Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-19-118996 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik OÜ Aktiva Finants esitas 12.07.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 663,84 euro saamiseks. 24.07.2019 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. 03.09.2019.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. OÜ Aktiva Finants esitas 27.09.2019 kohtule hagiavalduse, milles palus Jxxxxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 479 eurot, viivise 53,33 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni seadusjärgses määras. Tartu Maakohus võttis hagi 01.10.2019.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 28.11.2019. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Elisa Eesti AS-ga 04.09.2013 liitumislepingu nr 2654686, 10.10.2017 osamaksetega vara müügilepingu nr 6652588 ja 13.01.2016 liitumislepingu nr 4458032. Ajavahemikul 01.12.2017-01.02.2018 esitas Elisa Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud tänase päevani. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 26.01.2018 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, st enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Elisa Eesti AS loovutas 15.01.2019 nõude hagejale. Arvetest nr 2020020172, 2020291164 ja 2020560810 tulenev võlgnevus on 479 eurot. Hageja märkis, et inkassomenetluses kostjalt laekunud 120 eurot arvestas hageja sissenõudmiskulude 30 euro katteks ja arvel nr 2020020172 kajastuva võlgnevuse katteks ning arve nr 2020020172 katteks 5,13 euro ulatuses. Seega on kostja

2-19-118996 võlgnevus arve nr 2020020172 eest 79,75 eurot. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras alates kostja viimasele tasumisele järgnevast kuupäevast kuni hagi esitamiseni summas 53,33 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 lause 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus kontrollis hagis märgitud viivisearvestust ning leiab, et hageja on viivist arvestanud korrektselt. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 28.09.2019 kuni 10.01.2020 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 11,02 eurot (8%/365p x 479€x105p). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 479 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 543,35 eurot, millest 479 eurot moodustab põhivõlg ja 64,35 eurot 10.01.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 125 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 240 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

2-19-118996 Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja Julianus Inkasso OÜ arve õigusabi eest summas 240 eurot, millel teenuse nimetuseks on märgitud „esindustasu võlglase HR Jaak Punn kohtumenetluses“. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 365 eurot, millest 125 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 240 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.