RKR Seadmed OÜ hagi Metsatehnika Forester OÜ vastu võlgnevuse nõudes 3366 eurot 60 senti
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja RKR Seadmed OÜ (registrikood xxx; xxx), lepinguline esindaja K.R (xxx; e-post: xxx) Kostja Metsatehnika Forester OÜ (registrikood xxx; xxx, e-post: xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
13. detsember 2019
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada RKR Seadmed OÜ hagi Metsatehnika Forester OÜ vastu võlgnevuse nõudes.
2.Mõista Metsatehnika Forester OÜ-lt välja RKR Seadmed OÜ kasuks põhivõlgnevus 3000 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 126 eurot 80 senti.
3.Mõista Metsatehnika Forester OÜ-lt välja RKR Seadmed OÜ kasuks viivis põhinõudelt (3000 eurot) alates 18. septembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni 0,0219% (VÕS § 113 sätestatud määras) iga viivitatud päeva eest, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Määrata kindlaks RKR Seadmed OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1770 eurot.
6.Mõista Metsatehnika Forester OÜ-lt välja RKR Seadmed OÜ kasuks välja menetluskulu 1770 eurot. Kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1770 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-19-120694 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSEKÄIK
1.RKR Seadmed OÜ esitas 31. juulil 2019 maksekäsu kiirmenetlusse nõude Metsatehnika Forester OÜ vastu võlgnevuse saamiseks. Võlgnik esitas 25. augustil 2019 makseettepanekule vastuväite, milles märkis, et ta ei ole nõudega nõus, sest ta ei ole nimetatud teenust tellinud ja tal ei ole kohustust selle eest tasuda.
2.RKR Seadmed OÜ (hageja) esitas hagiavalduse Metsatehnika Forester OÜ (kostja) vastu kohtule 16. septembril 2019. Hagiavaldusest nähtub, et pooled sõlmisid käsunduslepingu võlaõigusseadus (VÕS) § 619 tähenduses. Kostja soovis, et hageja paigaldaks kostjale ostetud kasutatud robotseadme. Hageja koostas kostja soovi alusel 14. detsembril 2018 pakkumise nr xxx (pakkumine). Pakkumise kohaselt oli MRC keevitusrobotit paigaldamiseks vajalik kolm tööpäeva – abimaterjale, ööbimist, paigaldusvahendeid ja transporti. Pakkumises oli märgitud ka, et töö võib võtta rohkem aega või ka vähem, kuna segadust on palju, mistõttu ei ole võimalik teha täpset pakkumist ning robotseadmel võib esineda tehnilisi vigastusi ja võibolla tuleb teha ka pakkumises kajastamata töid. Pakkumise alusel oli robotseadme paigaldamise esialgne hind koos käibemaksuga 3621 eurot 60 senti. Hageja töötaja edastas 18. jaanuaril 2019 kostja seaduslikule esindajale e-kirja leppimaks kostjaga kokku keevitusroboti paigaldamise aeg. Kostja vastas 20. jaanuaril 2019 ekirjaga, et teeme. Hageja teavitas 21. jaanuaril 2019, et tullakse 23. jaanuaril 2019 ja hakatakse tegelema. Hageja osutas kostjale tellitud teenuse ja esitas selle kohta 22. veebruaril 2019 arve-saatelehe (nr xxx) 4028 euro 4 sendi tasumiseks 8. märtsiks 2019. Kostja ei esitanud mõistliku aja jooksul vastuväiteid arvele ega tehtud tööle, kuid jättis arve tasumata. Hageja tuletas 12. aprilli 2019. a e-kirjaga kostjale meelde, et kostja lubas tasuda võla aprilli keskel. Kostja vastas 7. aprillil 2019, et hageja ootaks, kuna kostja ootab raha oma kliendilt ja siis kohe maksab hagejale.
30.aprillil 2019 tasus kostja 528 eurot 4 senti märkides maksekorraldusse „arve nr xxx osa“ ning 22. mail 2019 tasus kostja 500 eurot. 30. mail 2019 vabandas kostja, et natuke läheb veel aega ja ta maksab iga kord, kui ta raha saab. Hageja edastas 20. juunil 2019 kostjale maksemeenutuse e-kirja teel. Kostja vastas, et ta leidis ostja ja kõik on ok. 25. juunil 2019 küsis hageja uuesti tasumise kohta, kuid sellele pöördumisele kostja enam ei vastanud. 26. augustil 2019 edastas kostja täiendava maksemeenutuse, milles osutas, et kostja võlajääk on 3000 eurot.
2-19-120694 Kostja ei ole hageja poolt edastatud maksemeenutustele reageerinud ega ka vastuväiteid esitanud. Hageja palus kostjalt välja mõista 3000 euro suurune põhivõlg, hagiavalduse esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivis 126 eurot 80 senti ning viivis kuni võlgnevuse tasumiseni. Kostja vastus hagiavaldusele
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et hageja edastatud arve-saateleht nr xxx on koostatud lähtuvalt hageja tehtud pakkumisest kasutatud robotseadme paigaldamiseks (pakkumine nr xxx). Kostja ei eita, et soovis robotseadme paigaldamist, kuid ei ole tellinud hagejalt lisateenuseid, nagu hageja on arves-saatelehes märkinud. Kostja ei pea tasuma teenuste eest, mida ta ei ole reaalselt saanud. Kostja on tasunud 1028 eurot 4 senti, mistõttu on ta tasunud robotseadme transpordi- ja paigaldamise kulu. Robotseadme hoolduse ning remondi kokkulepet ei sõlmitud. Hageja ei ole nende teenuse osas väidetud kokkuleppe (käsunduslepingu) sõlmimist tõendanud. Kuna kostja vaidlustab arve õigsuse, lasub hagejal täiendav tõendamiskoormis selles, et arvel näidatud töid on tehtud. Ka juhul, kui poolte vahel oleks sõlmitud kokkulepe seadme hooldus- ja remonditööde tegemiseks (mida kostja eitab), ei ole arvel näidatud teenuste maht vajalik ja põhjendatud. Hageja ei ole selgitanud sellises hulgas töötundide vajalikkust, vaid on pakkumises üksnes osundanud, et kuna segadust on palju, siis täpset pakkumist pole võimalik teha ja tuleb võibolla teha täiendavaid, pakkumises nimetamata töid. Selline selgitus ei ole ammendav ega kostjale vastuvõetav. Arvel nr xxx näidatud töötundide arv ongi võrreldes pakkumises toodud tundide arvuga tõusnud. Kostjal ei ole võimalust veenduda (lisa)tööde vajalikkuses. Hageja viivise nõue on alusetu, sest tõendatud ei ole arvel märgitud hooldus- ja remondi tegemine. Lepingulisi kohustusi rikkus hoopis hageja, sest ta ei paigutanud robotseadet nõuetekohaselt. Hageja rikkus paigaldamise ja ühendamise graafikut ning robotseade ei tööta hageja lubatud viisil. Eelmainitud rikkumiste tõttu on kostja kandnud olulist kahju. Samuti puudub siiani robotseadme paigaldustööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Kostja soovib hagejalt tellimuse täitmist ja rikkumiste kõrvaldamist. Kostja peab võimalikuks asja lahendamist kompromissiga. Kostja on valmis kompromissi korras tasuma hagejale 50% haginõudes märgitud summast, kui hageja kõrvaldab seadme paigaldamise rikkumised – viib paigalduse nõuetekohaselt lõpuni, tagab seadme töökorras oleku ja nõutaval tasemel funktsioneerimise ning pooled allkirjastavad tööde üleandmisevastuvõtmise akti. Hageja seisukoht kostja vastusele
4.Hageja leiab, et kostja vastuväited hagiavaldusele on otsitud, alusetud ja paljasõnalised. Kostja on nõustunud hageja pakkumisega. Hageja selgitab, et ta on Eesti Vabariigis xxx robotseadmete ametlik esindaja ja edasimüüja, mis tegeleb xxx robotseadmete müümise, paigaldamise ja hooldamisega. Hagejale teadaolevalt ostis kostja kasutatud xxx robotseadme, xxx tootmisaastaga xxx oksjonilt internetilehe xxx vahendusel. Kostja edastas hagejale
12.oktoobril 2018 e-kirja teel oksjoni lingi, millest nähtub kostja ostetud xxx robotseadme
2-19-120694 kohta mh informatsioon: „Kõik pakkumised on siduvad ja kõigi asjade eest võetakse teenustasu. Toodet müüakse sellisena, nagu see on koos põhikirjeldusega, ja oksjonifirma EI TESTI seda, kui objekti kirjelduses ei ole sätestatud teisiti. Objekti kirjeldus on koostatud meie parimate teadmiste kohaselt, kuid pole detailselt siduv. PANE TÄHELE! Kõik pildil olevad kaubaalused ja kaubaaluste lisaseadmed ei kuulu komplekti, kui kirjelduses pole öeldud teisiti.”. YYY pöördus 17. oktoobril 2018 hageja poole palvega, kas hageja saaks tegeleda YYY saabunud küsimusega: „Tere! Minu ettevõte on ostnud seeriast xxx kasutatud xxx keevitusroboti xxx aastast. Tahtsin küsida, kas me võiksime küsida toodete seadistamisega seotud dokumente (paigaldamine, energia- / ruumivajadused jne), kuna ma ei leidnud neid üldiselt veebis. Toode peaks koos sellega seotud dokumentidega kaasas olema (see tarnitakse teisest riigist), kuid oleks hea enne toote kohalejõudmist tutvuda spetsifikatsioonidega, mis muudaks paigaldamise palju lihtsamaks! Parimate soovidega”. Hageja edastas 18. oktoobril 2018 e-kirja kostjale. Hageja märkis samuti, et sai xxx info, et kostja vajab abi dokumentide osas ja küsis kostjalt, kas kostjal on robotseadme kohta rohkem infot, kui lingilt nähtav info. Hageja selgitas xxx infost jääb väheseks, kuna ei ole teada, kes selle süsteemi on teinud, vaja oleks teada projekti numbrit, algset müüjat, robotseadme marki ja juhtkapi tüüpi ja keevitusseadme tootjat. Pärast seda suhtlesid hageja ja kostja telefoni teel. Hageja tuvastas oma sõiduki gps-seadme sõidupäevikust, et hageja seaduslik esindaja ja hageja töötaja käisid 13. detsembril 2018 xxx kostja tootmishoones, kus asus oksjonilt ostetud lahti võetud robotseade. Hageja soovis välja selgitada, kas kõik vajalik on robotseadmega kaasa pakitud ja kas lahti võetud ühendused on robotseadme lahti võtmisel markeeritud. Hageja tuvastas, et osad kaablid olid pakitud lahti ühendatult markeeringuteta ning ta selgitas ka kostja seaduslikule esindajale, et see võib osutuda probleemiks, kui puudub roboti dokumentatsioon ja markeering kaablitel. Lisaks tuvastas hageja, et roboti ühel teljemootoril võib olla vigastus (mis võis olla vigastada saanud roboti transportimise käigus, siinkohal selgitab hageja, et robotseadme transporditeenust ei osutanud kostjale hageja nagu kostja on eksitavalt märkinud, et kostja on hagejale tasunud transpordikulu), kuid kas roboti ühe teljemootor on vigastatud või mitte sai selguda alles robot ja kaablid omavahel ühendada ja toitevõrku ühendada. Hageja selgitas kostjale, et sellisele kasutatud robotseadmele, mis roboti mõttes oli/on väga vana ja võimalike vigastuste/puudustega, on võimatu teha fikseeritud hinnaga pakkumist robotseadme paigaldamiseks. Hageja selgitas kostjale suuliselt, et kostja ostetud robotseade on Eesti mõistes haruldus ja varuosade saadavus on olematu või keeruline ning kui robotseadmel peaks juhtuma tehniline rike, siis hageja suure tõenäosusega kostjat aidata ei saa. Lisaks küsis hageja kostja seaduslikult esindajalt, mida kostja robotseadmega plaanib keevitama hakata, kostja nägemust ja soovi kuuldes selgitas hageja kostjale, et kostja soovitud töid ei ole ostetud robotseadmega võimalik teha. Hageja märgib, et vigastuste/puudustega robotseade, mille paigaldamist kostja soovis, vajas ka hooldus- ja remonttöid robotseadme töökorda saamiseks. Pärast robotseadme üle vaatamist koostas hageja kostjale 14. detsembril 2018 pakkumise nr xxx millega kostja on hageja 18. jaanuaril 2019 e-kirjale pealkirja/viitega: keevitusroboti paigaldus – pakkumine xxx vastanud 20. jaanuaril 2019 kinnitusega „teeme”. Rohkem kui kaheksa kuud hiljem esitatud vastuväited arvele on hilinenud ja äärmiselt pahatahtlikud. Hageja ei nõustu sellega, et arve nr xxx osalise tasumisega on kostja tasunud robotseadme transpordi- ja paigaldamise kulu. Hageja ei ole kostjale oksjonilt ostetud robotseadme transporditeenust osutanud. Hageja majandus- ja kutsetegevuseks ei ole transporditeenuse
2-19-120694 osutamine, hageja ei ole kostjale robotseadet transportinud. Samuti ei ole kostja tasunud robotseadme paigaldamise eest. Siinkohal märgib hageja, et pahatahtlik on kostja väide, et hagiavalduse lisad ei tõenda kõnealuse võlaga seotud maksemeenutusi. Hageja kinnitab, et hagejal ei ole kostja vastu muust tehingust tulenevat võlanõuet ning hageja ei saa tõendada enda jaoks negatiivset asjaolu. Hageja ei ole lepingulisi kohustusi rikkunud. Hageja on täitnud kostjalt saadud käsundi lojaalselt vastavalt käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning kooskõlas oma kutseoskuste tasemele paigaldades eelpool kirjeldatud kostja oksjonilt ostetud testimata xxx. aasta väljalaskega roboti, mille tegelik seisukord oli puuduste/vigastustega. Hageja paigaldas kostjale robotseadme ja häälestas selle olukorda nagu see võis olla roboti tegeliku müüja juures. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja on rikkunud roboti paigaldamise ja üleandmise graafikut. Hageja pakkumise on üheselt kirjas, et „töö võib võtta aega rohkem ja ka vähem, kuna segadust on palju ja täpset pakkumist ei ole võimalik teha”. Hageja ja kostja ei ole kokku leppinud kindlat kuupäeva, mis kuupäevaks peab robot paigaldatud ja töökorda seatud olema. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja poolse lepingu rikkumise tõttu on kostja kandud olulist kahju. Kostja väide kahjunõudest on tõendamata. Hageja on kostjat roboti paigaldamisega kaasnevast hoiatanud ja selgitanud kostjale lähtuvalt kostja poolt oksjonilt ostetud roboti eripäradest. Lisaks juhib hageja tähelepanu kostja 12. juuni 2019 e-kirjale, milles kostja kirjutab hagejale, et kostja kolleeg ei suutnud robotit korrastada ja kostja soovib robotit maha müüa. Kostja küsis hagejalt, kas hagejal võiks roboti soovijaid olla ja palus hagejat teavitada. Lisaks märkis kostja, et võib roboti vahetada, kostja on huvitatud keevitustöödest, mille joonised annab ja kui keevitustööde hind on vastuvõetav võib kostja sõlmida pikaajalise tellimuse kokkuleppe. Kostja vabandas hageja ees olukorra pärast, et ta ei arvestanud oma võimetega. Kokkuvõtvalt on üheselt selge, et kostjale ei ole ilmselgelt kahju hüvitamise nõuet tekkinud, kuna kostja ei ole ka 12. juuni 2019. a e-kirjas esitanud mitte ühtegi etteheidet ega pretensiooni roboti paigaldamisega seoses. Hageja ei nõustu kostjaga sõlmima kompromissi kostja poolt pakutud tingimustel. Kostja on välja pakkunud kompromissettepaneku, mis ei oleks täidetav, kuid millega hageja ei nõustuks, kuna nii nagu öeldud ja hageja poolt esitatud tõendid ka kinnitavad, on hageja oma lepingulised kohustused täitnud. Kohtu eelmenetlus
5.Kohus edastas pooltele kohtukutsed 13. detsembri 2019. a kohtuistungile. Kostja esindaja teavitas 12. detsembril 2019 kohut, et tema esindusõigus on lõppenud ning teatas, et kostja soovib arutada tsiviilasja kohtuistungil ilma tema osavõtuta. Kohus arutas tsiviilasja kohtuistungil ja teavitas pooli kohtulahendi tegemise ajast.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada.
2-19-120694
7.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on 20. veebruari 2019. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-12587 p-s 10 märkinud, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). TsMS § 436 lg-te 2, 4 ja 7 järgi saab kohus esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele (vt Riigikohtu 24. septembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 11).
8.Hageja nõuab esitatud hagis kostjalt käsunduslepingust (lepingust) tulenevat põhivõlgnevust 3000 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 126 eurot 80 senti. Hageja esitas nõude pooltevahelise käsunduslepingust tuleneva kostja kohustuse täitmiseks, st võlgnevuse tasumiseks.
9.Kostja ei eita, et ta soovis robotseadme paigaldamist. Kostja on esitanud järgmised vastuväited: • Kostja ei ole tellinud hagejalt lisateenuseid, nagu hageja on arves-saatelehes märkinud, mistõttu ei pea kostja tasuma teenuste eest, mida ta reaalselt saanud ei ole; • Kuivõrd kostja on tasunud juba 1028 eurot 4 senti, on ta sellega tasunud seadme transpordi- ja paigaldamise kulu; • Pooled ei ole kokku leppinud robotseadme hoolduse ja remonditööde tegemiseks, mistõttu ei ole arvel näidatud teenuste maht vajalik ega põhjendatud; • Hageja rikkus lepingulisi kohustusi, kuna ei paigaldanud robotseadet nõuetekohaselt (robotseade ei tööta hageja lubatud viisil) ning siiani puudub robotseadme paigaldustööde üleandmise-vastuvõtmise akt.
10.Kohtu peamine ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimene lause). Hageja on tuginenud hagiavalduses VÕS § 619 lg-s 1 sätestatud käsunduslepingu täitmise nõudele ning VÕS § 113 lg-st 1 tulenevale viivisenõudele. Kohus nõustub hageja märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga.
11.VÕS § 619 sätestab käsunduslepingu mõiste, mille kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja koostas kostja soovi alusel 14. detsembril 2018 pakkumise nr xxx (dtl 32), milles märkis, et robotseadme paigaldamiseks on vajalik kolm tööpäeva, lisaks abimaterjale, ööbimist, paigaldusvahendeid ja transporti. Lisaks märgiti pakkumises, et töö võib võtta aega rohkem ja ka vähem, sest segadust on palju, samuti, et robotseadmel võib esineda tehnilisi vigastusi, mistõttu tuleb võib-olla teha ka muid töid, mis ei kajastu pakkumise hinnas. Pakkumise alusel oli robotseadme paigaldamise esialgne hind 3018 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, so kokku 3621 eurot 60 senti. Kostja on nõustunud hageja esitatud pakkumisega 20. jaanuaril 2019
2-19-120694 (dtl 33). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 71 esimese lause järgi kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. VÕS § 9 lg 1 järgi on leping sõlmitud pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 9 lg 2 kohaselt on pakkumisele nõustumise andmisega leping sõlmitud ajast, mil pakkumise esitaja sai nõustumise. VÕS § 9 lg 3 kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
12.Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja nõustus üheselt hageja 14. detsembri 2018. a pakkumisega nr xxx, st kostjal puudusid küsimused ja ka vastuväited hageja edastatud pakkumise kohta. Kostja ei vaidle vastu sellele, et pooled sõlmisid käsunduslepingu, kuid kostja arvates ei ole käsundusleping sõlmitud ulatuses, mille kohta on hageja esitanud arve. Kostja arvates on ta juba tasunud hageja tehtud teenuste eest täies ulatuses 1028 eurot 4 senti ning 3000 euro osas tal tasumise kohustust ei ole. Kohtu hinnangul on hageja nõue põhjendatud.
13.Hageja on esile toonud et pakkumine nr xxx on koostatud pärast robotseadme ülevaatamist. Hageja märkis, et kostja oksjoni keskkonnast ostetud xxx robotseade on kasutatud, hageja tuvastas, et robotseadme ühel teljemootoril võib olla vigastus, kuid see võis selguda alles siis, kui robotseade ja kaablid omavahel ühendada toitevõrku. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema ostetud robotseade oli kohe töökõlbulik ja lihtne paigaldada.
14.Kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et ta ei soostu tasuma lisateenuste eest, mida ta saanud ei ole, st hooldus- ja remonditööd. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et juhul, kui kostjal oleks olnud arve osas vastuväiteid, oleks ta need vastuväited (sh saamata teenus) esitanud hagejale kohe pärast arve saamist. Pooled on pärast arve saamist edasi suhelnud veel e-kirja teel. Kostja on e-kirjades andnud korduvaid lubadusi arve tasumiseks (dtl 36, 37, 40). Kostja ei ole hageja 22. veebruari 2019 arvele (dtl 34) nr xxx 4028 euro 4 sendi saamiseks vastuväiteid enne 18. oktoobrit 2019 esitanud. Kostja on tasunud osaliselt arve, millega ta on nõustunud tehtud teenusega ja ei ole hagejale varem teada andnud, et ta ei aktsepteeri arvet täies ulatuses, st et hageja on arves kajastanud töid, mida kostja tegelikult saanud ei ole. Kostja esitas 12. juunil 2019 e-kirja hagejale, milles teatab, et kostja kolleeg ei suutnud robotit korrastada ja kostja soovib robotseadet maha müüa, tahtis teada, kas hagejal võiks olla robotseadmele ostjaid ning vabandas hageja ees tekkinud olukorra pärast, et ta ei arvestanud oma võimetega (dtl 81). Ka selles e-kirjas ei esita kostja hagejale ühtegi pretensiooni robotseadme paigaldamise kohta.
15.Kostja on esitanud vastuväite ka selle kohta, et hageja rikkus lepingulist kohustust, sest ei paigaldanud robotseadet nõuetekohaselt ning siiani puudub robotseadme paigaldustööde üleandmise-vastuvõtmise akt. VÕS § 620 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama §-i lg 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele või võimetele käsundisaaja jaoks parima kasuga ja majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Hageja on selgitanud, et ta on täitnud
2-19-120694 kostjalt saadud käsundi lojaalselt vastavalt käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning kooskõlas oma kutseoskuste tasemel, paigaldades kostja oksjonilt ostetud testimata xxx aasta väljalaskega robotseadme, mille tegelik olukord oli puuduste/vigastustega. Hageja paigaldas kostjale roboti ja häälestas selle sellisesse olukord nagu ta võis olla enne maha võtmist. Ka ei ole põhjendatud kostja vastuväide selles, et hageja rikkus robotseadme paigaldamise graafikut. Esitatud tõenditest ei nähtu, et pooled olid kokku leppinud robotseadme paigaldamise tähtajas.
16.Kostja on esitanud vastuväite ka selle kohta, et tal tekkis kahju, kuna hageja rikkus lepingut. Kostja ei ole esile toonud, milles tema kahju seisneb ning kui suur kahju on. Selliselt on kostja vastuväide paljasõnaline ja tõendamata.
17.Kohtu hinnangul on hageja esitatud nõue kostjalt 3000 euro saamiseks põhjendatud. Kostja ei ole tasunud arvest nr xxx tulenevat kohutust täies ulatuses ning kohustuse mittetäitmisega rikkus seega poolte vahel sõlmitud lepingut VÕS § 100 mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks. Kostja on nimetatud arve tasunud osaliselt
30.aprillil 2019 528 eurot 4 senti (dtl 38) ja 22. mail 2019 500 eurot (dtl 39) märkides mõlemal maksekorraldusse „arve nr xxx osa“. VÕS § 76 ja § 82 alusel tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seaduse või lepingu sätetele.
18.Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Hageja nõuab ka hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kostjalt. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd pooled ei ole lepingus kokku leppinud viivisemääras, tuleb kohaldada seaduses sätestatud viivise määra.
19.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et esitatud hagi on täies ulatuses põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista 3000 suurune põhivõlgnevus, sissenõutavaks muutunud viivis 126 eurot 80 senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, mistõttu kannab käesoleva asja menetluskulud täies ulatuses kostja. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
2-19-120694
22.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
23.Hageja esitas 14. detsembril 2019 menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja esindaja tunnihinnaks on 95 eurot. Riigikohus 2. oktoobri 2013. a määruses tsiviilasja nr 3-21-93-13, p-s 12 leidnud, et „asja materjalidest ei järeldu, et ka avaldaja arvestatud õigusabi tunnihind 120 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane“. Samuti on Riigikohus on
11.veebruari 2015. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p-s 14 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks ka lepingulise esindaja tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus tõi välja, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Kohtu hinnangul on 95 euro suurune esindaja tunnihind põhjendatud ja ei ole ülemäärane. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulu kokku 1470 eurot. Toimingu kuupäev ja toiming
ajakulu
Summa ilma käibemaksuta
31. juuli 2019 – maksekäsu kiirmenetluse koostamine ja 1 tk, TsMS § 4842 kohtusse esitamine 17. september 2019 – hagi dokumentide analüüs, paljundamine, 3 tundi 30 komplekteerimine, hagi koostamine ja kohtusse esitamine minutit
20 eurot
1. november 2019 – tutvumine kostja vastusega hagiavaldusele, 1 tund õigusliku seisukoha kujundamine 7. november 2019 – täiendavate tõendite kogumine, tõendite 8 tundi tõlkimine ja analüüs, hageja seisukoha koostamine 13. detsember 2019 – ettevalmistus kohtuistungiks ja osalemine 1,5 tundi kohtuistungil
95 eurot
13. detsember 2019 – xxx hageja lepingulise esindaja sõidukulu (kilomeetrine sõidutasu 0,3 eurot 1 km kohta, kokku 400 km)
120 eurot
332 eurot 50 senti
760 eurot 142 eurot 50 senti
Hageja on soovinud ka 300 euro suuruse riigilõivu väljamõistmist kostjalt. Kuivõrd riigilõivu suurus on sätestatus seaduses, on see vajalik menetluskulu.
24.Kostja ei ole esitanud vastuväidet hageja menetluskulude nimekirjale. Kohtu arvates on hageja kantud esindajakulud vajalikud ja põhjendatud ning tuleb TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kostjalt välja mõista. Seega peab kostja hüvitama hagejale 1770 eurot.
25.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on palunud kohustada kostjat menetluskulude hüvitamisega viitamisel tasuma menetluskulude kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina
2-19-120694 menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.