Osaühing SportLab hagi Artegno OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. märtsi 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing SportLab apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing SportLab (registrikood 11185652), seaduslik esindaja KG Kostja Artegno OÜ (registrikood 14348994), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Sipari
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 29. märtsi 2019 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi võlgnevuse 422 eurot 12 senti väljamõistmiseks.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista Artegno OÜ-lt välja võlgnevus 422 eurot 12 senti Osaühingu SportLab kasuks.
3.Samuti tühistada Harju Maakohtu 29. märtsi 2019 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus menetluskulude jaotus.
Muus osas jätta Harju Maakohtu 29. märtsi 2019 otsus muutmata.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 6.1 Hagi rahuldada osaliselt. 6.2 Mõista Artegno OÜ-lt välja võlgnevus 422 eurot 12 senti Osaühingu SportLab kasuks. 6.3 Poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 42% ulatuses Artegno OÜ kanda ja 58% ulatuses Osaühingu SportLab kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja menetluse käik
1.Osaühing SportLab (hageja) esitas 22.05.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Artegno OÜ-lt (kostja) 1346,07 euro väljamõistmiseks. Seoses võlgniku vastuväitega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 02.07.2018 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja 1000 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulise müügilepingu toidulisandite müügiks. Hageja esitas kostjale 27.04.2018 tellimuse nr VFZA-78. Kostja väljastas hagejale ettemaksuarve nr 304-18-001 summas 5100 eurot, millele lisandus käibemaks ning hageja on kostjale arvel kajastatud summa tasunud. Pooled leppisid täiendavalt kokku, et kostjapoolne juurdehindlus on 5% kauba maksumusest. 08.05.2018 kauba Eestisse saabumisel nõudis kostja juurdehindluseks 20% ja tasu transpordi eest. Hageja ei nõustunud lepingu muutmisega. 09.05.2018 esitas kostja hagejale tasumiseks arve, millel kajastus juurdehindlus 5% ja transpordikulu 772,50 eurot. Liites juurdehindluse summa ja transpordikulu kokku oli tulemuseks 20% tellimuse maksumusest. Seega esitas kostja hagejale arve viisil, et kostja saaks 20% lisaks juba tasutud summadele. Hageja ja kostja ei ole kokku leppinud, et kostja tellib hageja nimel transpordi kaubale, kuna hageja on alati oma kauba transpordi ise tellinud ja eeldas seda ka sel korral. Hageja ja kostja kohtusid tellimuse asjade arutamiseks ning kostja kinnitas, et transpordi maksumus on maksimaalselt 300 eurot. 14.05.2018 tarnis kostja kauba hagejale, kuid sellest oli ta 20% juurdehindluse võrra kaupa ära võtnud. Seega ei tarninud kostja kokkulepitud tingimustel kaupa. Rikkumise tagajärjel on hageja saanud kahju. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 1000 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja on seisukohal, et poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et nii juurdehindlus 5% kui ka transporditeenus kuuluvad täiendavalt tasumisele ning hageja ei ole kostjale nimetatud teenuste eest tasunud isegi osaliselt, s.o 666 euro ulatuses ((5100+5%)+300+km 20%). Sellegipoolest on kostja seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et pooled olid kokku leppinud transporditasu maksimaalses ulatuses 300 eurot. Kuivõrd hageja oli kostjale teatanud, et ta juurdehindluse ja transpordiga seotud summasid kostjale ei tasu, siis oli kostjal õigus oma kohustuse täitmisest osaliselt keelduda, st tarnida kaup ettemakstud
summa ulatuses. Kostja taotles, et kohus arvestaks hageja 666 euro (5100*5%+300=555+20%) suurust kohustust kostja ees ning võimaliku hageja nõude tunnustamise korral tasaarvestaks kostja nõude hageja nõudega. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus tegi 29.03.2019 otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, millega jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestatud korras. Hageja taotlusel täiendas maakohus otsust puuduoleva osaga ning tegi kirjeldava ja põhjendava osaga otsuse.
5.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et 1) poolte vahel oli sõlmitud suuline müügileping tellimuses nr VFZA-78 toodud kaupade osas; 2) pooled leppisid kokku juurdehindluses 5%; 3) pooled leppisid kokku kauba transpordi eest tasumises; 4) hageja ei ole punktides 2 ja 3 nimetatud summasid tasunud; 5) kostja jättis tarnimata hagiavalduse punktis 5.2.2 nimetatud kaubapositsioonid. Maakohus tuvastas, et vaidlus on järgmistes asjaoludes: kauba transpordi maksumus; kas kostjal oli õigus keelduda osaliselt oma kohustuste täitmisest ja jätta hagiavalduse punktis 5.2.2 nimetatud kaubapositsioonid hagejale üle andmata; hageja nõude kujunemine on ebaselge.
6.Maakohus leidis, et hageja väide transpordi maksumuse kokkuleppes kuni 300 eurot on paljasõnaline. Ebausutav ja otsitud on hageja väide, et hageja oleks transpordi ise tellinud kui oleks teadnud, et see nii palju maksab. Hageja ei väitnud seda enne enda viimaseid seisukohti. Kostja tellis kauba ning seega ka transpordi ning esitas sellele vastavalt ka 11.05.2018 arve nr 18-05-41, millest nähtub, et kokkulepitud koguses kauba toomine Tšehhist Eestisse maksis 772,50 eurot, millele lisandus käibemaks 154,50 eurot ehk kokku summas 927 eurot. Samuti leidis maakohus, et paljasõnaline on hageja väide selle kohta, et transpordi saaks 3 korda odavamalt kui kostja arvel kirjas. Hageja väitis, et sellises koguses kauba toomine Tšehhist Eestisse maksab umbes 200 eurot ning esitas kohtule hinnapäringu. Maakohtu hinnangul ei ole vaid sarnane kogus ja sihtkoht piisav võrdlemaks hinda, sest hinda mõjutab ka kättetoimetamise ajagraafik ning muud tingimused. Seega oli maakohtu hinnangul tõendatud, et pooltel oli kokkulepe, et kostja tellib transpordi kauba hagejale kättetoimetamiseks ning hageja kohustub selle eest tasuma. Transpordikulu piirmääras kokkulepet ei olnud.
7.Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudus vaidlus selles, et kostja ei andnud hagejale üle järgnevates kogustes tellitud kaupa: Anabolic Masster, metsmarja maitse (-2 tk), Anabolic Masster, šokolaadi maitse (-2 tk), Anabolic Masster, maasika maitse (-2 tk), Anabolic Masster, vanilje (-2 tk), Anabolic Monster, Beef 90% protein, metsmarja maitse (-3 tk), Anabolic Monster Beef, šokolaadi maitse (-3 tk), maasika-banaanimaitse (-2 tk) ning vanilje-laimi (-2 tk). Täielikult jättis kostja tarnimata Creatine monohydrate 100grammi ja 500 gr ning D-AA ja Inosine 600. Kostja esitas 09.05.2019 hagejale arve nr 095-18-002. Hageja jättis tasumata seal kirjas oleva summa: kauba 5% juurdehindluse (255 + km) ja transpordi maksumuse (772 + km). Kostja tarnis hagejale selle summa võrra vähem kaupa. Maakohus leidis, et kuna hageja andis kostjale teada, et ta juurdehindluse ja transpordiga seotud summasid kostjale ei tasu, siis vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 lõikele 1 oli kostjal õigus oma kohustuse täitmisest osaliselt keelduda, st tarnida kaup makstud summa ulatuses. Kuna hagi jäi rahuldamata, siis ei hinnanud maakohus nõude summa kujunemise aluseid.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
8.27.05.2019 esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palus hageja saata asi maakohtu uuele koosseisule sisuliseks arutamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
9.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus vastuolus TsMS § 436 lg 1, § 232 lg 1 ning § 442 lg 8 jätnud arvestamata kostja 08.05.2018 e-kirja, milles kostja võtab omaks, et ei olnud nõus lepingu täitmisega. Seega on ebaõige maakohtu järeldus, et kostjal oli õigus jätta osa kaubast tarnimata ning tugineda VÕS § 111 lg-le 1. Samal ajal on kohus jätnud VÕS § 111 lg 3 kohaldamata, millele hageja tsiviilasja menetluses tugines. VÕS § 111 lg 3 sätestab, et kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Hageja täitis lepingu suuremas ulatuses ja tasus kostjale 6120 eurot. Ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja keeldus juurdehindluse tasumisest. Hageja nõudis vaid kokkulepitud tingimuste järgimist ja arve väljastamist, mis kajastaks juurdehindlust 5% ja transporti summas 300 eurot.
10.Maakohus on eelistanud vaidluses kostja seisukohti ning kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Maakohus ei ole otsuses selgitanud, kuidas ja millistele tõenditele tuginedes leidis kohus, et hageja oli nõustunud umbes 4 korda kallima transpordikuluga. Hageja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et on kostjale vastanud, et kokkulepe oli transpordi maksumuse osas kuni 300 eurot. Samuti on hageja esitanud kohtule tõendid, et sarnases koguses kauba transpordi saaks tellida Eestisse umbes 3 korda odavamalt. Maakohus ei ole selgitanud, miks samast firmast tellitud hinnapäring samast riigist samasse sihtkohta ei ole piisav tõendamaks, et kostja esitatud arve ei vastanud turutingimustele. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta peab usutavaks, et tegelikkuses oli transpordikulu 927 eurot. Hageja avaldas kohe algselt kohtule, et ta ei oleks sellise teenusega kunagi nõustunud ning järelikult oleks hageja ise saanud transpordi tellida. Kohtu vastupidine seisukoht ei põhine asjas esitatud seisukohtadel ja tõenditel.
11.Maakohus on märkinud, et poolte vahel puudus kokkulepe transpordikulu piirmäära osas. Kui kokkuleppe oluline osa on kokku leppimata, siis ei saa kohus pelgalt ühe poole väidetele tugineda, seda eriti olukorras, kus hageja on kostja transpordikulu suurusele vastu vaielnud. Maakohus ei ole otsuses kordagi selgitanud, miks kohus on jätnud VÕS § 6 kohaldamata või miks kostja vastuoluline käitumine ei ole käsitletav hea usu põhimõtte vastase käitumisena. Maakohus ei selgitanud hagejale kordagi, et tema esitatud nõue oleks ebaselge. Ometi otsuses on kohus märkinud, et nõude kujunemine on ebaselge. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi 422,12 euro saamiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab selles osas hagi (TsMS § 657 lg 1 p 2). Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
14.Kõigepealt vastab ringkonnakohus kostja väitele, et apellatsioonkaebus on võetud ebaõigesti menetlusse, kuivõrd maakohtu otsuses ei ole antud luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesolevat asja menetles maakohus §-s 405 ette nähtud korras lihtsustatult ning maakohus ei andnud otsuses luba edasikaebamiseks, kuid ringkonnakohus leidis, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi ja rikkus menetlusõiguse normi, mis võis oluliselt mõjutada lahendit ning võttis apellatsioonkaebuse menetlusse.
15.Maakohus on tuvastanud, et pooled sõlmisid müügilepingu tellimuse nr VFZA-78 täitmiseks ning leppisid kokku, et kauba maksumusele lisatakse juurdehindlus 5% kauba maksumusest. Hageja on tellimuse nr VFZA-78 alusel esitatud arve summas 5100 eurot koos käibemaksuga, kokku summas 6120 eurot, tasunud (tlk 11). Juurdehindlust 5 % hageja tasunud ei ole. Samuti tuvastati maakohtu menetluses, et pooled leppisid kokku kostja poolt hagejale kauba tarnimise. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses eelkõige selle üle, millise suurusega tasu peab hageja kostjale kauba transpordi eest maksma ning kas kostja on oma kohustuse täitmisest õigustatult keeldunud.
16.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt (TsMS § 232 lg 1 esimene pool). Hageja on kogu menetluse kestel väitnud, et nõustus kauba transpordiga summas kuni 300 eurot. Kostja väitel on tal õigus saada hagejalt transpordi eest tasu 927 eurot käibemaksuga. Seega pidid pooled kohtumenetluses tõendama, et transpordi eest tasumiseks oli sõlmitud tasukokkulepe poole märgitud summas. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus asjas esitatud tõendid koosmõjus hageja väidete ja tõenditega hindamata, mistõttu järeldas maakohus vääralt, et kuna transpordikulu piirmääras kokkulepet ei olnud, siis hageja kohustus kostjale vastavalt kostja esitatud arvele tasuma transpordi eest 927 eurot käibemaksuga. See annab ringkonnakohtule aluse hinnata asjas kogutud tõendid ümber (TsMS § 653).
17.Hagiavalduse p-s 1.6 on hageja selgitanud, et pöördus kostja poole lepingu täitmiseks kokkulepitud tingimustes, kus toob välja, et transpordikulu kokkulepe oli kuni 300 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et hageja nõustus lepingu täitmisega viisil, et tasub kuni 300 eurot transpordikulusid (tlk 13-14). Kostja on esitanud hagejale arve nr 095-18-002 (tlk 9), mille kohaselt on transpordi eest tasu 772,50 eurot, millele lisandub käibemaks. 11.05.2018 e-kirjas on kostja selgitanud, et hageja tellis kostjalt kauba tingimustega, mille kohaselt hageja tasub kauba hinna, 5% juurdehindluse ja transpordikulu. Arves esitatud transpordi maksumus oli kostja tegelik transpordikulu hageja tellimuse tarnimise eest (tlk 13 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et poolte vahel oli kokkulepe selles, et kostja kohustub kauba hagejale tarnima. Ringkonnakohus on aga seisukohal, et kumbki pool ei ole tõendanud, et nende vahel oli tasukokkulepe, mille kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale transpordi eest 300 või 927 eurot. Sisuliselt on transpordikulu osas kokkuleppe puudumist sedastanud ka maakohus, kui leidis, et transpordikulu piirmääras kokkulepet ei olnud. Kohus ei saa üksnes kostja arve alusel järeldada, et hagejal oli kohustus tasuda 927 eurot, sest arve koostas kostja ning sellest ei saa tuletada hageja nõustumist arvel märgitud hinnaga. Samuti sisaldavad hageja
e-kirjad vaid hagejapoolset viidet sellele, et hageja nõustub transpordi eest maksma tasu kuni 300 eurot ning sellist nõustumist ei saa pidada tasukokkuleppeks, mida kostja on aktsepteerinud.
18.Kuna pooled ei ole esitanud andmeid, millele tuginedes saaks tasu kindlaks määrata lepingu olemuse või tavade ja praktika järgi, tuleb lähtuda VÕS § 28 lg-st 2. VÕS § 28 lg 2 kohaselt, kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Kostja on esitanud kohtule 11.05.2018 arve, mis on kostjale esitatud kaupade transpordi eest Tšehhist Eestisse summas 927 eurot käibemaksuga (tlk 67) ning maksekorralduse arve tasumise kohta (tlk 68). Kostja esitatud arvest ja selle tasumise maksekorraldusest nähtub, et kostja tasus tellitud kauba transportimiseks Tšehhist Tallinnasse EUROPIIR LOGISTICS OÜ-le 927 eurot käibemaksuga. Hageja on esitanud kohtule transpordiettevõtte DSV vastuse hinnapäringule, mille kohaselt maksab sarnase koguse kauba transport Tšehhist Eestisse 195 eurot käibemaksuta (tlk 101). Samuti on hageja esitanud EUROPIIR LOGISTICS OÜ 30.08.2018 vastuse Livonor OÜ hinnapäringule, mille järgi maksab sarnase koguse kauba transport Tšehhist Eestisse 195 eurot (tlk 81). Hageja on ise nõustunud kostjale maksma transpordi eest kuni 300 eurot. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et võrdlemaks transpordihindu, on põhjendatud võtta aluseks sarnase kauba kogus ja sihtkoht. Kauba kogus ja sihtkoht Tšehhist Eestisse kajastub nii kostjale esitatud EUROPIIR LOGISTICS OÜ arvel kui ka DSV ja EUROPIIR LOGISTICS OÜ vastustes hinnapäringutele. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et tema tasutud transpordi maksumuse puhul oleks tegemist tavalise tasuga sarnase transporditeenuse osutamisel. Seega on ringkonnakohtu hinnangul kostja viidatud kulu ebamõistlikult suur. Ringkonnakohus lähtub käesolevas asjas tavaliselt makstava transporditasu hinna määramisel hageja enda pakkumusest tasuda kostjale transpordi eest kuni 300 eurot, mis on sarnases hinnaklassis hageja esitatud tõenditega (hinnapäringutega) sarnase transporditeenuse maksumuse kohta. Seega tuli hagejal tasuda kostjale transpordi eest 300 eurot käibemaksuga.
20.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 111 lg 1 ning maakohtu otsusest ei tulene, et maakohus oleks hinnanud hageja vastuväidet seoses VÕS § 111 lg-ga 3. VÕS § 111 lg 3 sätestab, et kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Käesoleval juhul on asjas tõendatud, et hageja on tasunud kostjale kauba maksumuse koos
käibemaksuga summas 6120 eurot. Hageja täitmata kohustus puudutab kohustust tasuda kauba transport ja juurdehindlus. Ringkonnakohus leiab, et seega on hageja oma lepingujärgsed kohustused suuremas osas täitnud ning kostjal ei olnud alust keelduda VÕS § 111 lg 1 alusel oma kohustuse täitmisest.
21.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja kasutada kohustuse rikkumise korral õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101). Hageja on tuginenud sellele, et tal on rahaline nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks. Hageja nõue tuleneb kostjapoolsest müügilepingu rikkumisest, mille tagajärjel tarnis kostja hagejale lepingus ettenähtust vähem kaupa. Hageja nõude aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 115 lg 1 järgi koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 2 järgi võib kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Sama paragrahvi lg 3 järgi võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei ole tulemust. Kostja on keeldunud oma kohustuse täitmisest, seega on põhjendatud hageja poolt nõuda kahju hüvitamist ilma täiendavat tähtaega määramata. Ringkonnakohus märgib, et sellegipoolest on hageja kohtule esitanud 14.05.2018 e-kirja, millest nähtub, et hageja andis kostjale täiendava tähtaja tarnida puuduolev kaup hagejale hiljemalt 15.05.2018 (tlk 4). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja nõue põhjendatud 979,16 euro ulatuses, s.o osas, milles kostja jättis kauba tarnimata ning mis on tõendatud tsiviilasjas esitatud dokumentidega (tlk 6-7). Kolleegiumi arvates tuleb kahjuhüvitise summat arvestada käibemaksuga, kuna hageja on kostjale maksnud kauba eest koos käibemaksuga, kuid tarnimata kauba osas müügilepingu täitmist tegelikult ei toimunud.
22.Kostja on maakohtu menetluses esitanud 04.03.2019 menetlusliku tasaarvestusavalduse (tlk 115-117). Kostja soovis tasaarveldada oma nõuet hageja vastu summas 666 eurot käibemaksuga (306 eurot juurdehindlus ja 360 eurot transpordikulu) . Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja pidi tasuma kostjale transpordi eest 300 eurot (käibemaksuga). Lisaks olid pooled kokku leppinud, et hageja tasub kostjale 5% juurdehindlust kauba maksumusest. Kostja on tarninud hagejale kaupa 5140,84 euro väärtuses käibemaksuga (6120 – 979,16). Sellest summast 5 % moodustab 257,04 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja nõue hageja vastu 557,04 eurot (300 + 257,04). Seega on kostja tasaarvestusavaldus põhjendatud osaliselt ning hageja nõue kostja vastu on lõppenud tasaarvestusega osaliselt VÕS § 186 p 2 alusel ja hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, s.o 422,12 euro ulatuses (979,16-557,04). Menetluskulude jaotus
23.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, siis tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Arvestades hagi rahuldatud osa, tuleb menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 58 % ulatuses hageja kanda ning 42 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus.
24.Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.