Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult kätte toimetatud

• • •

XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, laenusumma 3000 eurot, intressimäär 14,90% aastas, laenuperiood 60 kuud; XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, laenusumma 1000 eurot, intressimäär 19,90% aastas, laenuperiood 60 kuud; XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, laenusumma 573 eurot, intressimäär 19,90% aastas, laenuperiood 60 kuud.

Kostja ei täitnud laenulepingutest tulenevaid maksekohustusi korrektselt. Coop Finants AS saatis 28. juunil 2018. a kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, mille järgselt kostja võlgnevust ei tasunud. Coop Finants AS ütles seetõttu 30. juulil 2018. a laenulepingud üles. Coop Finants AS loovutas 31. juulil 2018. a laenulepingutest tulenevad nõuded hagejale. Hageja võib võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 402 lg 1, § 108 lg 1, § 416 lg 1, 3 ja § 195 lg 2, 5 alusel seega nõuda kostjalt võla tasumist alljärgnevalt: • laenulepingu XXX alusel põhivõla 1874,58 euro, intressi 91,07 euro ja lepingu haldustasu 3,60 euro tasumist; • laenulepingu nr XXX alusel põhivõla 711,46 euro, intressi 46,51 euro ja lepingu haldustasu 3,60 euro tasumist; • laenulepingu nr XXX alusel põhivõla 434,16 euro, intressi 28,89 euro ja lepingu haldustasu 3,60 euro tasumist. Selles osas tuleb hagi rahuldada. Hageja on hagiavalduses palunud mõista kostjalt välja enne lepingute ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade tasu: laenulepingu XXX alusel 15 eurot, laenulepingu nr XXX alusel 15,98 eurot ja laenulepingu nr XXX alusel 15 eurot. Majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja võib VÕS § 1132 lg 1 järgi nõuda lepingu kehtivusajal tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Sama paragrahvi viimane lause aga sätestab, et võlausaldajal on hüvitist õigus nõuda vaid juhul kui tarbijale on saadetud vähemalt üks tasuta meeldetuletus. Hagiavaldusest ei nähtu, et Coop Finants AS oleks saatnud kostjale tasuta meeldetuletusi. Seega ei ole tal tekkinud VÕS § 1132 lg 1 järgi õigust nõuda kostjalt meeldetuletuskirjade eest tasu kokku 45,98 eurot. VÕS § 1132 lg 6 tulenevalt on VÕS § 1132 lg 1 sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine, seega ei saaks Coop Finants AS tugineda kostjaga sõlmitud lepingule meeldetuletuskirjade saatmise tasu osas. Hageja nõue enne lepingute ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade tasu 45,98 euro väljamõistmiseks tuleb seega jätta rahuldamata. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14. jaanuari 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hageja soovib lepingute kehtivusajal sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist laenulepingu XXX alusel 2,30 eurot, laenulepingu nr XXX alusel 0,97 eurot ja laenulepingu nr XXX alusel 0,36 eurot.

Pärast lepingute ülesütlemist taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist põhivõlalt kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni VÕS §-de 415 lg 1 ja 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel. Kohus on arvestanud välja viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni järgnevalt: • laenulepingu XXX alusel 405,58 eurot [2,30 eurot + (1874,58 * 14,90% * 527 päeva (31. juulist 2018 – 8. jaanuarini 2020)/ 365)]; • laenulepingu nr XXX alusel 205,39 eurot [0,97 eurot + (711,46 * 19,90% * 527 päeva (31. juulist 2018 – 8. jaanuarini 2020)/ 365)] ; • laenulepingu nr XXX alusel 125,10 eurot [0,36 eurot + (434,16 * 19,90% * 527 päeva (31. juulist 2018 – 8. jaanuarini 2020)/ 365)]. Alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast mõistab kohus TsMS § 367 alusel viivise välja protsendina põhinõudest - 1874,58 euro tasumisega viivitamisel kuni võla tasumiseni 14,90% aastas ja 1145,62 (711,46 + 434,16) euro tasumisega viivitamisel t kuni võla tasumiseni 19,90% aastas. Hagiavalduse kohaselt saadeti pärast lepingute ülesütlemist kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja ja tehti muid toiminguid, mis olid vajalikud kostjaga ühenduse saamiseks, kostjale helistamiseks, registripäringute tegemiseks ja inkassoettevõtja teenuste kasutamiseks. Hageja võib VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 50 eurot. Selles osas tuleb hagi rahuldada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hagiavalduse ja hageja 2. jaanuari 2020. a menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 350 eurot. Hageja oleks pidanud hagi rahuldatud osalt TsMS §-de 124 lg 1, 133 ja 134 lg 1 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tasuma riigilõivu 350 eurot. Kohus leiab seetõttu, et hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel tervikuna kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 järgi samuti kostja kanda. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.