Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Andres Suik 08.01.2020, Tallinn 2-19-121386
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
3742,30 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ, asukoht Tartu mnt 83-603, 10115 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: A M (isikukood xxx, elukoht xxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Menetluse liik
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A M vastu võla nõudes
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt A M hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 2937,58 eurot, sh põhinõue 1998,80 eurot ja enne 07.11.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 938,78 eurot ning viivis esialgselt põhinõudelt 1998,80 eurot alates 06.01.2019 kuni 07.11.2019 summas 366,98 eurot.
3.Mõista kostjalt A M hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt (1998,80 eurot) tasumata põhisumma jäägilt määras 0,06% päevas alates 08.11.2019 kuni põhinõude (1998,80 eurot) jäägi täieliku tasumiseni, kuid mitte enam, kui 693,04 euro ulatuses.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja A M kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt A M hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 433 eurot, sealhulgas riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulu 108 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (433 eurot) tuleb kostjal A M’l tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-19-121386 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 09.08.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A M’lt 3451,89 euro saamiseks. Kohus tegi 27.08.2019 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 14.09.2019. Võlgnik A M esitas 28.09.2019 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 18.10.2019 määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 07.11.2019 kohtule hagi A M vastu võla nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 2937,58 eurot, sh põhinõue 1998,80 eurot ja enne 07.11.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 938,78 eurot ning viivis esialgselt põhinõudelt 1998,80 eurot alates 06.01.2019 kuni 07.11.2019 summas 366,98 eurot, samuti viivis 0,06% päevas tasumata põhivõlgnevuse summa 1998,80 euro jäägilt alates 08.11.2019. Hageja taotleb jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Pooled sõlmisid 18.05.2018 kompromissileping/ võlatunnistuse nr xxx. Hageja omas võlgniku vastu nõuet tulenevalt 04.09.2015 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxx, mille alusel kostja võlgnes hagejale 2159,92 eurot ja viivise summas 1048,71 eurot. Kuna kostja võlgnevust kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled 18.05.2018 kokkuleppe, millega hageja loobus osaliselt viiviste summas 109,93 euro nõuetest kostja vastu ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 3098,70 eurot (2159,92 + 938,78). Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu p-s 1.1. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees. Lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma.
3.Pooled on lepingu punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ning kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 05.01.2019 osamakse tähtaja möödumisest alates, sest kostja tasus kompromissilepingu maksegraafikut: 06.06.2018 - 20 eurot (lepingu sõlmimise tasu - kompromissilepingu punkt 5.1), 04.07.2018 - 40 eurot, 09.08.2018 - 40 eurot, 15.09.2018 - 40 eurot, 01.11.2018 - 41 eurot. Tasumised arvestas hageja maha kompromissilepingu summas sisalduva esialgsest põhisummast ning seetõttu on kostja tasumata kompromissisummas sisalduv põhisumma 1998,80 eurot (2159,92-161). Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma
2-19-121386 võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele teisele osamaksele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses.
4.Hageja esitas 09.12.2019 arvamuse kostja vastusele. Kostja ei ole hagejaga kompromissi sõlmimiseks ühendust võtnud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 18.05.2018 sõlmisid pooled hagiavalduse lisas 1 esitatud kokkuleppe ning vastava kokkuleppe p 2.4 sätestab sõnaselgelt, et lepingu sõlmimisega tekib võlgnikul uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale kompromissisumma, mida hageja võimaldab kostjal täita osamaksetega. Hageja on hagiavalduses selgelt põhjendanud ning tõendanud hagi lisaks oleva kokkuleppega kostja vastu olevat nõude suurust. Hageja on seisukohal, et VÕS § 578 lg-st 2 tulenevalt tuleb kostjal põhjendada ja tõendada, et 11.01.2018 kokkuleppega ei loodud uusi kokkuleppeid kohustuse osamaksetega täitmiseks.
5.Kostja viited, et hageja ei ole pahatahtlikult kostjale uue kokkulepe sõlmimisele vastanud, on õiguslikult sisutud, sest kokkuleppest ja seadusest tulenevalt puudub hagejal kohustus võlgnikega tasumiskokkulepete sõlmimiseks ning kuna kostja hagi aluseks olevat kokkulepet rikkus, siis oleks hagejal olnud ebamõistlik hakata kostjaga sõlmima mingit uut täiendavat kokkulepe. Hageja ei vaidle vastu kostja õigeksvõtule hagimenetluses, kuid ei nõustu kostja taotlusega jätta menetluskulud hageja kanda. Nagu nähtub hageja poolt hagivalduse lisa 2 kostjale saadetud postiga saadetud võlateatisest ning kostja poolt menetluses esitatud meeldetuletustest, siis on hageja teinud kõik endast oleneva, et kostaga kohustuse täitmine lahendada kohtuväliselt ning hageja pöördus kohtusse viimase võimalusena. Samuti palub hageja kohtuotsuses rahuldada hagiavaldus ka kostja õigeksvõttu ületavas osas.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja esitas 27.11.2019 vastuse hagiavaldusele, milles tunnistas hagi osaliselt põhivõlgnevuse 1998,80 euro ja viivise 06.01.2019 kuni 07.11.2019 366,98 euro osas. Kompromissisummas enne 07.11.2019 sissenõutavaks muutunud esialgset viivist summas 938,78 eurot kostja ei tunnista, sest võlgnevuse tekkimisel teavitas kostja hagejat kirjalikult oma makseraskusest ning pöördus palvega leida tekkinud olukorrale mõistlik lahendus, kui hagejalt vastust ei saanud. Kostja pöördus hageja poole mitmel korral ettepanekuga olukorra lahendamiseks ka telefoni teel, mille tulemusena sai 19.03.2019 kinnisvara tagatisel refinantseerimise ettepaneku hoopis xxx OÜ-lt ning telefoni teel veel mingilt firmalt, mille nime kostja enam isegi ei mäleta.
7.Kuna kostjale kuuluval korteril on kodulaenuga seoses seatud hüpoteek kahes järjekorras, siis ei saanud kostja nende ettepanekuga nõustuda. Pealegi ei tundunud sellised pöördumised kolmandate firmade poolt usaldusväärsetena. 29.05.2019 saatis hageja kostjale e-kirja, milles teavitas, et on võimalik leida lahendus. Kostja saatis e-kirja, milles tegi ettepaneku sõlmida uus maksegraafik. Vastust sellele hageja poolt ei järgnenud. 05.06.2019 sai kostja hoopis uuesti emaili xxx OÜ esindajalt, kes teatas, et saadaksin talle pildid oma korterist. Kostja palub menetluskulud jätta täielikult hageja kanda, sest vaatamata kostja pöördumistele leida olukorrale mõistlik lahendus, hageja ei reageerinud. Kostja on nõus sõlmima kompromissi ning sõlmima uue maksegraafiku.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2-19-121386
8.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
9.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole pooltel vaidlust selles, et pooled sõlmisid 18.05.2018 kompromissileping/ võlatunnistuse nr xxx. Vastavalt nimetatud kokkuleppe p-le 1.1 omab võlausaldaja (hageja) võlgniku (kostja) vastu nõuet, mille ta omandanud loovutuslepinguga esialgselt võlausaldajalt AS-lt xxx. Nõue koosneb põhiosanõudest 2159,92 eurot ja viivitusintressinõudest 1048,71 eurot. Nõue tuleneb 04.09.2015 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxx. Kompromissilepingu p 2.2 järgi tunnustab võlgnik lepingu p-s 1.1 toodud võlausaldaja nõuet tema vastu (deklaratiivne võlatunnistus VÕS § 30 mõttes). Kokkulepe p 2.4 kohaselt lepingu sõlmimisega loevad pooled lõppenuks p-s 1.1 kirjeldatud võlgniku kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimiseks tekib võlgnikul uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale kompromissisumma 3098,70 eurot ning kompromissilepingu 2.5 järgi tasub võlgnik kompromissisumma perioodiliste igakuiste maksetena lepingu lisas 1 toodud maksegraafiku alusel.
10.Kostja võttis esitatud vastuses hagile õigeks põhinõude summas 1998,80 eurot ja viivise perioodi 06.01.2019 kuni 07.11.2019 eest summas 366,98 eurot. TsMS § 440 lg 1 on sätestatud, et kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega rahuldab kohus hagi märgitud nõuete ja nendega seotud viiviste osas, kuna kostja võttis hageja vastavad nõuded õigeks. Kohus leiab, et kostja poolt õigeks võetud nõuded on ka õiguslikult põhjendatud.
11.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
12.Kostja vaidleb vastu enne 07.11.2019 sissenõutavaks muutunud viivis nõudele summas 938,78 eurot, sest kostja proovis makseraskuste tekkimisel hagejaga uut kokkulepet sõlmida, kuid hageja ei vastanud. Kohtule nähtuvalt tuleneb nimetatud nõue poolte vahel 18.05.2018 sõlmitud kompromissileping/ võlatunnistusest nr 24690344 ja sisaldub nn kompromissisummas 3098,70 eurot (3098,70 – 2159,92 = 938,78). Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tasumata maksegraafiku osamaksed. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on
2-19-121386 pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul on hageja esitatud enne 07.11.2019 sissenõutavaks muutunud viivise nõue kostja vastu põhjendatud taotletud ulatuses, s.o 938,78 eurot.
13.Samuti on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõue, s.o põhinõudelt 1998,80 eurot kompromissilepingust tulenevas määras 0,06% päevas alates 08.11.2019 kuni põhinõude jäägi täieliku tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
14.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 2937,58 eurot, sh põhinõue 1998,80 eurot ja enne 07.11.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 938,78 eurot ning viivise esialgselt põhinõudelt 1998,80 eurot alates 06.01.2019 kuni 07.11.2019 summas 366,98 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (1998,80 eurot) tasumata osalt määras 0,06% päevas hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 08.11.2019 kuni põhinõude jäägi täieliku tasumiseni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa 693,04 eurot.
15.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas.
16.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse sisuliselt kostja kahjuks ja hagi kuulub tervikuna rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
17.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulu 420 eurot, kokku 845 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
18.Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. Hagihinnalt 3742,30 eurot kuulub tasumisele riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt riigilõiv summas 325 eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud 09.08.2019 riigilõivu 122,73 eurot ja hagiavalduselt 07.11.2019 riigilõivu 202,27 eurot (dtl 38), kokku 325 eurot. Seega on hageja
2-19-121386 taotlus 100 euro osas põhjendamatu. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 325 eurot.
19.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja vaid koos hagiavaldusega ja mh 19.12.2019 esitatud menetlusdokumendi eest õigusabikulusid nõudnud ei ole. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuga) ei pea kohus antud juhul mõistlikuks. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 72 eurot/h (käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 108 eurot (käibemaksuga). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (325+108) 433 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 433 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 412 eurot.
20.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.