NolaPro Europe OÜ hagi YY ja XX vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. novembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
NolaPro Europe OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
270 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja NolaPro Europe OÜ (registrikood 12016242), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Mart Angerjärv ja Kaido Loor Kostja I YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat MartinJohannes Raude
Menetluse liik
02.12.2019, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 28.11.2018 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta NolaPro Europe OÜ kanda.
4.Tühistada Harju Maakohtu 25.10.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega seati Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 7394901 kohtulik hüpoteek summas 75 000 eurot ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2098302 kohtulik hüpoteek summas 175 000 eurot NolaPro Europe OÜ kasuks.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.NolaPro Europe OÜ (hageja) esitas 22.10.2016 Harju Maakohtule hagi YY (kostja I) ja XX (kostja II) vastu kahju hüvitamise nõudes, milles palus kostjatelt hageja kasuks välja mõista 250 000 eurot ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (250 000 eurolt) alates 22.10.2016 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja omandanud nõude kostjate vastu 12.10.2016 AS Süda Maja (pankrotis, aktsiaselts) aktsionärilt CC-lt, kellele kuulub 8040 aktsiat. Aktsiate väärtus lähtuvalt omakapitalist oli 466 132,81 eurot, mis on ka hagejale tekkinud varaline kahju. Hagejale kuulub sellest nõudest 250 000 eurot. Aktsionäri kahju seisneb nõukogu liikmete tegevuse tõttu toimunud aktsiate väärtuse vähenemises. Kostjad olid aktsiaseltsi nõukogu liikmed. Aktsiaseltsi juhatuse liige QQ esitas 22.10.2013 Harju Maakohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt oli aktsiaseltsil netovara vähem kui pool aktsiakapitalist, mis ei vasta tõele. Omakapital ehk netovara oli ca 9 korda suurem (8 150 367 eurot) kui aktsiakapital (889 712 eurot). Lisaks väitis QQ pankrotiavalduses kolme vaidluse olemasolu seoses kinnistute võõrandamise tehingutega, mida tegelikult ei olnud vaidlustatud. Kohtule esitati valeandmeid seoses aktsiaseltsi majandusseisuga ning varade väärtusega. Aktsiaselts ei olnud püsivalt maksejõuetu pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 tähenduses. Kuigi nõukogu (kostjad) teadsid pankrotiavalduse esitamisest, ei sekkunud nõukogu pankrotiavalduse esitamisse ega teinud midagi selle menetlemise takistamiseks. Samuti ei taotlenud nad üldkoosoleku kokkukutsumist ega kutsunud ise kokku aktsionäride koosolekut ega määranud päevakorra punktideks netovara puudujäägi küsimuse ja/või maksejõuetuse küsimuse lahendamist, otsustamaks pankrotiavalduse esitamist ja andmaks aktsionäridele võimalust aktsiaseltsi täiendavalt investeerida, et vältida pankrotti. Aktsionärid olid valmis aktsiaseltsi investeerima. Kostjad on üldkoosoleku kokkukutsumata jätmisel ning pankrotiavalduse menetlemise võimaldamisel tegutsenud isiklikes või aktsiaseltsi enamusaktsionäri osaühingu Probus huvides ning eiranud CC huve.
3.Nõukogu rikkus ka üldiseid kontroll- ja juhtimisfunktsioone. Nõukogu ei nõudnud QQ-lt vajalike aruannete ja teabe esitamist ega kontrollinud QQ kohustuste täitmist. Kui ilmnes, et juhataja QQ on esitanud pankrotiavalduse ning selles küsimuses pole toimunud üldkoosolekut ja puudus aktsionäride otsus pankrotiavalduse esitamiseks, pidanuks nõukogu andma juhatusele korralduse pankrotiavalduse tagasivõtmiseks. Juhul kui juhatus
ei oleks pankrotiavaldust tagasi võtnud, pidanuks nõukogu juhataja QQ tagasi kutsuma ja juhatuse liikmeks nimetama isiku, kes pankrotiavalduse tagasi võtab. Aktsiaseltsi pankroti väljakuulutamise tõttu 17.12.2013 on aktsiate väärtus muutunud nulliks.
4.Hageja sõlmis 13.06.2013 Ameerikanurga kinnistu mõttelise osa müügilepingu, 26.06.2013 Tallinnas Paldiski mnt 108a asuva kinnistu müügilepingu, 26.06.2013 Tallinnas Paldiski mnt 108b ja 108d asuva kinnistu mõttelise osa müügilepingu ja 28.06.2013 ettevõtte müügilepingu, millega hageja võõrandas mõttelise osa Ameerikanurga kinnistust ja mõttelise osaga seotud ning selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused. Need olid kasumlikud tehingud, kuid tehingute lõpuleviimist takistati ja sooviti tagasi pöörata. Juhul kui nõukogu oleks enda kohustusi täitnud ja taganud lepingute täitmise, oleks AS Süda Maja lepingutes nimetatud kohustustest vabanenud. Kostjate vastuväited
5.Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.Kostjate vastuväidete kohaselt on hagi õiguslikult perspektiivitu. Riigikohtu selgituste kohaselt tsiviilasjas nr 3-1-1-98-15 p-s 75 on aktsionäri nõue nõukogu liikme vastu õiguslikult välistatud, sest nõukogu liikmel on õigussuhe üksnes aktsiaseltsiga. Riigikohtu praktika kohaselt on teatud juhtudel võimalik üksnes võlausaldaja deliktiõiguslik nõue juhtorgani liikme vastu VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 punkti 7 alusel. Seda juhul, kui juhtorgani liige rikub mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-69-15, punkt 11). Aktsionäri nõuet juhtorgani liikme vastu ei ole Riigikohus võimalikuks pidanud.
7.Hagi on ka faktiliselt perspektiivitu, kuna põhineb alusetul väitel, et aktsiaseltsi maksejõuetus kuulutati välja ebaõigesti. Ajutine haldur on viinud läbi põhjaliku aktsiaseltsi majandusliku olukorra analüüsi ning jõudnud järeldusele, et aktsiaselts oli püsivalt võimetu täitma oma kohustusi. Kohtumäärus, millega aktsiaseltsi pankrot välja kuulutati, on jõustunud. Aktsiaselts oli muutunud püsivalt maksejõuetuks ammu enne seda, kui kostjad said aktsiaseltsi nõukogu liikmeks. Selleks ajaks oli aktsiaseltsi endine juhatuse liige RR jõudnud võõrandada ka aktsiaseltsi olulise kinnisvara (Ameerikanurga ja Paldiski mnt kinnistud). RR poolt tekitatud olukorras ei jäänud uuel juhatuse liikmel QQ-l üle muud, kui nentida RR poolt tekitatud olukorda ja esitada pankrotiavaldus.
8.Hageja väide, mille kohaselt oleks aktsiaseltsi maksejõuetusest ülesaamiseks piisanud aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumisest, sest osadel aktsionäridel olevat tahe aktsiaseltsi täiendavalt investeerida, on alusetu. 11.10.2013 aktsionäride üldkoosolekul kinnitas aktsiaseltsi endine juhatuse liige RR, et aktsiaselts ei olnud maksejõuline. Koosolekul osales ka aktsionär CC. Mitte ükski koosolekul osalenud aktsionär ei avaldanud, et ta oleks valmis panustama aktsiaseltsi maksejõuetusest ülesaamiseks täiendavaid rahalisi vahendeid. 11.12.2012 aktsiaseltsi nõukogu koosolekul tehti ettepanek võlausaldaja võlgnevuse osaliseks tasumiseks ja jagada summa proportsioonid vastavalt aktsiaosalusele. Ettepanek ei leidnud heakskiitu aktsionäridel võimaluste puudumise tõttu.
9.Hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Hageja ei ole tõendanud, et talle kuuluvatel aktsiatel oli pankrotiavalduse esitamise hetkel väärtus. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
10.Harju Maakohus jättis 28.11.2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Maakohus tuvastas järgnevad õiguslikku tähendust omavad asjaolud: aktsiaseltsi aktsionärile CC-le kuulub 8040 aktsiaseltsi aktsiat (I kd tlk 23). CC on võõrandanud hagejale kahjunõude summas 250 000 eurot kostjate vastu (I kd lk 26). 26.07.2013 on aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul valitud aktsiaseltsi nõukogu liikmeteks kostjad. 26.07.2013 on aktsiaseltsi nõukogu otsustanud valida aktsiaseltsi juhatuse liikmeks QQ (I kd lk 119). QQ esitas 22.10.2013 Harju Maakohtule avalduse aktsiaseltsi pankroti väljakuulutamiseks (I kd tlk 28-29). 17.12.2013 kuulutas Harju Maakohus välja aktsiaseltsi pankroti ja nimetas aktsiaseltsi pankrotihalduriks Toomas Saarma (II kd lk 66 pöördel-67 pöördel).
12.Ajutise pankrotihalduri 04.12.2013 aruande kohaselt oli võlgnikul vara maksimaalselt 27 880 324,67 euro ulatuses ja kohustusi vähemalt 29 396 700,07 euro ulatuses. Ajutine haldur tuvastas, et aktsiaselts tegutses negatiivse netovara tingimustes juba ajavahemikus 2010 – 2012. Riiklikult tunnustatud eksperdi UV 02.01.2017 koostatud ekspertarvamusest nähtub, et aktsiaseltsi omakapital oli negatiivne vähemalt 2010.a lõpuks ja aktsiaselts oli maksejõuetu hiljemalt 2011. a veebruaris. Kohus leidis, et puudub alus kahelda UV arvamuses toodud järeldustes, sest need on põhistatud finantsanalüüsi kasutades. UV ekspertarvamuses on loogiliselt põhjendatud, et kinnisvara omandamiseks võetud laenude intresside kapitaliseerimine kinnisvara bilansiliseks maksumuseks ei vastanud raamatupidamise nõuetele ega olnud majanduslikult põhjendantud. Maakohus leidis, et intresside kapitaliseerimine kinnisvara maksumusse oli täielikult põhjendamatu, kui see toob kaasa kinnisvara ebaõige vääruse kajastamise bilansis. Kohus asus seisukohale, et UV on õigesti lähtunud varade turuväärtusest, mitte aktsiaseltsi majandusaasta aruannetes kajastatud ebaõigesti suurendatud väärtustest. Aktsiaselts oli üle hinnanud põhilise vara – Ameerikanurga, Paldiski mnt 118A ja Virbi 10 kinnistud olid kajastatud 31.12.2010 seisuga vähemalt 2,64 korda kõrgema väärusega. Kinnistute tegelik väärtus oli 31.12.2010 seisuga aga 12 156 900 eurot ehk kolm kinnistut olid raamatupidamises üle hinnatud summas 21 150 421 eurot. UV arvamus näitab ka, et isegi kui arvestada kinnisvara soetusmaksumuses, oleks ka sellisel juhul aktsiaseltsi omakapital negatiivne.
13.Kohus ei pidanud asjakohaseks HS 2016. a detsembris koostatud eksperthinnangut, mille kohaselt Ameerikanurga kinnistu investeeringuväärtuseks on 40 000 000 eurot, kuna selles ei hinnatud Ameerikanurga kinnistu turuväärust, vaid Ameerikanurga äriprojekti investeerimisväärtust, mida ei saa kajastada äriühingu bilansis vara väärtusena. Hinnangus ei ole toodud mitte ühtegi konkreetset ega võimalikku stsenaariumit, kuidas selline äriplaan oleks kasvõi teoreetiliselt saanud realiseeruda. Hinnangus ei ole arvestatud ka asjaoluga, et 2011.a. seisis projekti edasine käekäik kapitali puudumise taga, kuid võõrfinantseerimine oli olematu. Samuti ei lükka UV arvamust ümber EL ja vandeaudiitor LL 23.09.2015 aruanne, kuna see ei sisalda ühegi majanduslikku põhjendust ega selgitust, miks ja millal aktsiaselts muutus maksejõuetuks. Kohus leidis, et UV arvamust ei lükka ümber ka AJ analüüs, millel puudub tõenduslik väärtus ja sisuline analüüs. AJ analüüsis toodud järeldused põhinevad RR paljasõnalistel faktiväidetel, mille õigsust ei ole kontrollitud. Maakohus jõudis eelnevast tulenevalt järeldusele, et aktsiaseltsi maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2011. a veebruaris ja aktsiaselts oli QQ poolt pankrotiavalduse esitamise ajal maksejõetu.
14.Maakohus märkis, et ÄS § 292 lg 1 p-de 1 ja 4 ning ÄS § 317 lg 10 kohaselt ei tulene, et juhatusel oleks kohustus kokku kutsuda aktsionäride üldkoosolek, kui äriühingul ei ole mitte ainult negatiivne netovara, vaid äriühing on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Püsivat maksejõuetust ei saa samastada ÄS § 292 lg 1 punktis 1 toodud olukorraga, kus netovara on vähem kui pool aktsiakapitalist. Maakohus leidis, et ühestki õigusnormist ei tulene kostjate kui nõukogu liikmete kohustust nõuda maksejõuetuse tõttu pankrotiavalduse esitamise otsustamist aktsionäride üldkoosoleku poolt. Ainuüksi asjaolust, et pankrotimenetluse käigus võidakse juriidilisest isikust pankrotivõlgniku tegevuse lõpetada, ei tähenda koostoimes ÄS § 298 lg 1 punktiga 8, et pankrotiavalduse esitamine on automaatselt aktsionäride üldkoosoleku pädevuses, sest otsuse võlgniku tegevuse jätkamise või lõpetamise kohta võtavad PankrS § 77 p 2 kohaselt vastu võlausaldajad üldkoosolekul.
15.ÄS § 306 lg-st 31 tulenev pankrotiavalduse esitamise kohustus on äriühingu võlausaldajate nõudeid kaitsev norm. Maksejõuetuse korral pankrotiavalduse esitamine on juhatuse kohustus, mitte üldkoosoleku õigus. Seda, et maksejõuetuse korral toimub pankrotiavalduse esitamine ilma üldkoosoleku otsuseta, kinnitab ka ÄS § 306 lõikes 31 ettenähtud pankrotiavalduse viivitamatu esitamise nõue. Kui juhatus peaks enne pankrotiavalduse esitamist kutsuma kokku üldkoosoleku, ei oleks juhatusel võimalik täita pankrotiavalduse viivitamata esitamise nõuet. Maakohus leidis, et ühestki äriseadustiku sättest ei tulene kostjate kohustust kokku kutsuda aktsiaseltsi aktsionäride koosolek pärast aktsiaseltsi juhatuse liikme QQ poolt pankrotiavalduse esitamist. Samuti puudus kostjatel õiguslik alus QQ pankrotiavalduse esitamisel takistada või nõuda juhatuse liikmelt QQ-lt pankrotiavalduse tagasivõtmist. Kohtule esitatud Harju Maakohtu 15.12.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-15920 on hageja hagi QQ vastu kahju hüvitamise nõudes jäetud rahuldamata, kohus on tuvastanud, et QQ tegevus ja pankrotiavalduse esitamine oli õiguspärane (IV kd lk 21-48).
16.Hageja on kohtule esitanud Osaühing Rikensberg, Aktsiaselts KH Energia - Konsult ja CC kirjad, millele tuginedes hageja väidab, et aktsionärid ja võlausaldajad oli valmis kaasama lisaraha, et äriplaani elluviimist jätkata (I kd lk 137-141). Maakohus leidis, et aktsionäride üldkoosolekul ükskõik millise otsuse vastuvõtmine oleks eeldanud seda, et otsuse poolt oleks olnud vähemalt üle poole koosolekul esindatu häältest. Ning viidatud kolme isiku häältest ei oleks piisanud ükskõik millise otsuse vastuvõtmiseks. Aktsiaseltsi aktsiaraamatu kohaselt kuulus CC-le 8,0128% aktsiaseltsi aktsiatest. Järelikult oleks CC-l olnud 8,0128% üldkoosoleku häältest. Osaühingule Rikensberg kuulus 50% aktsiaseltsi eelisaktsiatest, lihtaktsiaid Osaühing Rikensberg ei omanud (I kd lk 22). Aktsiaseltsi põhikirja järgi oli eelisaktsiate omanikel üldkoosolekul hääleõigus ainult Ameerikanurga kinnisvaraprojektiga seotud otsuste vastuvõtmisel (IV kd 50 pöördel-51 pöördel). Järelikult ei oleks Osaühingul Rikensberg saanud kõnealuses küsimuses hääletada. Aktsiaselts KH Energia - Konsult ei olnud aktsiaseltsi aktsionär. Järelikult ei oleks Aktsiaselts KH Energia - Konsult saanud aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul hääletada. Ülalviidatud kirjades ei ole selgitatud, millise vara arvelt, millises summas ja millistel tingimustel olid nad valmis aktsiaseltsi investeerima, ning et sellised investeeringud oleks aktsiaseltsi maksejõuetuse olukorrast välja toonud. Lisaks eeltoodule ei ole leidnud tõendamist hageja väide, et kui kostjad oleks enne juhatuse liikme poolt pankrotiavaldusega kohtusse pöördumist kutsunud kokku aktsionäride üldkoosoleku, oleksid aktsionärid või muud isikud kaasanud lisaraha ja pankrot oleks olnud välditav. 11.12.2012 nõukogu koosolekul, kus osales ka CC, arutati aktsiaseltsi investeeringute tegemise vajadust, kuid ettepanek ei leidnud heakskiitu võimaluste puudumise tõttu. 27.05.2013 nõukogu koosolekul, kus samuti osales mh CC, arutati pankrotimenetluse algatamise võimalust. Protokollist nähtuvalt ei avaldanud keegi
aktsionäridest valmisolekut aktsiaseltsi investeerida. Hageja ei ole tõendanud, et aktsiaseltsi aktsionäridel oleks olnud vahendeid ja soov aktsiaseltsi täiendavalt investeerida. Kohtule pole esitatud ühtegi tõendit, et pärast 01.11.2013 Äripäevas avaldatud artiklit, kus kajastati aktsiaseltsi pankrotiavalduse menetlusse võtmist, oleks keegi aktsionäridest pöördunud aktsiaseltsi juhatuse poole sooviga aktsiaseltsi investeerida ja pankroti väljakuulutamist ära hoida. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et täiendava aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumine ei oleks kuidagi aidanud pankrotiavalduse esitamist ära hoida, sest keegi aktsionäridest ei olnud valmis aktsiaseltsi täiendavalt investeerima.
17.Lisaks eelnevale on hageja etteheited aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumata jätmisest arusaamatud seetõttu, et CC ise takistas 2013. suvel aktsiaseltsi aktsionäride koosoleku kokkukutsumist. Nii nähtub 26.07.2013 aktsionäride üldkoosoleku protokolli lisadest, et CC palus vahetult enne üldkoosoleku toimumist üldkoosoleku edasilükkamist valega, et ta olevat saanud korralisest üldkoosolekust teada alles eelmisel õhtul (II kd lk 45, lk 112 pöördel-113 pöördel). Samuti kinnitas aktsionär OSAÜHING Batiment esindaja, et CC oli helistanud talle ja palunud tal mitte osaleda planeeritud erakorralisel aktsionäride üldkoosolekul seetõttu, et korralise üldkoosoleku toimumise aeg oli juba paika pandud (II kdl k 45 pöördel-46). Põhjendamatu on ka ette heita kostjatele aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumata jätmist olukorras, kus 11.10.2013 leidis aset aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolek, kus CC oli esindatud (II kd lk 103 pöördel-104).
18.Kohus leidis, et hageja etteheited seoses heade kommete vastase käitumisega on alusetud ja tõendamata. Hageja on kostjatele ette heitnud 2013. a juunis kinnisvaraga sõlmitud müügilepingute mittetäitmist. 13.06.2013 müügitehing Ameerikanurga kinnistust 75032/752800 suuruse mõttelise osaga tehti sisuliselt reaalseid vahendeid vastu saamata. 26.06.2013 tehingud Paldiski mnt 118a kinnistuga ning Paldiski mnt 108b ja 108d kinnistust 1/2 suuruse mõttelise osaga on tehtud samuti sisuliselt vastusooritust saamata, kuna suurem osa müügihinnast tuli tasuda kohustuste ülevõtmisega võlausaldajate ees, kusjuures lepingutes rõhutati, et kohustuste ülevõtmise kokkulepe ei ole ilma võlausaldajate nõusolekuta kehtiv. 28.06.2013 müügitehing Ameerikanurga kinnistust 341200/752800 suuruse mõttelise osaga on tagasi võidetud ja kohus leidis 09.10.2015 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-57952, et antud olukorras ei saa võlgniku poolt aktsepteeritud maksetingimust (hind 1 euro + kohustuste üleandmine teadmata, kas võlausaldajad annavad selleks nõusoleku) pidada mõistlikuks ja vaidlustatud tehingul on kinke iseloom. Põhjendamatu on hageja väide, et AS-i Süda Maja juhatuse liige või kostjad oleksid pidanud müügilepinguid täitma. AS-i Süda Maja võlausaldajad ei olnud müügilepingute poolteks ja neil puudus kohustus anda nõusolek kohustuste üleminekuks. Selgusetuks jääb, kuidas oleks saanud neid nõusolekuid nõuda. Ainus reaalne võimalus kohustamaks ostjaid müügilepingute alusel võõrandatud vara tagastama ongi müügilepingute tagasivõitmine pankrotimenetluses. Eeltoodust tulenevalt ei nõustunud maakohus hageja väidetega müügilepingute kasumlikkusest.
19.Maakohus ei tuvastanud kostjate heade kommete vastast käitumist eesmärgiga tekitada hagejale kahju. Kohtule pole esitatud tõendeid, et kostjad oleks tegutsenud AJ, osaühingu Probus või enda huvides ning aktsionäre oleks koheldud ebavõrdselt ja CC kui vähemusaktsionäride huve oleks kahjustatud. Kõike eeltoodut kokku võttes leidis kohus, et tuvastamist pole leidnud, et kostjad oleksid toime pannud õigusvaste teo, mille eesmärgiks oleks olnud aktsionäri kahjustada. Kuivõrd tõendamist ei ole leidnud kostjate õigusvastane tegevus, siis puudub vajadus kontrollida hagejale väidetavalt tekkinud kahju, põhjuslikku seost ja kostjate süüd.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
20.07.01.2019 esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse täielikult ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja tühistada maakohtu otsus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
21.Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et majandusaasta aruannetes on varade väärtus üle hinnatud. See järeldus ei tugine finantsanalüüsile. Maakohtu järeldused hageja esitatud eksperthinnangute kohta lähtuvad eeldusest, et aktsiaseltsile kuuluva Ameerikanurga kinnistu väärtus on Aktsiaseltsi Pindi Kinnisvara hindamisdokumendis esitatud 1 934 500 eurot. Tegelikkuses oli väärtus suurem. Osaühingu Kinnisvarabüroo Uus Maa eksperthinnangus nr 0267/0214 HP kasutatud ruutmeetri hinda arvestades oleks kinnistute hind olnud vahemikus 10 433 608 – 11 779 880 eurot, s.o netovara puudujääk puudus. Osaühingu Kinnisvarabüroo Uus Maa lõppjäreldus, et AS-ile Süda Maja alles jäänud kinnistute turuväärtus oli 3 392 061 eurot, on ebaõige. Aktsiaseltsi Pindi Kinnisvara ja Osaühingu Kinnisvarabüroo Uus Maa hinnangud ei tõenda, et aktsiaselts oli pankrotiavalduse esitamise ajal püsivalt maksejõuetu, need tõendavad, et aktsiaseltsi kohustused ei ületanud varade väärtust. HS hindamisakti kohaselt oli kogu Ameerikanurga kinnistu väärtuseks 40 000 000 eurot ning sellest aktsiaseltsi olemasoleva kinnisvara maksumus 15 084 000 eurot. AJ aruande kohaselt, arvestades aktsiaseltsi äriplaani kohast arendusperspektiivi, oli kinnistute turuväärtus kokku 30.04.2013 seisuga vähemalt 19-20 miljonit eurot. Kohtu seisukoht, et AJ analüüsis toodud järeldused põhinevad RR paljasõnalistel faktiväidetel, mille õigsust ei ole kontrollitud, ei ole õige. Seejuures ei ole maakohus selgitanud, millised need paljasõnalised faktiväited on. Maakohus pole põhjendanud, miks AJ analüüsil puudub tõenduslik väärtus. Maakohus ei ole otsuses tähelepanu juhtinud SEVEN KINNISVARAKONSULTANDID Osaühing aruandele, mille kohaselt ei tohtinud juhatus bilanssi korrigeerida. Samuti ei ole maakohus käsitlenud Donoway Eesti OÜ analüüse.
22.Pankrotiavalduses oli valesti kajastatud aktsiaseltsi kohustuste suurus. QQ poolt ajutisele haldurile avaldatud aktsiaseltsi kohustused summas 20 277 711,78 eurot oleksid 2013. a juuni müügilepingute täitmise korral läinud üle kinnistute/ettevõtte ostjatele (v.a Nordea Bank kohustus, mis refinantseeriti aktsionäri poolt). Järele oleks jäänud kohustusi 4 050 776,35 eurot ning aktsiaseltsi vara kattis kõik kohustused.
23.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et aktsiaselts oli pankrotiavalduse esitamise hetkel püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri aruandes on kajastatud aktsiaseltsi kohustused, kuid mitte kohustustega seonduv vara. Maakohus ei saanud tugineda BDO Advisory OÜ hinnangule maksejõuetuse tekkimise kohta. BDO Advisory OÜ on kasutanud Altmani Z-skoori, mille tulemus, selle mudel rakendamisel Eesti ettevõtja suhtes, ei ole alati usaldusväärne. AS Süda Maja ei olnud objektiivselt püsivalt maksejõuetu pankrotiavalduse esitamise ajal. Samuti oleksid CC, OÜ Rikensberg ja AS KH Energia-Konsult olnud valmis maksejõuetust vältima lisaraha kaasamise teel. Maakohus ei ole arvestanud JR ütlustega, mille kohaselt oli osaühing Probus nõus nõudeid ülekursiga omakapitali konverteerima. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et EL ja LL 23.09.2015 aruanne ei sisalda majanduslikke põhjendusi. Aruandest nähtuvalt kasutati analüüsiks dokumentaalseid tõendeid ja vesteldi oluliste isikutega, ning tehti järeldus, et ettevõte suutis rahuldada võlausaldajate nõudeid.
24.Maakohus on valesti sisustanud hageja esitatud tõendid seoses netovara suuruse ja väidetava puudujäägiga ning teinud valed järeldused. Netovara puudujääk puudus Donoway Eesti OÜ aruandes toodud netovara arvutuste kohaselt. Maakohus ei ole võtnud arvesse Donoway Eesti OÜ analüüse, kui leidis, et intresside kapitaliseerimine kinnisvara maksumusse on põhjendamatu. Aktsiaseltsi omakapital ei olnud negatiivne 2010.a lõpuks.
25.Maakohus on jätnud tuvastamata asjaolu, et aktsiaseltsi kinnistute müügiotsus oli tingitud huvide konfliktist. Maakohus on jätnud sellega tõendite hindamisel ja otsuse tegemisel arvestamata. Kinnisvaratehingutes ei ole midagi ebatavalist kui ostjaks on äriühing, mis on asutatud vahetult enne tehingute tegemist ja mille osakapital on tagasihoidlik. Sellest ei saanud maakohus järeldada, et tehing sõlmiti ebaausatel eesmärkidel. Olukorras, kus aktsiaseltsi uus nõukogu otsustab müügitehinguid mitte täita, sh ei astu samme, et kohustused ostjatele üle läheksid, tekibki tehingule kinke iseloom. Pole põhjust eeldada, et ostjad ei oleks olnud nõus natuke kauem ootama kohustuste ülevõtmise vormistamisega. AS Süda Maja juhataja QQ takistas 2013.a juuni müügilepingute täitmist.
26.Maakohus on valesti leidnud, et kostjatel polnud kohustust kutsuda enne pankrotiavalduse esitamist kokku aktsionäride üldkoosolekut või kohustada juhatust seda tegema. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta see rahuldamata ning menetluskulud hagejakanda. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
29.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et AS Süda Maja oli pankrotiavalduse esitamise ajal püsivalt maksejõuetu. AS Süda Maja pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 17.12.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-49776, milles tuvastati AS-i Süda Maja maksejõuetus (II kd tl 66 pöördel-67). Nimetatud tsiviilasjas esitatud ajutise halduri 04.12.2013 aruande kohaselt oli AS-il Süda Maja vara hinnanguliselt 8 013 578,01 eurot. Kui lähtuda eeldusest, et aktsiaseltsil on 26.06.2013 ja 28.06.2013 sõlmitud lepingutest tulenevalt ülevõtmata kohustuste ulatuses rahaline nõue kinnisasjade ostja OÜ Siibxid ja ettevõtte omandaja OÜ VIP Crew vastu, on aktsiaseltsil vara hinnanguliselt 27 880 324,67 eurot. Kohustusi on aktsiaseltsil vähemalt 29 396 700,07 eurot. Sealhulgas oli 2012.a majandusaasta aruandes kajastatud kohustusi 31 679 279 eurot lühiajaliste kohustustena (maksetähtaeg saabub 2013.a jooksul). Ajutisele haldurile esitatud laenulepingute kohaselt muutusid osad laenud sissenõutavaks juba 31.12.2010 (I kd tl 51 pöördel – 65). BDO Advisory OÜ 19.08.2014 arvamuse järgi oli nii 2011 kui 2012 aktsiaseltsi netovara märkimisväärses miinuses (II kd tl 83 pöördel-93). UV 02.01.2017 arvamuse kohaselt oli AS-i Süda Maja omakapital negatiivne vähemalt 2010.a lõpuks, sest Aameerikanurga kinnistu, Paldiski mnt 118a kinnistu ja Virbi 10 kinnistu olid 2010-2012 majandusaasta aruannetes läbivalt ja märkimisväärselt üle hinnatud. Võlgniku maksevõimekuse näitajad puhaskäibekapital ning likviidsuskordaja ilmestavad, et AS-i Süda Maja lühiajaliste kohustuste täitmise võimekus oli halb juba 2010 ning halvenes 2011-2012 veelgi. AS Süda Maja muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2011.a veebruaris, sest nimetatud perioodil omandas AS Süda Maja potentsiaalselt investorilt Helios (Partnerships) Limited tagasi 50 % osaluse ühisettevõttes Helios Süda Maja OÜ. Osaluse tagasiostu järgselt sai selgeks, et
investor on Ameerikanurga kinnistu arendamisest lõplikult loobunud ning äriplaani kohaseks arendustegevuseks puuduvad võimalused (II kd tl 171-187). Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja esitanud tõendeid, mis ülaltoodu ümber lükkaks.
30.Maakohus leidis põhjendatult, et EL ning LL 23.09.2015 aruanne (I kd tl 32-60) ja AJ 13.07.2016 analüüs (I kd tl 61-71) ei lükka ümber järeldust, et AS Süda Maja oli pankrotiavalduse esitamise ajaks maksejõuetu. EL ning LL 23.09.2015 aruandes on lähtutud majandusaasta aruannete ning 31.07.2013 bilansi andmetest, kuid ei ole tehtud nende andmete suhtes finantsanalüüsi ega hinnatud sisuliselt nende andmete õigsust. AJ 13.07.2016 analüüsi kohaselt oli AS Süda Maja netovara, lähtudes varade väärtusest, 31.07.2013.a seisuga 3 miljoni ulatuses negatiivne. AS Süda Maja ei olnud maksejõuetu, kui temale kuuluvate kinnistute turuväärtus koos arendusprojektide väärtusega oleks 31.07.2013 seisuga olnud vähemalt 7,97 miljonit eurot. Samas on AJ möönnud, et ta ei ole pädev andma hinnangut sellele, et kuivõrd tõenäoline oleks olnud 31.07.2013 seisuga AS Süda Maja omanduses olevate Ameerikanurga kinnistute müük viisil, mis oleks arvestanud pooleliolevat arendusprojekti ja mis oleks olnud selle väärtus. Samuti selgub AJ analüüsist, et ta on lähtunud bilansis märgitud kohustuste suurusest, kuid analüüsist ei nähtu, et ta oleks kohustuste suuruse (31.07.2013 seisuga) õigsust kontrollinud. Eeltoodule tuginedes ei kinnita AJ analüüs hageja seisukohta, et AS Süda Maja ei olnud pankrotiavalduse esitamisel ajal maksejõuetu.
31.Colliers International Advisors OÜ 21.03.2012 arvamuse kohaselt oli Kurna külas, Rae vallas asuva eeldatavasti ligikaudu 30 000 m2 suurusega kinnisvaraobjekti nr 12100102 10000/250917 mõttelise osa prognoositav investeeringute väärtus 15.03.2012 seisuga 3 300 000 eurot. Samas märgiti, et hinnang kehtib eeldusel, et kinnitatakse detailplaneering ja fikseeritakse kruntide uued piirid, ostukeskus avatakse 2013.a aprillis, kõik tehnovõrgud ja teed on arendatud hinnatava krundi piiride järgi ja kõik allkirjastatud rendilepingud kehtivad avamise kuupäeval, st 2013.a aprillis (III kd tl 115-134). Kuna vähemalt osad eeldused ei ole täidetud (nt ostukeskus ei ole avatud), siis juba ainuüksi seetõttu ei saa Colliers International Advisors OÜ arvamus tõendada kinnistu väärtust ega olla asjakohane tõend AS-i Süda Maja maksejõulisuse hindamisel.
32.Hageja on esitanud Seven Kinnisvarakonsultandid OÜ 08.03.2017 aruande (III kd tl 140145), mille kohaselt Pindi Kinnisvara AS 14.10.2013 arvamus ja Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ 04.04.2014 arvamus kinnistute turuväärtuse kohta ei ole sobilikud vara väärtuse korrigeerimiseks audiitorkontrolli kohustusega aktsiaseltsi bilansis. Kolleegium märgib, et Pindi Kinnisvara AS-i 14.10.2013 arvamuses (III kd tl 76-79) ja Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ 04.04.2014 arvamuses (III kd tl 80-93) on hinnatud nendes märgitud kinnistute turuväärtust. Koosmõjus BDO Advisory OÜ 19.08.2014 arvamusega ning UV 02.01.2017 arvamusega tõendavad need, et kinnisasjade väärtus oli oluliselt väiksem majandusaasta aruannetes märgitust. Seven Kinnisvarakonsultandid OÜ 08.03.2017 aruanne ei lükka seda järeldust ümber ning aruandest ei saa järeldada, et kinnisasjade väärtus oli majandusaasta aruannetes õigesti kajastatud. Seven Kinnisvarakonsultandid OÜ 08.03.2017 aruandes endas ei ole kinnistute turuväärtust hinnatud.
33.Hageja on esitanud HS 10.12.2016 arvamuse, mille kohaselt oli Ameerikanurga äriprojekti investeeringuväärtus 30.04.2013 seisuga 40 000 000 eurot (III kd tl 26-37). Arvamuses on selgitatud, et investeeringuväärtus on väärtus, mida vara omab konkreetse investori või investorite grupi jaoks kindlate investeerimiseesmärkide ja/või kriteeriumite tõttu ning ei ole turuga seotud. Seega ei ole arvamuses lähtutud kinnistute turuväärtusest, vaid äriprojekti
investeeringuväärtusest. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust äriühingu maksejõulisuse hindamisel lähtuda mitterealiseerunud äriprojekti hüpoteetilisest investeerimisväärtusest kinnistute turuväärtuse asemel.
34.Hageja on esitanud Donoway Eesti OÜ 13.06.2017 arvamuse, mille kohaselt ei olnud AS Süda Maja netovara 31.12.2012 seisuga negatiivne (IV kd tl 59-64). Kolleegium märgib, et Donoway Eesti OÜ arvamuses on lähtutud Ameerikanurga kinnistu bilansilisest väärtusest, analüüsimata, kas see on põhjendatud. Arvamuses ei ole sisuliselt analüüsitud, milline oli Ameerikanurga kinnistu tegelik väärtus. Muuhulgas on arvamuses tuginetud HS 10.12.2016 arvamusele, millest ei saa aga lähtuda, kuna selles ei ole hinnatud kinnistu turuväärtust, vaid äriprojekti investeeringuväärtust. Samuti ei ole Donoway Eesti OÜ 13.06.2017 arvamuses hinnatud, kas AS Süda Maja oli püsivalt maksejõuetu pankrotiavalduse esitamise seisuga. Eeltoodust tulenevalt ei tõenda Donoway Eesti OÜ 13.06.2017 arvamus, et AS Süda Maja ei olnud maksejõuetu pankrotiavalduse esitamise ajal. Samuti on hageja esitanud Donoway Eesti OÜ 05.06.2018 arvamuse AS Süda Maja 8,0128 % aktsiate väärtuse kohta 31.07.2013 seisuga, milles tuvastati muuhulgas, et ettevõtte 100 % aktsiate väärtus oli 13 287 000 eurot (IV kd 165-180). Kuid ka selles on Ameerikanurga kinnistu väärtuse hindamisel tuginetud muuhulgas HS 10.12.2016 arvamusele, millest lähtumist ei ole kohus pidanud asjakohaseks. Samuti selgub hinnangust, et selles on lähtutud bilansis märgitud kohustuste suurusest, kuid hinnangust ei nähtu, et kohustuste suuruse (31.07.2013 seisuga) õigsust oleks kontrollitud. Eeltoodule tuginedes ei tõenda ka Donoway Eesti OÜ 05.06.2018 arvamus, et AS Süda Maja ei olnud pankrotiavalduse esitamise ajal maksejõuetu.
35.Hageja esitatud vandeaudiitor Sirje Kõrgemaa 22.07.2013 õiendi kohaselt vähenesid 13.06.2013.a, 26.06.2013 ja 28.06.2013 sõlmitud tehingute tulemusel AS Süda Maja kohustused ja ta sai kasumit (I kd tl 143). Õiendist ei nähtu aga selle seisukoha sisulist analüüsi. Lisaks on hageja ise tuginenud sellele, et tehingute lõpuleviimist takistati. Nimetatud õiend ei tõenda AS-i Süda Maja maksejõuetuse puudumist.
36.Ülaltoodule tuginedes ei ole hageja tõendanud oma väidet, et AS Süda Maja ei olnud pankrotiavalduse esitamise ajal püsivalt maksejõuetu.
37.Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et kostjad ei ole AS Süda Maja nõukogu liikmetena rikkunud hagis viidatud kohustusi, ega käitunud heade kommete vastaselt. Maakohus ei ole selle järelduse tegemisel eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ning ei ole tõendite hindamisel rikkunud menetlusnorme. Maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud hageja seisukohti ning on neile vastanud. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).
38.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist. Maakohus leidis põhjendatult, et juhatusel ei ole kohustust kokku kutsuda üldkoosolekut, ja nõukogul ei ole kohustust nõuda juhatuselt üldkoosoleku kokkukutsumist (ÄS § 317 lg 10), kui äriühingul ei ole mitte ainult negatiivne netovara, vaid ta on muutunud ka püsivalt maksejõuetuks. Püsivat maksejõuetust ei saa samastada ÄS § 292 lg 1 p-s 1 sätestatud netovara puudujäägiga. Käesoleval juhul on tuvastatud, et AS Süda Maja oli püsivalt maksejõuetu. Äriseadustikust ei tulene, et pankrotiavalduse esitamine on üldkoosoleku ainupädevuses. See ei tulene ka ÄS § 298 lg 1 p-st 8, millest tulenevalt on üldkoosoleku pädevuses aktsiaseltsi lõpetamise otsustamine. Aktsiaseltsi lõpetamise otsustamist selle sätte tähenduses ja pankrotiavalduse esitamist ei saa samastada. Tulenevalt ÄS § 306 lg-st 31 on
aktsiaseltsi juhatusel kohustus viivitamata esitada püsiva maksejõuetuse korral pankrotiavaldus. Kuigi ÄS § 298 lg 2 järgi võib üldkoosolek juhatuse või nõukogu nõudel võtta vastu otsuseid ka küsimustes, mis ei kuulu üldkoosoleku ainupädevusse, ei tulene sellest juhatusele või nõukogule kohustus anda pankrotiavalduse esitamise küsimus üldkoosolekule otsustamiseks. See kohustus ei tulene ka ÄS § 301 p-st 3, mille järgi on netovara puudujäägi korral üldkoosolekul üheks võimaluseks pankrotiavalduse esitamise otsustamine. Nagu eelnevalt märgitud ei saa netovara puudujääki samastada püsiva maksejõuetusega ning ÄS § 301 p-st 3 ei järeldu, et püsiva maksejõuetuse korral peaks juhatus andma pankrotiavalduse esitamise küsimuse üldkoosoleku otsustada. ÄS § 306 lg 31 kohaselt on püsiva maksejõuetuse korral pankrotiavalduse esitamine juhatuse kohustus ning seadus ei sea selle kohustuse täitmise eeltingimuseks üldkoosoleku nõusoleku olemasolu. Maakohus märkis põhjendatult, et püsiva maksejõuetuse korral ei ole pankrotiavalduse esitamine üldkoosoleku õigus, vaid juhatuse kohustus.
39.Õige on maakohtu järeldus, et hageja ei ole tõendanud, et kui pankrotiavalduse esitamise küsimus oleks antud üldkoosoleku otsustada, et see ei oleks siis toetust leidnud. Hageja on väitnud, et osaühing Probus soovis AS-i Süda Maja pankroti. Samas kuulus osaühingule Probus üle 50 % aktsiatest. Seega ei ole alust eeldada, et üldkoosolek ei oleks toetanud pankrotiavalduse esitamist. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et pankrotiavalduse esitamise otsuse vastuvõtmine nõuab, et selle poolt antaks vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Sellist nõuet äriseadustikust ei tulene. Samuti on tõendeid hinnates maakohus põhjendatult järeldanud, et aktsionärid ei olnud valmis AS-i Süda Maja enam täiendavalt investeerima. Hageja on väitnud, et investeerida oleks võinud ka kolmandad isikud. Aktsionäriks mitteolnud AS KH Energia-Konsult on 10.10.2016 kirjas avaldanud, et tema oleks olnud nõus kaasama täiendavat raha, vältimaks ettevõtte maksejõuetust (I kd tl 138). Kolleegiumi hinnangul ei tõenda üksnes see väide, et AS-i KH Energia-Konsult oli ka tegelikult valmis äriühingusse investeerima, rääkimata sellest, millisel viisil ja tingimustel oleks ta olnud valmis seda tegema. Kokkuvõtvalt ei ole hageja tõendanud, et aktsionäridel või kolmandatel isikutel oleks olnud reaalne tahe pankrotti vältida.
40.Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et põhjendamatud on hageja väited 2013 juunis tehtud müügitehingute kasulikkuse kohta AS Süda Maja jaoks. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et hageja etteheide, nagu oleks kostjad rikkunud oma kohustusi seoses 2013 juuni müügilepingutega, on alusetu.
41.Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
42.25.10.2016 määrusega seadis maakohus hagi tagamiseks kostjale II kuuluvale kinnistule asukohaga Majaka 27-18, Lasnamäe linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond (registriosa number 7394901) esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 75 000 eurot ning kinnistule asukohaga Aasa I, Aasa, Kiili alev, Kiili vald, Harjumaa (registriosa number 2098302) esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 175 000 eurot hageja kasuks. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohus on jätnud selle tegemata. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine tühistada. Menetluskulude jaotus
43.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.
44.Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.