NolaPro Europe OÜ hagi J R ja A J vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagi hind 250 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: NolaPro Europe OÜ (registrikood: 12016242) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kaido Loor ja vandeadvokaat Mart AngerJ (e-post [email protected]) Kostja 1: J R (isikukood:xxx) Kostja 2: A J (isikukood: xxx) Kostjate 1-2 lepingulised esindajad: vandeadvokaat Arne Ots ja vandeadvokaat Martin-Johannes Raude (e-post [email protected], [email protected])
Asja arutamine
25.09.2018 toimunud kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja NolaPro Europe OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.AS Süda Maja (pankrotis) aktsionärile T K kuulub 8040 AS Süda Maja aktsiat. Aktsionäri nõue seisneb nõukogu liikmete tegevuse tõttu toimunud aktsiate väärtuse vähenemises. T Ke aktsiate väärtuseks oli lähtuvalt AS Süda Maja omakapitalist 466 132,81 eurot (8 150 367,00 : 140 580 x 8040 = 466 132,81). Hageja omandas aktsionär T Ke kahjunõude summas 250 000 eurot T Kelt 12.10.2016.
2.AS Süda Maja (pankrotis) tegutses aastaid kinnisvaraarendajana. Aastaks 2012 oli AS Süda Maja kaasanud aktsionäridelt ja laenuandjatelt kapitali ca 34 miljonit eurot. 2011. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli AS Süda Maja omakapital 8 836 456 eurot ning 2012. aasta majandusaasta aruande kohaselt 8 435 925 eurot. AS Süda Maja tegevus kinnisvaraarendajana oli tüüpiline seda liiki tegevusele: arendamiseks/ehitamiseks vajalik maa ostetakse, planeeringud ja ehitusprojektid tehakse aktsionäride ja/või teiste laenuandjate poolt äriühingule antud laenude eest. Aktsionärid eelistavad maksuefektiivsuse põhjustel äriühingu tegevuse finantseerimist laenudega, sissemaksed omakapitali on minimaalsed. Kõigilt laenudelt arvestatakse intressi, sh ajal kui hoonestus on välja ehitamata ja müümata. Kuna sellel perioodil äriühingul tulusid ei ole, siis reeglina intresse aktsionäridele ei maksta. Teistele laenuandjatele tasutavad intressid finantseeritakse aktsionäride antud laenudest. Kui arendusperiood osutub pikaks, peab äriühing tagastama teiste laenuandjate laenud. Seega, aktsionärid omandavad kinnisvaraarendaja aktsiaid selgelt teades, et äriühing võib vajada aktsionärilt laenusid selleks, et teenindada teiste laenuandjate laene. Pahas usus tegutsev aktsionär saab laenu andmisest keeldumisega tekitada kinnisvaraarendajale nõnda ajutise maksehäire – ühingul on küll kinnisvara, aga raha laenude teenindamiseks mitte.
3.Kinnisvaraarendajale kuuluva maa tegelik väärtus arendusperioodi kestel sõltub kõige rohkem kinnisvaraarendaja enese tegevusest: ehitatavate hoonete üürnike/ostjate (eel)kokkulepped kinnisvaraarendajaga hoonete omandamiseks ja/või üürimiseks võimaldavad arendajal võtta laenusid ehitustegevuse läbiviimiseks, mis omakorda võimaldab üüritulu ja maa müüki ostjatele. Üüritulu ja maa müük võimaldavad maa omandamise ja ehitamise laenude teenindamist. AS-il Süda Maja oli üürilepingute ja üüri eellepingutega 2013 aastaks kaetud 19 000 m2 ulatuses. Kinnisvaraarendaja tegevuse peatamine, üüri/müügikokkulepete ärajäämine või nende rikkumine langetab maa väärtust oluliselt.
4.2013 aasta kevadel selgus, et enamusaktsionäri ja võlausaldaja osaühing Probus juhatuse liige A J on huvide konfliktis seoses xxx kontserni ettevõtjatega. Huvide konflikt fikseeriti ka AS Süda Maja nõukogu 18.04.2013 koosolekul. Nõukogu otsuse järgi oleks lahenduseks A Jule kuuluvate AS Süda Maja aktsiate müük või AS Süda Maja kõikide kinnisasjade müük. Hiljem otsustati AS Süda Maja kinnisasjad võõrandada ning mais-juunis 2013 tehti kolm tehingut, mille AS Süda Maja nõukogu heaks kiitis. Viidatud mai-juuni 2013 tehingute kasumlikkust on kinnitanud vandeaudiitor õiendiga. Teine huvide konflikt osaühing Probus ja AS Süda Maja vahel seisnes selles, et osaühing Probus oli omandanud nn. Xxx kinnistu, mis asus xxx projekti vahetus naabruses. Osaühingule Probus oli kasulikum Xxx kinnistu väljaarendamine enese huvides kui Xxx kinnistu väljaarendamine paljude AS Süda Maja aktsionäride huvides (sh pakkuda äripinnana enda kinnistut konkureerimata AS Süda Maja pakkumisega).
5.Kuna Xxx arendus muutus A Jule probleemiks (huvide konflikt), siis tekkis A Jul/osaühingul Probus plaan takistamaks AS Süda Maja äriplaani realiseerimist: (i) määrata AS Süda Maja nõukogu liikmeteks A Jule/osaühingule Probus lojaalsed isikud, kelle ülesanne ei oleks projekti arendamine, vaid A Ju/osaühing Probus korralduste elluviimine ja huvide realiseerimine; (ii) saavutada ühingule sellise juhatuse liikme määramine, kes: a) oleks A Ju/osaühing Probus mõju all; b) peataks AS Süda Maja tegevuse, sh. lepingute ja
AS Süda Maja varasema nõukogu heakskiidul sõlmitud mai-juuni 2013 lepingute täitmise, mis viiks maksehäireteni; c) esitaks AS Süda Maja pankrotiavalduse (nt näitaks AS Süda Maja varade väärtust väiksemana tegelikkusest ehk netovara puudujääki); ja esitaks netovara puudujäägi ettekäändel aktsionäride otsuseta (nt lisaraha kaasamata) pankrotiavalduse. Lisaks takistati seeläbi ja eraldi pingutusega V Ml mais-juunis 2013 sõlmitud lepingute täitmine. Nende sammudega saavutas A J huvide konflikti lahendamise ning takistas T Kel jt aktsionäridel ning võlausaldajatel/investoritel ühingu täiendavat finantseerimist ning AS Süda Maja tegevuse jätkumise ja pankroti ärahoidmise tagamist. Nähtub soov projekt võimalikult pikaks ajaks külmutada. Selleks parim võimalus on pankrotimenetlus, mis tagab olemasoleva äriplaani „purustamise“, arenduseks vajaliku meeskonna laiali jooksmise, olemasolevate arenduseks vajalike ehituslepingute lõppemise, kinnisvaraobjekti vastu usaldusväärsuse nullimine (pangad ei ole huvitatud pankrotivarade finantseerimisest, kuid kinnisvaraäri ei saa pankade abita teha) jne. Võimalik, et A Jul/osaühingul Probus oli algusest peale soov varad pankrotimenetlusest endale saada nA on läinud AS Süda Maja Xxx projektiga.
6.Kostjad valiti 11.10.2013 osaühing Probus ettepaneku alusel AS Süda Maja nõukogu liikmeteks. Kuna enamusaktsionär oli osaühing Probus, kes välistas koostöö, ei saanud vähemusaktsionärid siin kaasa rääkida. Plaani osana nimetati LR koheselt pärast uue nõukogu määramist 26.07.2013, 13.08.2013 ja 18.10.2013 AS Süda Maja uue nõukogu poolt aktsiaseltsi juhatajaks. Kostjad olid antud otsuse poolt. Juhatuse liige V M kutsuti nõukogu otsusega tagasi seoses ametiaja lõppemisega. Nõukogu valis ka AS Süda Maja nõukogu esimehe, kelleks sai J R. Kostjad olid ka antud otsuse poolt. Kanne nõukogu liikmete kohta tehti äriregistrisse alates 11.10.2013 (16.10.2013 avaldus) ja L R kohta 24.10.2013.
7.Järgmise sammuna esitas AS Süda Maja juhatuse liige LR 22.10.2013 Harju Maakohtule AS Süda Maja pankrotiavalduse. LR asus pankrotiavalduses seisukohale, et aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist. Kui omakapital (ehk netovara) on ca 9 korda suurem (8 150 367 eurot) kui aktsiakapital (899 712 eurot), siis ei ole netovara (ehk omakapital) vähem kui pool aktsiakapitalist nA LR kohtule pankrotiavalduses väitis. Lisaks valetas LR kohtule pankrotiavalduses mai-juuni 2013 tehingutega seotud kolme kohtumenetluse olemasolu kohta (väitis kolme vaidluse olemasolu seoses kinnistute võõrandamise tehingutega, mida tegelikult ei olnud vaidlustatud). Kohtule esitati valeandmeid seoses ühingu majandusseisuga ning varade väärtusega. Kuigi nõukogu teadis pankrotiavalduse esitamisest, ei sekkunud nõukogu ei pankrotiavalduse esitamisse ega teinud midagi selle menetlemise takistamiseks ning üldkoosoleku kokku kutsumiseks ning pankroti vältimiseks. Aktsionärid olid valmis ja soovisid kaasata lisaraha ja äriplaani elluviimisega jätkata.
8.Erinevad finantseksperdid on tuvastanud, et 31.07.2013 seisuga AS Süda Maja (pankrotis) ei olnud püsivalt maksejõetu PankrS § 1 lg 2 tähenduses. AS Süda Maja (pankrotis) 2012. aasta majandusaasta aruande kohaselt puudus 31.12.2012 seisuga netovara puudujääk (kokku omakapital 8 435 925 eurot). Seega puudus sisuline alus pankrotiavalduse esitamiseks ning pankrot on pankrotiavalduse esitamise ja üldkoosoleku kokku kutsumata jätmise tagajärg. 31.07.2013 seisuga ei olnud AS Süda Maja (pankrotis) PankrS § 1 lg 2 tähenduses püsivalt maksejõetu. Ei ole normaalne, et aktsiaseltsi aktsionäridele ei anta võimalust väidetavat maksejõuetust edasi lükata ja et nad saavad pankrotiavalduse esitamisest teada ajalehest. Nõukogu ei teostanud enda ülesandeid ning tekitas aktsionärile kahju.
9.Harju Maakohtu 17.12.2013 määrusega kuulutati 17.12.2013 välja AS Süda Maja pankrot (tsiviilasi nr 2 13-49776). Pankroti väljakuulutamine oli tingitud nõukogu poolt kontrolli ja juhtimisfunktsiooni rikkumisest ja LR poolt võlgniku pankrotiavalduse esitamise
lubamisest. Pankrotiavalduse esitamine rikkus tahtlikult aktsionäride kaitseks sätestatud õigusnorme. Nõukogu ei andnud pankrotiavalduse esitamise küsimust aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku otsustada ning põhjustas sellega T Kele kui aktsiaseltsi aktsionärile varalise kahju.
10.AS Süda Maja (pankrotis) nõuete kaitsmise koosoleku protokolli kohaselt on kokku esitatud 33 nõuet 55 784 552,69 euro ulatuses. Ajutise halduri aruande kohaselt oli alguses vara kokku ilmselt vähem kui 17 761 274,80 eurot. Seni on pankrotimenetluses võõrandatud kinnistud kokku 1 007 135 euro eest. Kokku on AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses laekunud 13.07.2016 seisuga 1 112 205,64 eurot. AS Süda Maja (pankrotis) arvelduskontodel oli rahalisi vahendeid seisuga 13.07.2016 kokku 902 457,87 eurot. Võõrandamata on kinnisasjad nr xxx (xxx), xxx (xxx), xxx (xxx), xxx (xxx), xxx (xxx), xxx (xxxx), xxx (xxx). Lisaks menetleb pankrotihaldur tagasivõitmise korras kinnistute võõrandamise tehingute kehtetuks tunnistamise nimel erinevaid nõudeid. Ajutine haldur hindab vara võimalikku väärtust pankrotimenetluse raames võõrandamisel. Asjaolud ja praktika näitavad, et pankrotimenetluses müüakse vara madalama hinnaga kui sellel olevate hüpoteekide summa. Igal juhul on nõudeid kordades rohkem kui vara ning menetlusega seotud kulud ainult kasvavad.
11.Arvestades nõuete summat ning pankrotimenetluse eripära ning tehtud tehinguid, on täielikult välistatud, et AS Süda Maja (pankrotis) aktsionärile midagi tagastatakse. Seetõttu muutus T Ke aktsiate likvideerimisväärtus pärast pankrotiavalduse esitamist samaväärseks nulliga. Aktsionärile ei tagastata pankrotimenetluse lõppemisel arvestades järgunõudeid, massikohustusi ja teisi kulusid ning AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri poolt hinnatud kinnistute (sh halduri hinnangul potentsiaalselt tagasivõidetavate kinnistute) väärtust ning AS Süda Maja vastu esitatud nõuete suuruseid, mitte ühtegi eurot. Seetõttu muutus aktsia väärtus pankrotiavalduse esitamise ja pankroti väljakuulutamise järgselt 0 euro suuruseks, mis oli ka kostjate eesmärk.
12.Hagejale teadaolevatest asjaoludest saab jääda ainult üks mulje – kostjad käitusid tahtlikult või raskest hooletusest isiklikes või ühe grupi aktsionäride huvides ning eirasid ühingu ning aktsionär T Ke huve. Selline käitumine ei ole TsÜS §-ga 32 kooskõlas. 21.07.2016 valis AS Süda Maja (pankrotis) nõukogu LR uuesti AS Süda Maja (pankrotis) juhatajaks. Kostjad olid ka antud otsuse poolt. Kuna LRl lasti edasi juhatuses olla nii pärast pankrotiavalduse esitamist kui ka uuel perioodil, siis ei ole kahju tekkinud juhuslikult vaid tekitatud teadlikult ja tahtlikult.
13.Nõukogu liikme otsevastutus aktsionäri ees kaasneb nii seaduse alusel (TsÜS § 32 ja § 138 ning VÕS § 6) kui ka delikti alusel (VÕS § 1045 lg 1).
14.Hageja soovib, et kohus kontrolliks nõuet alljärgnevas järjekorras: (i) vastutus seaduse alusel tekkinud kohustuse rikkumise eest; (ii)deliktiline vastutus tulenevalt kaitsenormi rikkumisest; (iii) deliktiline vastutus tulenevalt tahtlikust heade kommete vastasest teost; (iv) deliktiline vastutus tulenevalt omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisest; (v) deliktiline vastutus õigusvastasest kahju tekitamisest muul alusel (VÕS § 1045 lg 1 on lahtine loetelu).
15.Kahju hüvitamise nõuded on varaliste nõuetena loovutatavad. T K loovutas vastavad nõuded hagejale.
16.TsÜS § 32 kohaselt peavad juriidilise isiku aktsionärid, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Seega peavad nõukogu liikmed järgima suhetes aktsionäriga hea usu põhimõtet ja
arvestama aktsionäri õigustatud huve. Seega on kostjate tegu õigusliku aluse kohaselt aktsionäri ja nõukogu liikme vahelise võlasuhte tekkimise aluseks. Ka nõukogul oli kohustus üldkoosoleku kokkukutsumisega seoses (lisaks üldisele kontrolli- ja juhtimiskohustusele). Pahatahtlik pankroti tekitamine ei ole hea usu põhimõtte ja õigustatud huvidega kooskõlas. Hea usu põhimõttega kooskõlas ei ole seaduse otsene rikkumine ja aktsionäride õigustatud huvi enda investeeringu säilimiseks kaitseta jätmine ning selle eiramine. Samuti laieneb nõukogu liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Kahju hüvitamise eesmärgiks on saada positsioon, mis oleks võimalikult lähedane positsioonile, kus aktsionär oleks olnud kohustuse kohase täitmise korral. Enne pankroti väljakuulutamist oli AS Süda Maja aktsionär T Ke aktsiate väärtuseks lähtuvalt aktsiate arvust ja AS Süda Maja omakapitali suurusest vähemalt 466 132,81 eurot (8 150 367,00 : 140 580 x 8040 = 466 132,81). TsÜS § 32 toodud kohustuse rikkumine tõi kaasa kahju summas 466 132,81 eurot. Hagejale kuulub sellest nõudest 250 000 euro suurune nõue.
17.Hageja kahjunõude sisuks on aktsia väärtuse hüvitamine. Põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel seisneb selles, et kui kostjad oleksid kontrollinud LR tegevust ja üldkoosoleku kokku kutsunud või takistanud pankrotiavalduse menetlemist (nt LR tagasi kutsunud ja määranud juhatajaks isiku, kes oleks pankrotiavalduse tagasi võtnud) poleks kahju tekkinud. Kostjad on käitunud arvestamata aktsionäri õigustatud huve.
18.Finantseksperdid on tuvastanud, et 31.07.2013 seisuga ei olnud AS Süda Maja (pankrotis) PankrS § 1 lg 2 tähenduses püsivalt maksejõetu. Puudus netovara puudujääk. Pärast 31.07.2013 ei toimunud ühtegi märkimisväärset omakapitali suurust muutvat sündmust. Seega puudus 31.07.2013 alus pankrotiavalduse esitamiseks ning pankrot on nõukogu tegevuse ja tegevusetuse ehk pankrotiavalduse tagajärg. Tegu, mis tõi kaasa pankroti oli üldkoosoleku kokku kutsumata jätmine ja ebaõige pankrotiavalduse esitamise/menetlemise lubamine. Aktsionärid ja võlausaldajad olid valmis ja soovisid kaasata lisaraha ja äriplaani elluviimisega jätkata. Pankrotiavalduse esitamise võimaldamisega ja selle menetlemise võimaldamisega rikkusid kostjad tahtlikult aktsionäri kaitseks sätestatud õigusnorme. Kostjad ei andnud pankrotiavalduse esitamise küsimust aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku otsustada ning põhjustasid sellega aktsiaseltsi aktsionärile varalise kahju. Pankrotiavalduse esitamine seiskas ettevõtja tegevuse (mh V M ütlused). Üldkoosoleku kokku kutsumata jätmine ja seaduse rikkumine tõi endaga kaasa kahju tekkimise aktsionärile, millise nõude on hageja omandanud.
19.Nõukogu liikme deliktiline otsevastutus aktsionäri ees kaasneb nii kahju tekitamise korral seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega ehk kaitsenormi rikkumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 7) kui ka tahtliku heade kommete vastase teo korral (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Lisaks kujutab aktsionäri kahjustamine endast tema omandiõiguse rikkumist (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Igal juhul on nõukogu tekitanud õigusvastaselt kahju (VÕS § 1045 lg 1). Kostja tegevuses esinevad alused kõigi vastutuse aluste kohaldamiseks. Hageja soovib, et kohus lahendaks nõuded järgnevas järjekorras.
20.Nõukogu kohustused on mh järelevalve teostamise kohustus juhatuse tegevuse üle (ÄS § 316), juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine (ÄS § 309 lg 1), üldkoosoleku päevakorra kinnitamine ja ettepanekute esitamine päevakorrapunktide osas (ÄS § 293 lg 1). Nõukogule seadusest tulenevad peamised kohustused on a) aktsiaseltsi tegevuse planeerimine ja juhtimise korraldamine (strateegiline juhtimine); ja b) järelevalve teostamine juhatuse tegevuse üle (järelevalve).
21.Hageja leiab, et kostjad on rikkunud kohustuse taotleda juhatuselt aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumist (ÄS § 317 lg 10, § 301, § 292 lg 1 p-d 1 ja 4). Hageja leiab, et seadus ei näeks ette netovara puudujäägi või maksejõuetuse ning ähvardav pankrotimenetluse korral sõnaselget aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise kohustust kui see ei oleks aktsiaseltsi või aktsionäride huvides ilmselt vajalik. Seega oli pankrotiavalduses esitatud asjaoludel üldkoosoleku kokkukutsumine kohustuslik. ÄS § 317 lg 10 kohaselt peab nõukogu taotlema juhatuselt aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumist, kui see on ilmselt vajalik aktsiaseltsi huvides. Seega oli AS Süda Maja nõukogu käesoleval juhul kohustatud taotlema LRlt üldkoosoleku kokku kutsumist ja määrama päevakorra punktideks netovara puudujäägi küsimuse ja/või maksejõuetuse küsimuse lahendamise. Samaaegselt nõukogu liikme ja aktsiaseltsi ametisuhte sisusse kuuluv kohustus võib olla suunatud kaitsma ka aktsionäri (nt üldkoosoleku kokku kutsumise taotlemise või üldkoosoleku kokkukutsumise kohustus).
22.ÄS § 298 lg 1 p 8 ja 10 kohaselt on üldkoosoleku pädevuses mh aktsiaseltsi lõpetamise otsustamine; ning muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. Likvideerimine erineb suuri laenusummasid välja maksnud aktsionäride seisukohast oluliselt pankrotimenetlusest. Likvideerimine toob kaasa kasumi saamata jäämise, kuid tasutud laenude tagastamise. Pankrotimenetlus toob kaasa lisaks kasumi saamata jäämisele ka väga suure tõenäosusega sissemaksetest ja antud laenusummadest ilmajäämise. Seega on pankrotiavalduse esitamise küsimuse otsustamisel veel suurem riive aktsionäri õigustesse kui aktsiaseltsi tegevuse lõpetamise küsimusel kuigi mõlemad eeldavad õigustatult üldkoosoleku otsust, sest sekkuvad otseselt aktsionäride varalistesse õigustesse. Sellist otsust ei saa teha ei juhatus ega nõukogu liikmed, sest ei puuduta üksnes nende õiguseid ja pädevust. ÄS § 294 lg 3 kohaselt saab üldkoosoleku kokku kutsuda ning vajalikud otsused vastu võtta väga kiiresti, mistõttu puuduvad mõistlikud seaduslikud põhjused selle tegemata jätmiseks.
23.Kui kostjad oleksid taotlenud juhatuselt üldkoosoleku kokku kutsumist, ei oleks kahju tekkinud, sest aktsionärid oleksid kaasanud täiendavaid vahendeid juhul kui neid oleks vaja olnud või andnud suuniseid kuidas ettevõtja tegevusega jätkata. Hagejal on asjaoludest tulenevalt põhjust arvata, et kahju tekitamine aktsionär T Kele ei olnud kostjate poolt pelgalt hooletusest tingitud, vaid kostjad tegutsesid selge tahtlusega tekitada kahju ning tuua kaasa AS Süda Maja pankroti väljakuulutamine tingituna A Ju huvidest.
24.Kostjate selline tegevus oli nende tegutsemise ajal AS Süda Maja nõukogus keelatud ka karistusõiguslike sanktsioonidega. KarS § 384 alusel on karistatav maksejõuetuse põhjustamine. Need normid kaitsevad ka aktsiaseltsi aktsionäri ja on VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses kaitsenormid.
25.Hageja on seisukohal, et kostjad on rikkunud kohustust kutsuda kokku aktsionäride üldkoosolek (ÄS § 292 lg 2, § 293 lg 1, § 292 lg 1 p-d 1 ja 4; ÄS § 317 lg 10). ÄS § 292 lg 2 kohaselt kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul nõukogu nõude saamisest või juhatus ei kutsu seda kokku nõutava päevakorraga, on nõukogul õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda. Hageja hinnangul rikkusid kostjad kohustust kutsuda ÄS § 292 lg 2 ja § 293 lg 1 tulenevalt kokku AS Süda Maja üldkoosolek, sest pärast pankrotiavalduse esitamisest teadasaamist ning teades, et üldkoosolekut ei ole selles küsimuses kokku kutsutud, pidi nõukogu ise üldkoosoleku kokku kutsumist nõudma ja kui see ei õnnestu, siis selle ise kokku kutsuma. Kuna nõukogu ei teinud juhatusele etteheiteid, siis on ilmne, et nõukogu ei teinud ettepanekut üldkoosolek kokku kutsuda.
26.Kostjate selline tegevus oli nende tegutsemise ajal AS Süda Maja nõukogus keelatud ka karistusõiguslike sanktsioonidega. KarS § 380 sätestas vastutuse aktsionäride koosoleku kokku kutsumata jätmise eest. Lisaks on KarS § 384 alusel karistatav maksejõuetuse
põhjustamine. Kõik need normid kaitsevad ka aktsiaseltsi aktsionäri ja on VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses kaitsenormid.
27.Hageja leiab, et kostjad on rikkunud kohustust kutsuda kokku nõukogu koosolek (ÄS § 321 lg 1 ja 3, § 306 lg 3). Nõukogu jättis kokku kutsumata ka nõukogu koosoleku tekkinud olukorra arutamiseks ja lahendamiseks. Kui ilmnes, et juhataja LR on esitanud pankrotiavalduse ning selles küsimuses polnud toimunud üldkoosolekut ja puudus aktsionäride otsus pankrotiavalduse esitamiseks, pidanuks nõukogu andma juhatusele korralduse pankrotiavalduse tagasivõtmiseks. Juhul kui juhatus ei oleks pankrotiavaldust tagasi võtnud, pidanuks nõukogu LR tagasi kutsuma ja nimetama juhatajaks isiku, kes pankrotiavalduse tagasi võtab.
28.Hageja leiab, et kostjad on rikkunud üldise kontroll- ja juhtimisfunktsiooni kohustust. Hageja väitel nõukogu ei saa vaadata pealt, kuidas aktsiaselts pankrotti läheb, püüdmata seda ära hoida läbi juhtimis- ja kontrollfunktsiooni täitmise. Nõukogu ei nõudnud LRlt vajalike aruannete ja teabe esitamist ega kontrollinud LR kohustuste täitmist. Kuna LRle määrati tasuks 4000 eurot kuus, siis ei saanud äriühing olla maksejõuetu või netovara puudujäägiga, sest aktsiaseltsi majanduslik olukord ei oleks lubanud sellise tasu maksmist. Seega ei teostanud nõukogu piisavalt kontrolli või vastupidi, käitus otseselt äriühingu kahjustamise tahtega. Juhul kui nõukogu oleks teostanud nõuetekohast järelevalvet LR tegevuse üle ning teinud kontrolli tulemused üldkoosolekule teatavaks ja nõukogu pädevusse kuuluvaid otsuseid asjatundlikult, oleks üldkoosolek saanud kaasata täiendavaid investeeringuid juhuks kui neid oleks vaja olnud. Aktsiaseltsi juhtimise korraldamine ja kontroll hõlmavad nõukogu õigust ja kohustust juhatus tagasi kutsuda kui juhatus eirab seadust ja võtab vastu üldkoosoleku pädevuses oleva otsuse üldkoosolekut kokku kutsumata või teeb muu otsuse, mis mõjutab oluliselt aktsiaseltsi tegevust.
29.Nõukogul on mitte ainult õigus vaid ka kohustus hoida ära üldkoosolekut kokku kutsumata ja üldkoosoleku otsuseta juhatuse poolt aktsiaseltsi pankrotiavalduse esitamine. Juhul kui aktsiaseltsi majanduslik olukord eeldab erakorraliste meetmete kasutusele võttu, tuleb sellega tegeleda ning üldkoosolek kokku kutsuda. Passiivne nõukogu liige, kes ei teosta kontrolli ega ole kursis juhatuse tegevusega ning aktsiaseltsis toimuvate oluliste majanduslike muutustega, vastutab selle tõttu aktsionärile tekkinud kahju eest isiklikult.
30.Igasugused otsused, mida ühingu huvides tehakse, peavad olema läbi mõeldud ning tuginema piisavale ja õigele informatsioonile. Kui nõukogu liikmele saavad teatavaks olulised asjaolud, on ta kohustatud informeerima nendest tulemustest ka teisi nõukogu liikmeid. Strateegiline juhtimine hõlmab eelkõige eesmärkide ja tegevusstrateegiate määratlemist (kinnitamist) ning oluliste otsuste tegemist nende saavutamiseks tulevikus. Nõukogu liikmed peavad strateegilise juhtimiskohustuse täitmisel tegutsema korraliku ettevõtja hoolsusega Nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel, s.o strateegia realiseerimiseks.
31.LR ei taganud raamatupidamist, finantsarvestust ja varade kajastamist (sh bilansi koostamisel) vastavalt RT juhenditele ja EVS standarditele (sh vara kajastamise osas ja selle alusdokumentide osas). See võimaldas kahju tekitamiseks vajaliku näilikkuse loomist. Pankrotiavalduse esitamine tõi omakorda kaasa võlausaldajate aktiviseerumise ja nõuete sissenõutavaks muutumise. Seejuures võlgniku pankrotiavalduse korral eeldatakse maksejõuetust. Nõukogul lasub kohustus teha tema poolt juhatuse tegevuse üle teostatud kontrolli tulemused teatavaks üldkoosolekule, s.o juhatuselt tuleb nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist või see ise kokku kutsuda.
32.Hageja on seisukohal, et kostjatel puudus pädevus AS Süda Maja äritegevuse juhtimiseks. Nõukogu liikme suhe aktsiaseltsiga on käsundilaadne õigussuhe. Aktsionäriga nõukogu liikmel lepinguline suhe puudub. Nõukogu liikme kohustuste sisustamisel aktsionäri ees on võimalik esitada nõudmisi, mille mittetäitmine toob kaasa vastutuse. VÕS § 620 lg 1 tuleneb, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kohustus tegutseda üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel hõlmab kohustust mitte vastu võtta endale üle jõu käivaid ametikohustusi. Eeltoodu on nõukogu liikme tegevusele esitavate nõudmiste seaduslik raamistik. Rikkunud nõukogu liige vastutab aktsionärile tekitatud kahju eest isiklikult. See, et ükski nõukogu liige ei ole tasunõuet AS Süda Maja pankrotimenetluses esitanud, näitab, et nõukogu oli in corpore esindamas A Ju/ osaühing Probus ärihuve ja eelduslikult ei täitnud enda ülesandeid.
33.Nõukogu oli ja pidi olema teadlik juhataja poolt pankrotiavalduse esitamisest. Nõukogul on kohustus rakendada abinõusid (eelkõige anda juhatusele korraldusi) aktsiaseltsi konkurentsivõime suurendamiseks ja positiivsete majandustulemuste saavutamiseks. Siiski tegutseti kahju tekitamise sooviga.
34.J Ril ja A Jel puudub reaalne pädevus AS Süda Maja nõukogu liikmena tegutseda ning nende maine ning senised tegevused ei olnud AS Süda Maja edasisele tegevusele soodsad. Isik, kes võtab vastu ametikohustused, mida ta ei suuda täita, vastutab ebapädevusest tekkinud kahju eest isiklikult. Kostjad saanuks lihtsalt kahju ära hoida, kuid läksid enda mõjutajaga kaasa tahtlikult kahju tekitama. Samuti puudus kostjatel kompetents hindamaks LR juhatajaks nimetamise otstarbekust ja veendumaks, et see on AS Süda Maja parimates huvides. Pikaajalise juhataja V M tagasikutsumine oli selgelt ebamõistlik. Lahendada oleks saanud ühise esindusõiguse vms vahendi kaudu. Kostjad ei olnud pädevad juhtima sh hindama uue juhataja visiooni AS Süda Maja tulevikust.
35.Esindusteooria kohaselt on juhtorgani liikmed olemuslikult aktsionäride agendid. Juhul, kui juhtorgani liikmed väljuvad oma otsuste tegemisel oluliselt normaalse majandusriski raamest ja nende tegevus ei lähtu enam ettevõtlusega seotud eesmärkidest, vastutavad juhtorgani liikmed oma tegevusega deliktikoosseisu täitmise korral kannatanu ees isiklikult.
36.Kostjate tegevus oli nende tegutsemise ajal AS Süda Maja nõukogus keelatud karistusõiguslike sanktsioonidega. KarS § 380 sätestas vastutuse aktsionäride koosoleku kokku kutsumata jätmise eest; KarS § 381 sätestas vastutuse äriühingu varalise seisundi ja muude kontrollitavate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest; KarS § 3811 sätestas vastutuse raamatupidamise kohustuse rikkumise eest (sh raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, sh netovara puudujäägi osas). Lisaks on KarS § 384 alusel karistatav maksejõuetuse põhjustamine. Kõik need normid kaitsevad ka aktsiaseltsi aktsionäri ja on VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses kaitsenormid.
37.LRga sõlmiti juhatuse liikme leping AS Süda Maja 26.07.2013 ja 27.07.2013 otsuste alusel 28.07.2013. Vastavalt juhatuse liikme lepingu p. 6.1 oli juhatuse liikme tasu 4 000 eurot kuus. Väidetavalt ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust seisust lepingu perioodil selle lepingu alusel ega võlgniku poolt üldse hagejale ühtegi makset teostatud. Nõukogu võttis kohustuse, mille täitmine on aktsiaseltsi huvides, kuid ei taganud selle täitmist. Jättes väljamaksete tagamise tegemata kahjustas nõukogu aktsionäride huve. Kui nõukogu lubab juhatajale tasu, aga väljamakseid ei taga, siis on põhjust arvata, et juhatus tegeleb kulude katmiseks millegi muuga, et raha teenida.
38.Nõukogu liikme deliktilise otsevastutuse koosseis on objektiivne teokoosseis (tegu, kahju ja põhjuslik seos), õigusvastasus ja süü. Kostjate tahtluse korral on nad õigusvastase teo toimepanemises igal juhul süüdi. Objektiivne teokoosseis seisneb selles, et kostjad jätsid teostamata piisava järelevalve ega takistanud pankroti välja kuulutamist; jätsid aktsionäride üldkoosoleku pädevuses oleva küsimuse otsustamiseks korraldamata aktsionäride üldkoosoleku ning põhjustasid sellega olukorra, kus T K AS Süda Maja aktsiad muutusid väärtusetuks (nende likvideerimisväärtus on 0 eurot). Aktsionärid ei saanud täiendavaid rahalisi vahendeid kaasata või muid samme astuda, et äriplaani realiseerida või vara võõrandada ning võlausaldajate nõuded rahuldada. Ilma pankrotiavalduse esitamiseta ei oleks pankrotti välja kuulutatud ning AS Süda Maja võlausaldajate nõuded ei oleks sissenõutavaks muutunud, poleks alustatud kohtuvaidlusi tagasivõitmiseks jne, s.o maksejõuetust ei oleks tekkinud. Pankrotiavalduse esitamise otsustamise küsimuse üldkoosoleku pädevusse panemise eesmärgiks on mh kaitsta ühingu aktsionäre pahatahtlike pankrotiavalduste esitamiste eest nt aktsionäride vaidluse korral. Nõukogu liige, kes ei soovi pankrotiavalduse esitamise tõttu võtta riski isikliku vastutuse osas, saab sellest vabaneda kutsudes kokku esmalt nõukogu koosoleku ja vajadusel üldkoosoleku.
39.Kostjad on pannud toime õigusvastase teo VÕS §-de 1045–1049 mõttes. Hageja suhtes toimepandud õigusvastane tegu seisneb seadusest tuleneva kohustuse (kaitsenormi) rikkumises (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Kahju hüvitamine on ette nähtud VÕS §-des 129–132 või kahju hüvitamise võimalus tuleneb rikutud sätte kaitse-eesmärgist. Kostjate poolt rikutud sätete eesmärk oli kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Üldkoosoleku kokkukutsumise kohustuse ettenägemine olukorras, kus netovara on vähem kui pool aktsiakapitalist on sätestatud ka aktsionäride kaitseks. Seega on hageja väidetud kahju hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes kaitsenormi kaitse-eesmärgiga, st kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi õigusvastane.
40.Põhjuslik seos seisneb äritegevuse peatamises, varade müügi nurjamises ja lisaraha kaasamise võimaluse kaotamises. Pankrotiavalduse esitamine tähendab, et aktsionäride visioon ei saa realiseeruda. Realiseerimata äriplaani väärtus on võrreldes arendatud projektiga olematu. Kuna äriplaani elluviimise asemel toimub varade realiseerimine arendamata kinnisvara hinnaga, siis aktsionär rahalist väljamakset pankrotimenetluse lõppedes ei saa. Finantseksperdid on kinnitanud, et 31.07.2013 seisuga ei olnud AS Süda Maja pankrotiseisus, s.o püsivalt maksejõuetu. Pankrotiavalduse esitamine on hageja kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on üldkoosoleku kokkukutsumata jätmise ja pankrotiavalduse esitamise tagajärg.
41.Kostjad on rikkumises ka süüdi (VÕS §-d 1043 ja 1050). Hooletusest võidakse toime panna ka kaitsenormi rikkumised, kus kaitsenormi koosseis ei sisalda tahtlust. A Je haridus on ilmselt piisav, et teada üldkoosoleku kokku kutsumise vajadusest netovara puudujäägi korral ning hinnata ettevõtja püsivat maksejõulisust olukorras, kus ettevõtja põhilised võlausaldajad on selle aktsionärid. Igal juhul on kostjad hästi kursis pankrotimenetluse erinevate võimaluste ja tagajärgedega võlgnikule ja selle aktsionäridele/osanikele. Suure osa aktsionäride teadmata pankrotiavalduse esitamise lubamine omamata selleks vastavat üldkoosoleku otsust, on tõsine rikkumine (raske hooletus või vähemalt hooletus) isegi kui ettevõtjal on likviidsusprobleeme ning juhatuse liige ei ole suutnud neid lahendada. Nõukogul õnnestus AS Süda Maja omakapitali tegelikku suurust arvestamata ning aktsionäride teadmata saavutada AS Süda Maja pankroti väljakuulutamine.
42.Tulenevalt süü presumptsioonist saab isik, kelle suhtes on toime pandud õigusvastane tegu ja kellele sellise teoga on põhjustatud kahju, üldjuhul väita, et õigusvastaselt kahju tekitanud isik oli vähemalt hooletu. Seega panid kostjad kahju põhjustanud õigusvastase teo toime tahtlikult või hooletusest. Kaitsenormi rikkumisest tuleneva delikti puhul vastutab kaitsenormi rikkunud isik kõikide kahjulike tagajärgede eest, mille ärahoidmiseks oli
kaitsenorm ette nähtud, sõltumata sellest, kas ta soovis kahju tekitada või oli selles osas hooletu. Hooletuse raskemaks vormiks on raske hooletus, milleks on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Raske hooletus võib väljenduda elementaarsete nõuete eiramises. Järelevalve teostamata jätmise ja üldkoosoleku kokku kutsumata jätmine netovara puudujäägi olukorras, pankrotiavalduse esitamise ja menetlemise lubamine ja pimesi LR kinnitamine juhatajaks ning V M tagasikutsumine, on nõukogu poolt elementaarsete nõuete eiramine.
43.Mõistlik isik oleks sarnases olukorras, kui kahju tekkis, ette näinud kahju tekkimise võimalust ja oleks pidanud teadma aktsionäride ja võlausaldajate huvides hoolika tegutsemise kohustusest ja et ei esine ühtegi õigusvastasust välistavat asjaolu. Äriseadustikus sisaldub sõnaselge kohustus üldkoosolek kokku kutsuda ning see on ka lihtsasti mõistetav, sest nõukogu liige, kes isegi ei ole aktsionär, ei saa teiste isikute vara osas nende otsuseta selliseid kardinaalseid otsuseid vastu võtta. Samuti on mõistlikule isikule ettenähtav, et pankrotimenetluses aktsionärile raha ei tagastata. A J ja J R olid A Ju kontrolli all. Nii on üldkoosoleku kokku kutsumata jätmine netovara küsimuses ka subjektiivsetele võimetele ja võimalustele mittevastav objektiivselt hooletu käitumine. Kostjad on võimelised aru saama sellest, et nende tegu on õigusvastane (või kohustatud seda asjatundjalt uurima). Järelikult vastutavad nad T Kle tekitatud kahju eest.
44.Nii on kindlaks tehtud ka süü. Puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Kahju tekkis A Je ja J Ri kontrolli all olnud tegevuse käigus. Kahju poleks tekkinud kui kostjad ei oleks käitunud vähemalt hooletult.
45.Hageja leiab, et kostjad on toime pannud tahtliku heade kommete vastase teo. Aktsionär võib nõuda nõukogu liikmelt kahju hüvitamist, mis on põhjustatud nõukogu liikme poolsest heade kommete vastasest tahtlikust käitumisest, eelkõige kui nõukogu liikme tegevuse eesmärgiks ongi aktsionärile sellise kahju tekitamine või kui sellise kahju tekkimine on kahju tekitamisega tõenäoliselt kaasnev ja nõukogu liikmele seetõttu ettenähtav. Nõude alusnormideks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8. Hageja on seisukohal, et kostjad käitusid tahtlikult T K kahjustamise eesmärgil. T K oli hageja vastu esitanud mitu hagiavaldust seoses tema kui aktsionäri õiguste rikkumisega seoses üldkoosoleku kokku kutsumisel. Kui lõpuks nõuetekohaselt kokku kutsutud üldkoosolek 11.10.2013 toimus, siis ei arutatud seal ettevõtte netovara puudujääki.
46.A Je ja J Ri heade kommete vastane tahtlik käitumine seisnes soovis tuua kaasa AS Süda Maja pankrot. Kostjad ei täitnud kontrolli funktsiooni ega järelevalvefunktsiooni või tegutsesid tahtlikult kahju tekitamise eesmärgil. Kostjate heade kommete vastane tahtlik käitumine seisnes korralduste andmata jätmises LRle, viimase tagasikutsumata jätmises korralduste mittetäitmise korral ja üldkoosoleku kokku kutsumata jätmises olukorras, kus AS Süda Maja netovara oli juhatuse hinnangul langenud alla lubatud piiri. Nõukogu ei andnud aktsionäridele võimalust netovara seisu parandada rikkudes sellega ka TsÜS § 32. Lisaks esitas LR kohtule ebaõigeid andmeid pankrotiavalduses seoses juuni 2013 tehingutega seotud kohtumenetluste olemasoluga ning ühingu finantsseisu kohta, mida nõukogu ei kontrollinud ega vältinud. Nõukogu valis LR AS Süda Maja juhatuse liikmeks mitmel korral sh 26.07.2013, 13.08.2013 ja 18.10.2013 otsusega. Äriregistrisse on kanne LR kohta tehtud 24.10.2013. Veelgi enam, 13.07.2016 valis AS Süda Maja (pankrotis) nõukogu LR uuesti AS Süda Maja (pankrotis) juhatajaks. Nõukogu korduv soov näha LRu seltsi juhatajana kinnitab, et pankrotiavalduse esitamine ei olnud eksimus või tegu, mida nõukogu ei soovinud. Seega oli pankrotiavalduse esitamine nõukogule teada ja kostjate soov. Seega oli ka üldkoosoleku kokku kutsumata jätmine ühingu lõpetamise otsustamiseks teadlik ning tahtlik tegevus, sest vähemusaktsionärid ja võlausaldajad ühingu lõpetamist ei soovinud ning olid valmis ühingusse täiendavalt investeerima.
47.Eeltoodust tuleneb, et kostjatel oli soov põhjustada õigusvastane tagajärg, s.o üldkoosoleku kokku kutsumata jätmine ning pankrotiavalduse esitamine. Kostjad said aru või pidid aru saama, et nende tegu võib kahjustada võlausaldajaid ja põhjustada seetõttu õigusvastase tagajärje. Kostjad tegutsesid vähemalt kaudse tahtlusega. Üldkoosolekul käsitleti juhataja kohustust maksejõuetuse korral üldkoosoleku kokkukutsumiseks; päevakorra punkt 1 ap 6). Äriseadustiku mittetundmine kostjate poolt ei ole eluliselt usutav. Korrektne käitumine nt andmete mittesaamisel oleks olnud ka tagasiastumine või juhataja tagasikutsumine. Seega esinevad alused kostjate vastutusele võtmiseks nii süüteooria seisukohtade kohaselt (panid tahtlikult toime heade kommete vastase teo, sõltumata sellest, kas olid teadlikud heade kommete vastaselt käitumise deliktiõiguslikust keelust) kui ka tahtlusteooria seisukohtade kohaselt (kostjad olid keelust teadlikud).
48.VÕS § 1045 lg 1 p 8 sisaldab teotunnusena tahtlust ja teo heade kommete vastasust. J ja J R ei saa kahju hüvitamise ulatusele vastu vaielda väitega, et nad ei tahtnud kahju tekitada ega polnud kahju tekkimise suhtes hooletud. Üldkoosoleku kokku kutsumata jätmist seadus ei võimalda. VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja 8 alusel hüvitatakse ka puhtmajanduslik kahju. Aktsionär võib nõuda nõukogu liikmelt kahju hüvitamist, mis on põhjustatud nõukogu liikme poolsest heade kommete vastasest tahtlikust käitumisest, eelkõige kui nõukogu liikme tegevuse eesmärgiks ongi aktsionärile sellise kahju tekitamine või kui sellise kahju tekkimine on kahju tekitamisega tõenäoliselt kaasnev ja nõukogu liikmele seetõttu ettenähtav. Nõude alusnormideks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8. Hageja on seisukohal, et A J ja J R käitusid tahtlikult hageja kahjustamise eesmärgil.
49.Pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustus on aktsionäride kaitseks ka juhul kui see esitatakse liiga vara ja/või nende teadmata. Vähemalt maksejõuetuse põhjustamisega seotud rikkumised, mis samal ajal kujutavad endast heade kommete vastast tahtlikku käitumist, võimaldavad esitada juhtorgani liikmete vastu nõudeid ka aktsionäridel. Kostjate eesmärgiks oli võimaldada teatud eeliste saamine väikeaktsionäri arvel. Kostjad jäid passiivseks nõukogu liikmetena, kuigi pidi olema tõsine kahtlus, et juhatus ei tee midagi äriühingule kasulikku. Kostjad aitasid kaasa heade kommete vastasele tahtlikule tegevusele (kahju tekitamisele). Kostjad ei võtnud midagi ette, kuigi teadsid pankrotiavalduse esitamisest.
50.A Je ja J Ri teo või tegevusetuse õigusvastasuse üle ei otsustata tulenevalt vastava teo või tegevusetuse tagajärjest. Õigusvastasuse hindamiseks hinnatakse kahju tekitaja teo või tegevusetuse enda kvaliteeti ja iseloomu. Isik, kes loob oma tegevusega ohu teiste isikute õigushüvedele, peab võtma tarvitusele piisavaid mõistlikke abinõusid, et vältida selliste õigushüvede kahjustamist.
51.Aktsiate arvestusliku turuväärtuse vähenemine on ka VÕS § 1045 lg 1 p 5 kaitsealas. Nõukogu tegevused, mis tõid kaasa aktsionäri T K vara vähenemise on käesolevas menetlusdokumendis kajastatud. Rikkumised, mida hageja kostjatele ette heidab on alljärgmised: kostjad ei teostanud kontrolli juhatuse tegevuse üle; kostjad ei kutsunud juhatust tagasi pärast pankrotiavalduse esitamist; kostjad ei kutsunud kokku üldkoosolekut seoses netovara vähenemise, pankrotiavalduse esitamise kavatsuse ega pankrotiavalduse esitamisega; kostjad võtsid vastu osaühing Probus ettepaneku asuda AS Süda Maja nõukogu liikmeks olemata selleks pädevad ega tegutsenud piisava hoolekusega; kostjad käitusid kahju tekitamise tahtega eelistades ühe aktsionäri huve aktsiaseltsi huvidele.
52.Aktsionäril on kontroll enda investeeringu üle läbi võimaluse osaleda üldkoosolekul. Üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan (ÄS § 290 lg 2). ÄS § 290 lg 1 kohaselt teostavad aktsionärid oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul. Antud sätted kaitsevad osaliselt otseselt või kaudselt ka aktsionäri investeeringut aktsiaseltsi (tema vara väärtust ehk omandiõigust) läbi võimaluse osaleda juhtimises ning seal küsimusi tõstatada ja probleeme lahendada. ÄS § 226 annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride
üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjääva vara jaotamisel. Kahju tekitajad on lähtunud kellegi teise (A J/osaühing Probus) või omaenda huvidest. ÄS § 272 kohaselt tuleb aktsionäre võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Antud juhul on vähemusaktsionäri huve teadlikult kahjustatud. Ka nõukogul on kohustus aktsionäre võrdselt kohelda, s.o anda neile võrdne võimalus osaleda, otsustada, investeerida jne. Rikkumine on õigusvastane.
53.Deliktiõiguslik vastutus on olemuselt ebaõigluse kõrvaldamisele suunatud. T K on vähemusaktsionär, kelle õigusi tuleb eriliselt kaitsta ka tema vara teadliku kahjustamise vastu enamusaktsionäri poolt. Kahju saab tekkida ka varalise seisundi ebaõigest hindamisest (omakapitali muudatused ei olnud põhjendatud). Juhataja tegevus omakapitali suuruse muutmisel ei olnud auditeeritud, seaduslik ega korrektne. Rikuti RTJ ja EVS reegleid ehk ei oldud hoolsad ega korrektsed. Sellised reeglid on kehtestatud aktsionäride kaitseks, et neil oleks võimalik enda omandiõiguse kaitses veenduda. Nõukogu ei kohustanud LRu täitma mais-juunis 2013 sõlmitud lepinguid. Viidatud sätted võivad olla vastutuse aluseks nii VÕS § 1045 lg 1 alusel üldiselt kui ka kitsamalt VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel.
54.Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 250 000 eurot ja viivised võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (250 000 eurolt) alates 22.10.2016 kuni põhinõude täitmiseni. Kostjate vastuväited
55.Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad hagi jätta rahuldamata.
56.Kostjate vastu esitatud hagi ese on aktsionäri väidetav kahjunõue kostjate kui Süda Maja nõukogu liikmete vastu. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid ega esitanud põhjendusi, mis võimaldaks järeldada, et selline nõue on üldse õiguslikult võimalik.
57.Riigikohus on selgitanud asjas nr 3-2-2-98-15, punktis 75: /.../ ühinguõiguslikult on äriühingu nõukogu liikmeks olek sarnaselt juhatuse liikmeks olekuga käsundilaadne õigussuhe äriühingu ja nõukogu liikme vahel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-72-13, p 14). Vähemalt üldjuhul on nõukogu liikmel äriseadustikus sätestatud kohustused üksnes aktsiaseltsi, mitte aga aktsionäride suhtes ja nõukogu liige vastutab nende kohustuste rikkumise korral (nt ÄS § 327 lg 2, TsÜS § 37 lg 1 ja VÕS § 115 alusel) vaid aktsiaseltsi, mitte aga aktsionäride ees. Seega ühinguõiguslikult peab paika kassaatori väide, et nõukogu on eraldiseisev juhtorgan, mitte aktsionäride üldkoosoleku esindaja, ja et nõukogu liikmel on hoolsus- ning lojaalsuskohustus aktsiaseltsi, mitte aktsionäri(de) ees.
58.Eelnevast nähtuvalt on Riigikohtu selgituste kohaselt aktsionäri nõue nõukogu liikme vastu õiguslikult välistatud, sest nõukogu liikmel on õigussuhe üksnes aktsiaseltsiga. Riigikohtu praktika kohaselt on teatud juhtudel võimalik üksnes võlausaldaja deliktiõiguslik nõue juhtorgani liikme vastu VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 punkti 7 alusel. Seda juhul, kui juhtorgani liige rikub mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-69-15, punkt 11). Aktsionäri nõuet juhtorgani liikme vastu ei ole Riigikohus võimalikuks pidanud.
59.Eelnevast tulenevalt on kostjate vastu esitatud hagi õiguslikult perspektiivitu. Äriseadustiku normid, mille väidetavale rikkumisele on hageja tuginenud, reguleerivad kostjate kohustusi aktsiaseltsi, mitte konkreetse aktsionäri ees.
60.Lisaks õiguslikule perspektiivitusele on hagi ka faktiliselt perspektiivitu. Vale on hagi alusena esitatud väide, et Süda Maja oli 31. juuli 2013 seisuga maksejõuline, kuna Süda Maja netovara ei olnud majandusaasta aruannete kohaselt negatiivne.
61.Süda Maja maksejõetus kujunes välja ajal, mil Süda Maja juhatuse liige oli V M (juhatuse liige 29. juuni 1999 kuni 17. juuni 2013). V M rikkus kohustust esitada pankrotiavaldus.
27.juulil 2013 Süda Maja juhatuse liikmeks valitud LR seevastu täitis pankrotiavalduse esitamisega V M poolt täitmata jäänud pankrotiavalduse esitamise kohustuse.
62.Äriühingu maksejõuetuse kuulutab välja kohus. Pärast Süda Maja juhatuse liikme LR poolt pankrotiavalduse esitamist, määrati Süda Maja ajutiseks halduriks Toomas Saarma. Toomas Saarma viis läbi põhjaliku Süda Maja majandusliku olukorra analüüsi. Lisaks LR poolt edastatud infole tegi Toomas Saarma iseseisvalt Süda Maja majandusseisu väljaselgitamiseks päringuid Toomas Saarma asus ajutise halduri aruA seisukohale, et Süda Maja oli püsivalt võimetu täitma oma kohustusi. Süda Maja pankroti kuulutas välja kohtunik Meelis Eerik 17. detsembri 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-49776. Kohtumäärus on jõustunud. Kohus tugines pankroti väljakuulutamisel ajutise halduri aruA toodule. Olukorras, kus kohus on jõustunud lahendiga äriühingu pankroti välja kuulutanud, ei ole võimalik tugineda hagi alusena väitele, et äriühingu pankrot kuulutati välja põhjendamatult. Samuti ei saa väita, et Süda Maja pankrot kuulutati välja LR poolt väidetavalt esitatud ebaõige info alusel. Kohus ei tuginenud pankrotimääruses kohtumenetlustele, milles Süda Maja osales. Seetõttu ei ole asjakohane hageja väide, et LR pankrotiavalduses olevat eksitud kohtuasjade arvuga, milles Süda Maja oli osaline.
63.Hageja väide pankrotiavalduses Süda Maja majandusliku olukorra kohta ebaõigete andmete esitamise kohta on tõendamata ja vale. LR esitas pankrotiavalduses ning sellele lisatud analüüsis võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta adekvaatse ja põhjendatud analüüsi Süda Maja maksejõuetuse kohta. Ajutine haldur ega kohus ei tuvastanud, et Süda Maja pankrotiavalduses oleks esitatud ebaõiget infot Süda Maja majandusliku olukorra kohta.
64.Süda Maja aktsionäridel puudus tahe Süda Majasse täiendavalt investeerida. Hageja on väitnud, et Süda Maja maksejõuetusest ülesaamiseks oleks piisanud aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumisest, sest osadel aktsionäridel olevat olnud tahe Süda Majasse täiendavalt investeerida. Hageja vastav väide on alusetu. Hageja väide, et 2013. aastal aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumine oleks võimaldanud vältida Süda Maja pankrotti on mõistetamatu, arvestades, et 11. oktoobril 2013 leidis aset Süda Maja üldkoosolek. T K ja V M olid koosolekul aktsionäridena esindatud, mis nähtub koosoleku protokollile lisatud registreerimislehelt. 11. oktoobri 2013 üldkoosolekul arutati 1. päevakorrapunkti raames Süda Maja keerulist majanduslikku olukorda. V Mle kui Süda Maja endisele pikaaegsele juhatuse liikmele esitati Süda Maja majandusliku olukorraga seoses küsimusi. Koosoleku juhataja küsis V Mlt: „Kas Selts on tänase seisuga Teie arvates maksejõuline?“ V M vastas: „Tänase seisuga ei ole maksejõuline.“ Koosoleku juhataja küsis seejärel: „Millal Selts maksejõuetuks muutus?“ V M vastas: „OÜ xxx esimesest kinnisvaratehingust alates, sest OÜ Probus keeldus hüpoteeki kustutamast.“ Eelnevast nähtub, et Süda Maja endine juhatuse liige V M on otsesõnu möönnud, et Süda Maja muutus püsivalt maksejõuetuks ajal, mil tema oli Süda Maja juhatuse liige. Samuti nähtub 11. oktoobri 2013 koosoleku protokollist, et V Mle heideti ette maksejõuetuse ilmnemisel erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumata või pankrotiavalduse esitamata jätmist ning asjaolu, et V M otsustas püsiva maksejõuetuse olukorras asuda Süda Maja kinnisvara võõrandama. Seejuures ei avaldanud mitte ükski aktsionär nimetatud koosolekul, et ta oleks valmis panustama Süda Maja maksejõuetusest ülesaamiseks täiendavaid rahalisi vahendeid.
65.Asjaolu, et Süda Maja aktsionärid ei olnud enam valmis Süda Majasse investeerima, sai tegelikkuses ilmseks ammu enne 11. oktoobri 2013 aktsionäride üldkoosolekut. 11. detsembril 2012 leidis aset Süda Maja nõukogu koosolek. Koosolekul osalesid nõukogu liikmed H H, A J ja T K. Süda Maja endine juhatuse liige V M tegi nõukogu koosolekul ülevaate finantseerimisküsimustest ning sellest, millised olid väljavaated Süda Maja tegevuse finantseerimiseks täiendava investori leidmiseks. V M väitel oli ta küll pidanud
erinevate investoritega läbirääkimisi, ent mitte ühtegi konkreetset potentsiaalset investorit ta ei nimetanud. V M teatas: Praeguse seisuga on ebareaalne prognoosida, et veel sellel aastal mõni finantseering avaneb, seega on suurim probleem ajas, ajagraafik on muutumas kriitiliseks. Veel teatas V M koosolekul, et üks võlausaldaja – AS xxx (xxx) – oli teinud Süda Majale „karmimaid hoiatusi“, st pankrotihoiatuse ning ähvardanud pankrotiavalduse esitamisega. Sellega seoses arutati võimalusi AS xxx nõude tasumiseks või talle lisatagatise andmiseks. H H, kes 10. oktoobril 2016 on kinnitanud valmisolekut panustada 2013. aastal Süda Maja tegevusse täiendavaid rahalisi vahendeid, tegi 11. detsembri 2012 nõukogu koosolekul järgmise ettepaneku: 1. Pankrotihoiatusega seoses palub nõukogu esimees hr H H abi nõukogu liikmelt hr A Jult 300 000 euro leidmisel, et xxx osaliselt võlgnevus tasuda. Nõukogu koosoleku protokolli lk-l 2 toodud ettepanekute nimekirja punktis 4 on toodud: Nõukogu liige A J teeb ettepaneku jagada 180 000 proportsioonid vastavalt aktsiaosalusele. Ettepanek ei leia heakskiitu võimaluste puudumise tõttu. Koosoleku protokolli lõpus toodud vastuvõetud otsuste nimekirjast nähtub nõukogu otsus 1: 14. dets. sõlmitakse notariaalselt laenuleping 180 000 ja tagatisena hüpoteegi laiendusleping Süda Maja AS ja OÜ Probus vahel.
66.Eelnevast nähtub, et nõukogu koosolekul viibinud T Kel (kellelt väidetavalt omandatud nõude tasumist hageja nõuab) ja H Hul puudus vahendite puudumise tõttu valmisolek panustada Süda Majasse vahendeid isegi ühe võlausaldaja võlgnevuse osaliseks tasumiseks. Ainsana oli nõude osaliseks täitmiseks valmis rahaliste vahendite panustamiseks enamusaktsionär OÜ Probus, ent sedagi mitte kogu AS xxx nõude ulatuses. Seega on vale nii T Ke kui H Hu kinnitus Süda Majasse rahaliste vahendite panustamise valmisoleku kohta.
67.Süda Maja endine juhatuse liige ei uskunud juba 2011. aastal Süda Maja tegevuse jätkusuutlikusse.
68.Olukorras, kus Süda Maja aktsionäridel puudus tahe Süda Majasse täiendavalt investeerida ning kus Süda Maja endine juhatuse liige V M tagastas salaja endale ja oma ettevõttele Süda Maja kontodelt laene, ei olnud ka investorit, kes olnuks valmis Süda Majasse investeerima.
69.Lisaks sellele, et Süda Maja endine juhatuse liige V M ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust, tegi ta Süda Maja koos nõukogu liikmete T K ja H Huga püsiva maksejõuetuse olukorras sisuliselt varatuks. Ühtlasi sulges V M Süda Maja kontori ega andnud LRle üle Süda Maja raamatupidamisdokumente. Süda Majale kahjulikud vara võõrandamistehingud sõlmis V M seejuures ajal, mil tema volitused Süda Maja juhatuse liikmena olid lõppenud, ent mil äriregistris oli ebaõige kanne tema volituste kestuse kohta. Ettevalmistusi enamusaktsionäri teadmata Süda Maja kinnistute võõrandamiseks asusid V M, H H ja T K tegema juba 2013. aasta mais. Selleks üritati enamusaktsionäri teadmata pikendada V M juhatuse liikme volitusi. V M juhatuse liikme volitused lõppesid 17. juunil 2013. Seda tõendab Süda Maja nõukogu 17. juuni 2010 nõukogu koosoleku protokoll. Protokollist nähtuvalt otsustati (otsus 2): Pikendada juhatuse liikme V M ametiaega alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest kuni 17.06.2013. a. 28. mail 2013 leidis aset Süda Maja nõukogu koosolek, mille päevakorrana oli ette teatatud: (i) AS Süda Maja finantsmajanduslik seisust ja nõukogu otsuste täitmisest; (ii) AS Süda Maja juhataja ametiülesannetest. Koosoleku kokkukutsumise teates ei olnud ühtegi viidet sellele, et kavatseti arutada või otsustada juhatuse liikme V M volituste pikendamist.
70.28. mai 2013 nõukogu koosoleku protokollist nähtuvalt osalesid nõukogu koosolekul nõukogu liikmetest H H ja T K. Nõukogu liige ja enamusaktsionäri esindaja A J koosolekul ei osalenud. Kasutades ära A Ju puudumist, võtsid H H ja T K vastu otsuse pikendada V M juhatuse liikme volitusi kuni 1. oktoobrini 2013. T K ja H H üritasid V M juhatuse liikme volitusi pikendada ka 8. juuni 2013 nõukogu koosolekul. Nõukogu päevakorras ei olnud taas ühtegi viidet sellele, et kavatsetakse pikendada V M volitusi. Päevakord nähtub
koosoleku protokollist. Protokollist nähtub, et A Jut nõukogu koosolekul ei viibinud. Eelnevale vaatamata võtsid T K ja H H jällegi vastu otsuse pikendada V M juhatuse liikme volitusi ühe põhikirjajärgse ametiaja võrra.
71.Süda Maja enamusaktsionär vaidlustas kohtus nii 28. mai 2013 kui ka 8. juuni 2013 nõukogu otsused. Otsuste tühisus on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-13-33131 tehtud 10. detsembri 2013 määrusega. Vaatamata nõukogu otsuste tühisusele õnnestus V Ml nõukogu otsuste abil saavutada see, et äriregistris pikendati tema juhatuse liikme volitusi kuni 17. juunini 2016.
72.Olles saavutanud äriregistris volituste lõppemist puudutava kande muutmise, asus V M võõrandama Süda Maja kinnistuid tundmatutele ning varatutele äriühingutele – OÜ-le Xxx ja OÜ xxx. Süda Maja kinnistute võõrandamine ilma tagatisagendi ja investorite nõusolekuta oli seejuures otseselt välistatud tulenevalt Süda Maja võlakirjatingimuste punktist 5.3. 26. juunil 2013 sõlmiti Süda Maja ja OÜ Xxx vahel lepingud, millega Süda Maja võõrandas xxx kinnistud xxx ja xxx OÜ-le Xxx;13. juunil 2013 sõlmiti Süda Maja ja OÜ Xxx vahel leping, millega Süda Maja võõrandas mõttelise osa Xxx kinnistust OÜ-le Xxx.
73.28. juunil 2013 sõlmiti Süda Maja, OÜ Xxx ja xxx vahel leping, millega OÜ-le xxx võõrandati mõtteline osa Xxx kinnistust ning ettevõte, mis koosnes lisaks mõttelisele osale sellega seotud ja selle majandamist teenivatest asjadest, sh õigustest ja kohustustest; Kõik nimetatud kinnisvaratehingud sisaldasid väljaspool turutingimusi ning ebatavalisi kokkuleppeid makseviisi osas. Ostuhinna tasumine pidi tehingute kohaselt toimuma valdavalt Süda Maja kohustuste ülevõtmisega OÜ Xxx ja OÜ xxx poolt. Nimetatud ühingud on tundmatu usaldusväärsusega, V M, T K ja H Huga seotud, kapitaliseerimata ühingud. Kinnisvaratehingute tegemise ajal oli OÜ Xxx 100%-line osade omanik ja juhatuse liige T P, kes on teadaolevalt Süda Maja nõukogu liikme H Hu advokaat. OÜ xxx ainuosanikuks on xxx OÜ (registrikood xxx), mis on omakorda asutatud OÜ XXX poolt.
74.Kohustused, mille ülevõtmisega OÜ Xxx ja OÜ xxx pidid kinnistute eest „tasuma“, olid valdavalt Süda Maja kohustused AS xxx ees. Tegemist on H Hule kuuluva äriühinguga. Kuigi kohustused oleks pidanud lepingute kohaselt üle minema, nõuab AS xxx oma kohustuste tasumist Süda Maja pankrotimenetluse kaudu. Seega ei saa kohustused olla üle läinud. AS xxx oli juba enne Xxx kinnistu osas tehingu sõlmimist teatanud, et ei nõustu kohustuste üleminekuga.
75.Kokkuvõtvalt andis Süda Maja küll OÜ-le Xxx ja OÜ xxx üle kinnistute omandiõiguse, kuid jäi endiselt vastutama ka kohustuste eest, mille ülevõtmine pidi asendama nö ostuhinna tasumist. Süda Maja vara vähenes tehingute tagajärjel kinnistute väärtuse võrra ilma, et Süda Maja oleks saanud sisulist vastusooritust. Eelnevat arvestades oli V M poolt sõlmitud tehingute tegelikuks eesmärgiks viia vara enne Süda Maja pankroti väljakuulutamist võlausaldajate haardest välja (st välistada võlausaldajate nõuete rahuldamine selle vara arvel) endaga seotud isikute valdusesse ning vähendada sellega Süda Majas alles jääva vara väärtust.
76.Väär on hageja väide, et Süda Maja on kiitnud V M poolt 2013. aasta mais sõlmitud kinnisvaratehingud heaks. Isegi kui kinnistute müügi võimalust Süda Maja nõukogus arutati, ei andnud Süda Maja nõukogu mitte kunagi nõusolekut sellistel tingimustel tehingute sõlmimiseks, nA oli kokku lepitud V M poolt sõlmitud lepingutes.
77.Lisaks Süda Maja kinnisvara võõrandamisele halvas V M Süda Maja tegevuse täielikult seeläbi, et sulges Süda Maja kontori ning koondas töötajad. Süda Maja kontor asus aadressil xxx. Nimetatud hoone majahaldur on kinnitanud, et V M lõpetas Süda Maja rendilepingu
5.juulil 2013. Samal kuupäeval sõlmis V M sama kontoripinna osas rendilepingu talle kuuluva äriühingu OÜ xxx nimel. Vastavalt kokkuleppele loeti rendipind OÜ-le xxx
üleantuks tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2013. V M seega võttis enda äriühingu OÜ xxx kaudu Süda Maja kontori üle. Samuti koondas V M 2013. aasta juuliks kõik Süda Maja töötajad. V M on seda kinnitanud 4. mail 2015 tsiviilasjas nr 2-14-53134 aset leidnud istungil: „Kuna Süda Maja koosseisulised töötajad olid suveks 2013 koondatud või lapsehoolduspuhkusel, ma olin üksinda, siis tuli K Sega jutuks, et mul on vaja teenust, et on vaja üks dokumentide arhiiv ühest punktist teise viia. K S lubas ära teha.“ Lisaks kõigele eelnevale keeldus V M andmast üle Süda Maja raamatupidamisdokumentatsiooni. Nii on Süda Majale raamatupidamisteenust osutanud raamatupidaja M S kinnitanud: „Täienduseks minu poolt 10.09.2013.a. saadetud kirjale märgin, et eile hommikul käis minu kontoris V M ja võttis kõik minu käes olnud raamatupidamisdokumendid enda kätte (enamiku oli ta juba varem ära võtnud). Tänase päeva seisuga ei ole minu käes mitte ühtegi AS Süda Maja raamatupidamisdokumenti.“ V M ei andnud terviklikku raamatupidamisdokumentatsiooni üle isegi Süda Maja pankrotihaldurile, kes on kinnitanud: AS Süda Maja (pankrotis) endine juhatuse liige V M ei ole haldurile esitanud AS Süda Maja (pankrotis) elektroonilist raamatupidamist. Olukorras, kus V M oli viinud Süda Maja pankrotti, ei olnud muud valikut, kui esitada Süda Maja pankrotiavaldus.
78.Eelnevast nähtuvalt oli V M tekitanud 2013. aasta juuliks olukorra, kus Süda Majal ei olnud enam kinnisvara, kontorit, töötajaid ning raamatupidamisdokumentatsiooni ei olnud üle antud. Sellises olukorras ei saanud Süda Maja enamusaktsionäril OÜ-l Probus olla 2013. aasta juulis ka teoreetilist võimalust asuda Süda Maja pankrotistumise plaani realiseerima, nA hageja väidab. Süda Majast ei olnud selleks hetkeks sisuliselt midagi enam järel.
79.OÜ Probus plaanist pankrotistada Süda Maja nõukogu ja uue juhatuse kaasabil puudub alus rääkida ka seetõttu, et Süda Maja viimase nõukogu volitused olid lõppenud 9. juunil 2013. Samuti olid V M volitused lõppenud 17. juunil 2013. Perioodil 9. juuni 2013 kuni 26. juuli 2017 puudus Süda Majal seega nõukogu. Perioodil 17. juuni 2013 kuni 26. juuli 2013 puudus Süda Majal juhatus.
80.Kui OÜ-l Probus õnnestus lõpuks 2013. aasta juulis aktsionäride üldkoosolek kokku kutsuda (V M oli ka seda takistanud), oli ainuvõimalikuks lahenduseks valida uued nõukogu liikmed ja uus juhatus. Varasemad nõukogu liikmed T K ja H H ning juhatuse liige V M olid täielikult kaotanud enamusaktsionäri usalduse. 26. juuli 2013 aktsionäride üldkoosoleku protokolli lk 4 on toodud, et miski ükski varasematest Süda Maja nõukogu liikmetest – A J, H H ja T K – ei esitanud ka oma nõusolekut Süda Maja nõukogus jätkamiseks. Samuti ei esitanud ükski teine aktsionär OÜ Probus poolt väljapakutud nõukogu liikmete kandidaatidele alternatiive. Kuivõrd Süda Majal oli nõukogu vaja, valitigi nõukogu liikmed vastavalt enamusaktsionäri OÜ Probus poolt väljapakutule.
81.Seejärel tuli hakata kindlaks tegema V M poolt tekitatud kahju ulatust. Samuti tuli hakata tegema suuri pingutusi täpse Süda Maja varalise seisu kindlaks määramiseks, sest V M ei andnud uuele juhatusele raamatupidamist üle. Kui LRl lõpuks õnnestus suurte pingutustega Süda Maja olukord kindlaks määrata, ei jäänud üle muud, kui esitada Süda Maja pankrotiavaldus.
82.Seega on põhjendamatud ka hageja väited, et kostjad on rikkunud oma kohustusi Süda Maja nõukogu liikmetena.
83.Hageja on nimetanud mitmeid äriseadustiku sätteid, mida kostjad olevat rikkunud, ent kõikide nimetatud sätetest tulenevate kohustuste rikkumist on hageja põhjendanud kattuvate faktiväidetega. Seetõttu ei pea kostjad vajalikuks kõiki hageja nimetatud sätteid eraldi käsitleda. Kostjad märgivad siiski järgmist. Põhjendamatu on heita kostjatele ette aktsionäride üldkoosoleku kokku kutsumata jätmist olukorras, kus 16. oktoobril 2013 leidis aset Süda Maja aktsionäride üldkoosolek, kus T K oli esindatud. Mitte ükski aktsionär ei teinud üldkoosolekul ettepanekut investeerida Süda Majasse täiendavaid rahalisi
vahendeid, kuigi endine juhatuse liige V M avaldas üldkoosolekul, et Süda Maja oli muutunud püsivalt maksejõuetuks.
84.Hageja etteheide seoses aktsionäride koosoleku kokku kutsumata jätmisega on eriti arusaamatu, arvestades, et T K takistas 2013. aasta suvel aktiivselt Süda Maja aktsionäride üldkoosolekute kokkukutsumist. Samuti vaidlustas ta aset leidnud aktsionäride üldkoosolekutel vastu võetud otsuseid, sooviga takistada Süda Majale juhtorganite valimist. Nii nähtub 26. juuli 2013 aktsionäride üldkoosoleku protokolli lisadest, et T K palus vahetult enne üldkoosoleku toimumist üldkoosoleku edasilükkamist. Põhjenduseks esitas T K väite, et ta olevat saanud korralisest üldkoosolekust teada alles eelmisel õhtul. Tegemist oli aga selge valega, sest 8. juuni 2013 nõukogu koosolekul oli T K kinnitanud korralise üldkoosoleku päevakorra. Samuti kinnitas aktsionär OÜ Xxx esindaja, et T K oli helistanud talle ja palunud tal mitte osaleda planeeritud erakorralisel aktsionäride üldkoosolekul seetõttu, et korralise üldkoosoleku toimumise aeg oli juba paika pandud.
85.Alusetu on heita ette üldkoosoleku kokkukutsumata jätmist pankrotiavalduse esitamise üle otsustamiseks ka seetõttu, et enamusaktsionär toetas pankrotiavalduse esitamist. Üldkoosolek oleks seega niikuinii võtnud vastu otsuse esitada pankrotiavaldus.
86.Asjakohatud on hageja väited selle kohta, justkui kostjad ei olevat pädevad nõukogu liikmetena töötamiseks. On arusaamatu, missuguste nõukogu liikme kohustuste rikkumist peaksid hageja vastavad väited tõendama. Kostjad on valitud kehtivalt Süda Maja nõukogu liikmeteks Süda Maja aktsionäride üldkoosoleku poolt. Seda olukorras, kus varasema nõukogu liikmete volitused olid lõppenud ning Süda Majal puudusid juhtorganid. Varasemad nõukogu liikmed ei olnud seejuures esitanud nõusolekuid nõukogu liikmetena jätkamiseks. Hageja viited kostjate varasemale kogemusele on eriskummalised ka põhjusel, et hageja enda juhatuse liige on vandeadvokaat, kes ei peaks tegelema äriühingute juhtimisega.
87.Hageja kahjunõue on põhjendamatu ka järgmiste asjaolude tõttu: Süda Maja pankrotihaldur on esitanud seoses Süda Maja pankrotiavalduse hilinenult esitamisega kahjunõude V M vastu, V M suhtes on algatatud kriminaalmenetlus seoses Süda Maja nimel sõlmitud kinnisvaratehingutega ning jõustunud on kohtuotsus, millega on tunnistatud üks V M poolt Süda Maja nimel sõlmitud kinnisvaratehingutest tagasivõitmise korras kehtetuks. Kõik kohtuastmed asusid seisukohale, et V M poolt sõlmitud tehing oli kahjustanud Süda Maja võlausaldajaid.
88.Lisaks sellele, et hageja ei ole tõendanud kostjate poolset kohustuse rikkumist, ei ole hageja tõendanud kahju suurust. Hageja ei ole tõendanud, et talle kuuluvatel aktsiatel oli pankrotiavalduse esitamise hetkel väärtus.
89.Kokkuvõtvalt on hageja väited täies ulatuses tõendamata. Hageja nõuet ei saa rahuldada mitte ühelgi õiguslikul alusel, millele hageja tugineb. Kohtuotsuse põhjendused
90.Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
91.Kohus on tuvastanud alljärgnevad õiguslikku tähendust omavad asjaolud: AS Süda Maja (pankrotis) aktsionärile T K kuulub 8040 AS Süda Maja aktsiat (I kd tlk 23). T K on võõrandanud NolaPro Europe OÜ-le kahju nõude summas 250 000 eurot J Ri ja A J vastu
(I kd lk 26). 16.07.2013 on AS Süda Maja aktsionäride üldkoosolekul valitud AS Süda Maja nõukogu liikmeteks J R ja A J (I kd lk 154). 26.07.2013 on AS Süda Maja nõukogu otsustanud valida AS Süda Maja juhatuse liikmeks LR (I kd lk 119). LR esitas 22.10.2013 Harju Maakohtule avalduse AS Süda maja pankroti väljakuulutamiseks (I kd tlk 28-29). 17.12.2013 kuulutas Harju Maakohus välja AS Süda Maja pankroti ja nimetas AS Süda Maja pankrotihalduriks Toomas Saarma (II kd lk 66 pöördel-67 pöördel). Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete tõenditega.
92.Hageja palub välja mõista kostjatelt kui AS Süda Maja nõukogu liikmetelt kahju hüvitis summas 250 000 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja loeb kahjuks T Kele kuuluvate AS Süda Maja aktsiate väärtuse vähenemist.
93.Hagiavaldus põhineb peamiselt järgmistel väidetel: AS Süda Maja aktsionärile T Kele kuulunud aktsiate väärtus on muutunud nulliks AS Süda Maja pankroti väljakuulutamise tõttu, aktsiate väärtuse nulliks muutumise on toonud kaasa kostjate 1 ja 2 tegevusetus AS Süda Maja nõukogu liikmetena, kostjate 1 ja 2 tegevusetus seisnes hageja väitel selles, et AS Süda Maja nõukogu liikmetena nad ei takistanud AS Süda Maja juhatuse liikme LR poolt pankrotiavalduse esitamist; samuti ei kutsunud nad kokku AS Süda Maja aktsionäride koosolekut otsustamaks pankrotiavalduse esitamist ja andmaks aktsionäridele võimalust AS-i Süda Maja täiendavalt investeerida, AS Süda Maja ei olevat selle pankrotiavalduse esitamise ajal olnud pankrotis, sh ei olevat esinenud netovara puudujääki, AS Süda Maja aktsionärid, sealhulgas T K olid valmis AS-i Süda Maja täiendavalt investeerima, kostjad on üldkoosoleku kokkukutsumata jätmisel ning pankrotiavalduse menetlemise võimaldamisel tegutsenud isiklikes või AS Süda Maja enamusaktsionäri OÜ Probus huvides ning eiranud T Ke huve. Eelneva tegevusega on kostja rikkunud hea usu põhimõtet ja aktsionäride kaitseks seaduses kehtestatud norme. Kostjad on seisukohal, et AS Süda Maja oli muutunud püsivalt maksejõuetuks ammu enne seda, kui kostjad said AS Süda Maja nõukogu liikmeks. Selleks ajaks oli AS Süda Maja endine juhatuse liige V M jõudnud võõrandada ka AS Süda Maja olulise kinnisvara (xxx ja xxx kinnistud). V M poolt tekitatud olukorras ei jäänud uuel juhatuse liikmel LRl üle muud, kui nentida V M poolt tekitatud olukorda ja esitada pankrotiavaldus.
94.Hageja on seisukohal, et nõukogu liikme otsevastutus aktsionäri ees kaasneb nii seaduse alusel (TsÜS § 32 ja § 138 ning VÕS § 6) kui ka delikti alusel (VÕS § 1045 lg 1). Deliktilise nõude esitamisel on hageja tuginenud kaitsenormi väidetavale rikkumisele (VÕS § 1045 lg 1 p 7), väidetava tahtliku heade kommete vastase teo toimepanemisele (VÕS § 1045 lg 1 p 8) ning omandiõiguse rikkumisele (VÕS § 1045 lg 1 p 5).
95.Hageja soovib, et kohus kontrolliks nõuet alljärgnevas järjekorras: (i)
vastutus seaduse alusel tekkinud kohustuse rikkumise eest;
deliktiline vastutus tulenevalt omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisest;
(v)
deliktiline vastutus õigusvastasest kahju tekitamisest muul alusel (VÕS § 1045 lg 1 on lahtine loetelu).
96.Kohtud ei ole seotud poolte õiguslike hinnangutega asjaoludele, vaid hindab esitatud asjaolusid selles sõltumata. Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtus kohtusutus, kes ei ole seotud poolte väidetega (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause, § 442 lg 8 esimene lause).
97.Lähtudes hageja taotlusest kontrollib kohus esmalt kas kostja vastutab seaduse alusel tekkinud kohustuse rikkumise eest.
98.Hageja väidab, et kostjad on rikkunud TsÜS § 32, § 138 ja VÕS § 6. Samuti hageja tugineb VÕS § 115. TsÜS § 32 kohaselt peavad juriidilise isiku aktsionärid, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus ning lg 2 sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hageja väidab, et aktsionäril on õigus esitada nõukogu liikme vastu hagi VÕS § 115 lõike 1 alusel.
99.Kohus märgib, et TsÜS § 37 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. ÄS § 327 lg 1 sätestab, et nõukogu liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega näeb TsÜS § 37 lg 1 ja ÄS § 327 lg 1 aktsiaseltsi juhtorgani liikme vastutuse aktsiaseltsi ees oma kohustuste rikkumise eest. Riigikohus on 31.03.2010.a otsuses tsiviilasja nr 3-2-1-7-10 punktis 30 leidnud järgmist: Kuigi äriühingu juhtorganite liikmed vastutavad põhimõtteliselt üksnes ühingu enda ees, on võimalik ka nende vastutus kolmandate isikute ees. Võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt ka nt Riigikohtu 22. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05, p 12; 25. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07, p 10). Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel, konkreetselt VÕS §-l 1043 ja § 1045 lg 1 p-l 7. Lisaks on võimalik juhtorgani liikmete vastutus nende n-ö isiklike deliktide järgi ka muu deliktiõiguse alusel. Seejuures tuleb kõne alla ka juhtorgani liikmete vastutus VÕS § 1045 lg 1 p-le 8 tuginedes heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju eest (vt ka Riigikohtu 2. novembri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9007, p 13).
100.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et aktsiaseltsi nõukogu liikmed ei vastuta aktsionäri ees seaduse alusel tekkinud kohustuse rikkumise (TsÜS § 32 ja VÕS § 115 alusel) eest, vaid aktsiaseltsi nõukogu liikmed võivad vastutada aktsionäri ees deliktiõiguse, nimelt VÕS § 1043 , § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 järgi.
101.VÕS 53. ptk 1. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne koosseis; 2) õigusvastasus ja süü 3). Loetletud elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt, nimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne koosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Samas kui on ilmne, et mõni delikti üldkoosseisu elementidest ei ole täidetud, puudub vajadus ülejäänud elementide kontrollimiseks. Hageja peab tõendama kostjate teo, kahju, põhjusliku seose teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostjate poolt, siis vabanevad kostjad vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise.
102.Seega aktsiaseltsi nõukogu liige võib vastutada aktsionäri ees VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, kui ta on pannud toime õigusvastase teo, milleks võib olla seaduses sätestatud kohustuse rikkumise, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et aktsionäril kahju ei tekiks. Samuti võib aktsiaseltsi nõukogu liige vastutada aktsionäri ees VÕS § 1045 lg 1 p 8 ees
õigusvastase ja süülise heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju eest, mille ärahoidmine oli VÕS § 127 lg 2 järgi hõlmatud heade kommete vastase käitumise keelu kaitseeesmärgiga. Samas peab aga aktsiaseltsi nõukogu liikmete tahtlus olema suunatud aktsionäride kahjustamisele ja seda peab tõendama hageja.
103.Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega võib kaasneda nõukogu liikme otsevastutus aktsiaseltsi aktsionäride ees kui rikutud normi eesmärk oli kaitsta aktsionäri kahju eest. Sellist normi nimetatakse kaitsenormiks. Seega peab vastutuse realiseerimiseks nõukogu liige olema rikkunud mõnda aktsionäri kaitseks kehtestatud normi ehk täitma konkreetset kohustust isiklikult selleks, et aktsionäril kahju ei tekiks.
104.Hageja on seisukohal, et kostjad on rikkunud järgnevaid ÄS-st tulenevaid kohustusi, mis sisaldavad kaitsenormi kaitsta ka aktsionäri kahju eest: 1. Kohustus taotleda juhatuselt aktsionäride üldkoosoleku kokku kutsumist (ÄS § 317 lg 10, § 301, § 292 lg 1 p-d 1 ja 4).
2.Kohustus kokku kutsuda aktsionäride üldkoosolek (ÄS § 292 lg 2, § 293 lg 1, § 292 lg 1 p-d 1 ja 4, § 317 lg 10). 3. Kohustus kokku kutsuda nõukogu koosolek (ÄS § 321 lg 1 ja 3, § 306 kg 3). 4. Üldise kontrolli- ja juhtimisfunktsiooni rikkumine (ÄS § 306, § 317). 5. Karistusõigusliku keelu rikkumine (Kars § 381, § 381 1, § 384).
105.Hageja on põhjendanud eelnimetatud ÄS-st ja KarS-st tulenevate kohuste rikkumist kattuvate faktiväidetega. Nimelt hageja leiab, et AS Süda Maja nõukogu oli kohustatud taotlema AS Süda Maja juhatuse liikmelt LRlt aktsionäride üldkoosoleku kokku kutsumist ja määrama päevakorra punktideks netovara puudujäägi küsimuse ja/või maksejõuetuse küsimuse lahendamise. Hageja leiab, et kostjad rikkusid kohustust kokku AS Süda Maja üldkoosolek, sest pärast pankrotiavalduse esitamisest teadasaamist ning teades, et üldkoosolekut ei ole selles küsimuses kokku kutsutud pidi nõukogu ise üldkoosoleku kokku kutsumist nõudma ja kui see ei õnnestu siis selle ise kokku kutsuma. Hageja väitel nõukogu jättis kokku kutsumata ka nõukogu koosoleku tekkinud olukorra arutamiseks ja lahendamiseks. Hageja leiab, et kui ilmnes, et juhataja LR on esitanud pankrotiavalduse ning selles küsimus pole toimunud üldkoosolekut ja puudus aktsionäride otsus pankrotiavalduse esitamiseks, pidanuks nõukogu andma juhatusele korralduse pankrotiavalduse tagasivõtmiseks. Juhul kui juhatus ei oleks pankrotiavaldust tagasi võtnud, pidanuks nõukogu juhataja LR tagasi kutsuma ja juhatuse liikmeks nimetama isiku, kes pankrotiavalduse tagasi võtab. Hageja heidab ette, et nõukogu ei nõudnud LRlt vajalike aruannete ja teabe esitamist ega kontrollinud LR kohustuste täitmist. Lisaks sellele on hageja seisukohal, et kostjatel puudus pädevus AS Süda Maja nõukogu liikmena tegutseda ning nende senised tegevused ei olnud AS Süda Maja edasisele tegevusele soodsad. Samuti puudus kostjatel kompetents hindamaks LR juhatajaks nimetamise otstarbekust ja veendumaks, et see on AS Süda Maja parimates huvides. Kostjate tegevus oli nende tegutsemise ajal AS Süda Maja nõukogus keelatud karistuõiguslike sanktsioonidega.
106.Hagi aluseks on asjaolud, et AS Süda Maja juhatuse liige LR põhjustas tehingute täitmata jätmisega, kohtule valeandmete esitamisega, varade alahindamisega, aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumata jätmisega ja pankrotiavalduse esitamisega dokumenteeritava maksejõuetuse. Hageja on seisukohal, et AS Süda Maja ei olnud pankrotiavalduse esitamata jätmise ajal maksejõutu. Samuti on hageja seisukohal, et lähtudes audiitorite ja finantsekspertide hinnangutest ja analüüsides ei esinenud AS Süda Maja netovara puudujääki. Seega tuleb kohtul kõigepealt tuvastad kas LR poolt pankrotiavalduse esitamise ajal oli AS Süda Maja maksejõetu.
107.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui
võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
108.Riigikohus on 28. oktoobri 2011 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-49-11 punktides 17-91 ja 21 selgitanud, et selleks, et teha kindlaks, kas äriühingust võlgnik on teatud hetkel muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb anda terviklik hinnang tema varalisele seisundile ja majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile. Võlgniku objektiivne püsiv maksejõuetus on ilmne, kui tema majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed on sellised, mis annavad objektiivsele ja asjatundlikule kõrvalseisjale alust pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Sellise hinnangu andmisel tuleb lähtuda informatsioonist, mis oli kättesaadav maksejõuetuse väidetava ilmnemise ajal (nn ex ante hindamine). Üldjuhul ei ole võlgniku püsivat maksejõuetust võimalik tuvastada üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja - sh netovara seisundi või kahjumi suuruse - alusel. See, kui äriühingu netovara - s.o bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma (ÄS § 171 lg 2 p 1) - on negatiivne, s.t äriühingu kohustused ületavad tema omakapitali, annab põhjendatud aluse kahelda selle äriühingu maksejõulisuses. Samuti on netovara negatiivsus üks asjaolu, mida tuleb võlgniku maksejõulisuse hindamisel kindlasti arvesse võtta. Samas ei saa sellest, et äriühingu netovara on negatiivne, automaatselt järeldada, et äriühing on pankrotiseisus. Näiteks on võimalik, et netovara negatiivsus on tingitud pikaajalistest kohustustest, mille sissenõutavaks muutumise ajaks võib võlgniku finantsolukord olla tänu kasumlikule tegevusele sedavõrd paranenud, et võlgnik on võimeline kõik kohustused täitma. Samuti võib ette tulla muid juhtumeid, kus äriühingu netovara on küll negatiivne, kuid sellele vaatamata ei saa rääkida võlgniku püsivast maksejõuetusest. Positiivsetele tulevikuootustele tuginedes on võimalik võlgniku püsivat maksejõuetust eitada siiski vaid juhul, kui esinevad konkreetsed asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks. Seejuures peab olema üldjoontes tuvastatav, et sellise stsenaariumi tõenäoline mõju võlgniku majanduslikule olukorrale olnuks maksevõime taastamiseks piisav. Teisalt ei ole välistatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu vaatamata sellele, et raamatupidamise andmetel vastab tema netovara seaduses sätestatud nõuetele. Taolise olukorraga võib tegemist olla eeskätt juhul, kui raamatupidamine ei kajasta võlgniku vara tegelikku väärtust adekvaatselt. Seega tegemaks kindlaks, kas äriühing oli mingiks ajaks muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki võlgniku majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Lisaks netovarale tuleb analüüsida ka teisi raamatupidamisandmeid, samuti võlgniku äriplaani perspektiivikust.
109.Harju Maakohus on 17.12.2013 tsiviilasjas nr 2-13-49776 välja kuulutanud AS-i Süda maja pankroti. 17.12.2103 tehtud kohtumäärusest nähtuvalt kohus tugines pankroti väljakuulutamisel ajutise pankrotihalduri 04.detsember 2013 arvamusele ja tööaruandele, mille kohaselt on võlgnikul vara maksimaalselt 27 880 324,67 euro väärtuses ja kohustusi vähemalt 29 396 700,07 euro ulatuses. Püsiv maksejõuetus tekkis 2012. a. mais (II kd lk 66 pöördel-67 pöördel). Kohtule esitatud AS Süda Maja ajutise halduri 04.12.2013 koostatud aruande kohaselt on AS-l Süda Maja vara maksimaalselt 27 880 324,67 euro väärtuses ja kohustusi vähemalt 29 396 700,07 euro väärtuses. Ajutise halduri aruAt nähtub, et selles ei väljendanud ajutine haldur lõplikku seisukohta maksejõuetuse tekkimise ajahetke osas. Nii on aruA märgitud, et püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks saab lugeda mai 2013, kui samas on ajutise halduri aruande alapunktis VII märgitud, et ajutise halduri hinnangul tekkisid Aktsiaseltsil makseraskused juba 2009.a. kuna täitemenetluse registri andmete kohaselt algatati Aktsiaseltsi suhtes 2009.a. seitse täitemenetlust. 2010.a on algatatud täiendavalt veel neli täitemenetlust. 2012.a. majandusaasta aruA on kajastatud lühiajaliste kohustustena (maksetähtaeg saabub 2013.a jooksul 31 679 279 eurot) ning 2011.a. majandusaasta aruA (maksetähtaeg saabub 2012.a jooksul) 29 835 202 eurot. Lühiajalised
kohustused moodustasid mõlemal aruandeperioodil 100% kohustuste üldsummast. Mõlema aruande tegevusaruA kajastatust lähtuvalt aga vara müüki olulises osas järgneval majandusaastal ei planeeritud. Mõlema majandusaasta aruande osas on sõltumatu vandeaudiitor andnud järeldusotsuse ilma märkusteta. Samas, ajutisele haldurile esitatud laenulepingute kohaselt muutusid osad laenud sissenõutavaks juba 31.12.2010.a. Juhatuse liikme L. R hinnangul oleks pidanud Aktsiaseltsi omakapital olema juba 2010.a lõpu seisuga negatiivne ning on ajutisele haldurile esitanud xxx OÜ arvamuse juhatuse analüüsi AS Süda Maja omakapitali analüüs 2010-2012.a. kohta. Arvamuse koostajad S L ja U V toovad arvamuses välja, et juhatuse hinnangul Aktsiaseltsi tegelik omakapital, arvestades kinnisasjade väärtust, oleks pidanud 2012.a. olema negatiivne -17 746 374 eurot; 2011.a. negatiivne -16 530 335 eurot ning 2010.a. negatiivne -14 215 971 eurot. Võttes arvesse negatiivse netovara suurust võib siiski piisava kindlustundega asuda seisukohale, et AS Süda Maja tegutses 2010-2012.a. negatiivse netovara tingimustes, mille põhjuseks oli eeskätt asjaolu, et AS Süda Maja eelmine juhatus ei hinnanud kinnisasju ümber nende vastava ajahetke turuväärtusele, vaid kajastas kinnisasju jätkuvalt nende soetusmaksumuses (II kd lk 51-66). Kohus leiab, et ajutise halduri aruandega on tõendatud, et ajutine haldur on tuvastanud, et AS Süda Maja tegutses negatiivse netovara tingimustes juba ajavahemikuks 2010-2012.
110.Kohtule esitatud xxx OÜ riiklikult tunnustatud eksperdi U V 2. Juar 2017.a. koostatud ekspertarvamuse kohaselt AS-i Süda Maja netovara suuruse hindamise seisukohalt omavad suurimat osakaal varud ja kinnisvara investeeringud, mis moodustavad aastatel 2009-2012 vastavalt 76,75-90,32% ning 10,07-7,68% AS-i Süda Maja bilansimahust (II kd lk17l, p 5). AS-i Süda Maja 2010-2012 auditeeritud bilanssides varude kooseisus kajastatud Xxx kinnistu väärtust on kolme aastaga suurendatud 8 640 044 eurot ning xxx kinnistu väärtust on kolme aastaga suurendatud 1 408 687 eurot. Kokku on kahe eelnimetatud kinnistu väärtust AS-i Süda Maja 2010-2012 auditeeritud bilanssides kolme aastaga suurendatud 10 048 742 eurot. AS-i Süda Maja 2010-2012 auditeeritud bilanssides kinnisvarainvesteeringuna kajastatud Xxx 10 kinnistu väärtus on püsinud neljal aastal (2009-2012) muutumatuna. Asjaolu, et Xxx 10 kinnistu osakaal on AS-i Süda Maja bilansimahust vähenenud, tuleneb sellest, et Xxx kinnistu ja xxx väärtused on AS-i Süda Maja auditeeritud bilanssides järjepidevalt kasvanud. AS-i Süda Maja pikaajalised laenukohustused on alates 2011.a. kajastatud lühiajaliste laenukohustustena, kuivõrd tagastamise tähtajad olid saabunud ning selle järgselt kajastatakse kõiki laenukohustusi bilansis lühiajaliste kohustustena. AS Süda Maja pikaajalisi laenukohustusi ei tasunud, vaid kajastas need lühiajaliste laenukohustustena (II kd lk 173, p-d 8-10). Xxx kinnistu väärtust on pearaamatu põhjal suurendatud 2010.a. 3 126 516 eurot, 2011.a. 3 311 955 eurot ja 2012.a. 2 201584 eurot ning summaliselt on enamus kannetest seotud intresside lisamisega kinnistu väärtusele. xxx kinnistu väärtust on pearaamatu põhjal suurendatud 2010.a. 596 508 eurot, 2011.a. 458 422 eurot, 2012.a. 353 757 eurot ning kõik kanded sisaldavad märksõna “Intress“ (II kd lk 176). Ekspert on selgitanud, et Raamatupidamise Toimkonna juhend (RTJ) 4 “Varud” ja RTJ 5 “Materiaalne ja immateriaalne põhivõra” välistavad ühemõtteliselt selle, et vara omandamiseks võetud laenude intresse jäädakse kestvalt arvama varude soetusmaksumuse hulka. Näiteks RTJ 4 “Varud “ punkt 9 ütleb selgelt, et varude soetamisel tavapärasest pikema maksetähtajaga lähtutakse soetusmaksumuse määramisel tavapärase maksetähtaja korral kehtivast ostuhinnast ning soetusmaksumuse ja makstava summa vahe kajastatakse intressikuluna. Seega välistavad RTJ-d tõlgenduse, et vara omandamisel pikaajalise laenuga, mille korral on intressid laenulepingus selgelt fikseeritud (st. pole vaja määratleda ostuhinda tavapärase maksetähtaja puhul), oleks lubatud käituda teisiti ehk kapitaliseerida kõik vara omandamisega seotud laenu intressid. RTJ “Materiaalne ja immateriaalne põhivara” punktid 16 ja 17 räägivad selgelt varaobjekti valmimisega seotud laenukasutuse kuludest. Järelikult saab laenukasutuse kulusid kapitaliseerida üksnes tingimusel, et laenud on võetud varaobjekti valmistamiseks (näiteks
kinnistul ehitustegevuse teostamiseks). Laenukasutuse kulusid, mis on seotud puhtalt vara omandamisega, varaobjekti tutvustamisega, müügiks ettevalmistamisega või tulenevad varaobjekti valmimise viibimisest (näiteks on aktiivne ehitustegevus kinnistul peatunud), ei ole lubatud varude soetusmaksumuse hulka arvestada mitte ühelgi juhul (II kd lk 174 pöördel p-d13-14).
111.U V arvamuse kohaselt AS-i Süda Maja 2011.a. auditeeritud majandusaasta aruande tegevusaruA on märgitud, et Xxx infrastruktuuri rajamisega alustati IV kvartalis 2011. Hoone ehitamisega oli tegevusaruande kohaselt plaanis alustada II kvartalis 2012. AS-i Süda Maja 2012.a. auditeeritud majandusaasta aruande tegevusaruA on märgitud, et laenukapitali kaasata ei suudetud, mistõttu Xxx ehitustegevus III kvartalis 2012 peatati. Ekspert teeb eelnevast järelduse, et Xxx kinnistu arendustegevus (varaobjekti valmistamine) kestis maksimaalselt 9 kalendrikuud, kuid varaobjekti omandamisega seotud laenuintresse kapitaliseeriti pidevalt. Xxx kinnistu kui varaobjekti valmistamiseks kasutatud laenud moodustasid võrreldes Xxx kinnistu omandamiseks kasutatud laenudega tühise osa. AS Süda Maja 2011.a. auditeeritud majandusaasta aruande tegevusaruA on märgitud, et xxx kinnistu osas jätkus detailplaneeringu menetlemine. AS-i Süda Maja 2012.a auditeeritud majandusaasta aruande tegevusaruA on märgitud, et xxx osas on eesmärk viia detailplaneeringu kehtestamise eelsesse valmidusse. Ekspert on seisukohal, et AS-i Süda Maja raamatupidamises on intressikulusid süsteemselt (st eksperdiarvamuse aluses olevatel aastatel 2010-2012) ning mastaapselt (Xxx kinnistu puhul vähemalt 80% aastatel 2010-2012 väärtusele lisatud intressidest; xxx kinnistu puhul vähemalt 99% aastatel 2010-2012 väärtusele lisatud intressidest) kajastatud vastuolus Raamatupidamise Toimkonna juhendites 4 ja 5 sätestatud põhimõtetega ( II kd lk 175, p 16-20).
112.U V arvamuse kohaselt Xxx ehitustegevus kestis seos finantseerimisraskustega lühiajaliselt ning xxx ehitustegevust ei alustatud. Ekspert on seisukohal, et arendusprojektide, mille valmimise osas valitseb märkimisväärne ebakindlus, kajastamine lõpptoodanguna on ebaõige. Täielikult välistatud on kinnistu kajastamine lõpetamata toodanguna olukorras, kus arendustegevust pole isegi alustatud. Seega on AS-i Süda Maja 2010-2012 auditeeritud majandusaasta aruannetes Xxx ning xxx kinnistuid kajastatud lõpetamata toodanguna, kuigi olemuselt vastasid nad pigem varude määratlusele (II kd lk 175-175 pöördel, p 21). AS-i Süda Maja raamatupidamises kajastati Xxx kinnistut alusetult lõpetamata toodanguna, sest selle valmimine oli seoses finantseerimisraskustega küsitav. xxx kinnistu kajastamine lõpetamata toodanguna oli ebaõige, sest selle valmistamist ei alustatud. Ekspert märgib, et Xxx ning xxx kinnistute kajastamisel varudena oleks pidanud lähtuma nende neto realiseerimisväärtusest, mis on eksperdiarvamuse kohaselt madalam nende soetusmaksumusest (II kd lk 175 pöördel, p 23).
113.U V on tuginenud Xxx kinnistu ja xxx kinnistu turuväärtuse määramisel xx OÜ eksperthinnangutele. xxx OÜ on teostanud Xxx kinnistu ja xxx kinnistu turuväärtuse määramise 2014.a. Xxx kinnistu turuväärtus on määratud 14.02.2014 seisuga (sh juuni 2013 seisuga) ning põhimõttel, et kinnistu kuulub tervikuna ühele isikule. xxx kinnistu turuväärtus on määratud 31.03.2013 seisuga (II kd lk 175 pöördel). Kinnisvarabüroo xxx OÜ hindamisakti kohaselt on Xxx kinnistu väärtus hinnatud 8 800 00 eurole, samal ajal kui AS Süda Maja raamatupidamise kohaselt on 31.12.2010 seisuga Xxx kinnistu väärtuseks märgitud 23 146 573 eurot ehk erinevus on 2,63 korda. Kinnisvarabüroo xxx OÜ hindamisakti kohaselt xxx kinnistu turuväärtuseks on leitud 2 600 000 eurot, samal ajal kui AS Süda Maja raamatupidamise kohaselt on xxx kinnistu väärtus 31.12.2010 seisuga märgitud 6 965 166 eurot, seega on erinevus 2,68 korda. Kinnisvarabüroo xxx OÜ hindamisaktis on viidatud Maa-ameti poolt regulaarselt avaldatavatele kinnisvara hinnaindeksitele. Näiteks hoonestamata maa hinnaindeks I kvartalais 2014 (hindamise teostamine) oli 1,74606 ning IV kvartalis 2010 (sh bilansipäeval 31.12.2010) oli 1,29249, mis teeb 3 aasta ja 3 kuu protsentuaalseks muutuseks +35,09%. Eksperdi hinnangul
võimaldab Maa-ameti avaldatav hoonestamata maa hinnaindeksi kasv 35,09% teha järelduse, et Xxx kinnistu ning xxx kinnistu turuväärtus sai 31.12.2010 seisuga olla veelgi madalam võrreldes Kinnisvarabüroo xxx OÜ hindamisaktiga, kuid kindlasti mitte kõrgem (II kd lk 176, p 27).
114.Xxx kinnistu Kinnisvarabüroo xxx OÜ hindamisaktiga määratud väärtus (seisuga I kvartal) on 61,98% madalam kui AS-i Süda Maja bilansis seisuga 31.12.2010 kajastatud väärtus. Samal perioodil ( I kvartal 2010 kuni I kvartal 2014) on Maa-ameti poolt arvutatav hoonestamata maa hinnaindeks kasvanud 35,09%. Eksperdi hinnangul ei ole võimalik sellist erinevust põhjendada teisiti kui asuda seisukohale, et Xxx kinnistu oli AS-i Süda Maja bilansis juba 31.12.2010 oluliselt ülehinnatud. xxx kinnistu Kinnisvarabüroo xxx hindamisaktiga määratud väärtus (seiga I kvartal 2014) on 62,67% madalam kui AS-i Süda Maja bilansis seisuga 31.12.2010 kajastatud väärtus. Samal perioodil (I kvartal 2010 kuni I kvartal 2014) on Maa-ameti poolt arvutatav hoonestamata maa hinnaindeks kasvanud 35,09%. Eksperdi hinnangul ei ole võimalik sellist erinevust põhjendada teisiti kui asuda seisukohale, et xxx kinnistu oli AS-i Süda Maja bilansis juba 31.12.2010 oluliselt ülehinnatud. Xxx 10 kinnistu müügist AS-i Süda Maja pankrotimenetluses toimunud enampakkumisel saadud hind (seisuga I kvartal 2015) on 76,31% madalam kui AS-i Süda Maja bilansis seisuga 31.12.2010 kajastatud väärtus. Samal perioodil (I kvartal 2010 kuni I kvartal 2015) on Maa-ameti poolt arvutatav hoonestamata maa hinnaindeks kasvanud 40,27%. Eksperdi hinnangul ei ole võimalik sellist erinevust põhjendada teisiti kui asuda seisukohale, et Xxx 10 kinnistu oli AS-i Süda Maja bilansis juba 31.12.2010 oluliselt ülehinnatud (II kd lk 16 pöördel ja 18, p.-d 55-57).
115.U V ekspertarvamuse kokkuvõtte kohaselt AS-i Süda Maja omakapital oli negatiivne vähemalt 2010.a lõpuks, sest AS-le Süda Maja kuulunud Xxx kinnistu, xxx kinnistu ning Xxx 10 kinnistu olid AS-i Süda Maja 2010-2012 majandusaasta aruannetes läbivalt ja märkimisväärselt ülehinnatud. Eksperdi järeldust toetavad AS-i Süda Maja maksevõimekuse näitajad. AS-i Süda Maja 2010-2012 maksevõimekuse näitajad puhaskäibekapital ja likviidsuskordaja ilmestavad, et AS-i Süda Maja lühiajaliste kohustuste täitmise võimekus oli halb juba 2010 ning halvenes 2011-2012 veelgi. AS Süda Maja muutus eksperdi hinnangul püsivalt maksejõuetuks hiljemalt veebruaris 2011, sest nimetatud perioodil omandas AS Süda Maja potentsiaalselt investorilt xxx tagasi 50% osaluse ühisettevõttes xxx Süda Maja OÜ. Osaluse tagasiostu järgselt sai selgeks, et investor on Xxx kinnistu arendamisest lõplikult loobunud ning äriplaani kohaseks arendustegevuseks puuduvad võimalused (II kd lk 186 pöördel , punktid 105-107).
116.Kohtul puudub alus kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi U V poolt koostatud arvamuses toodud järeldustes, sest need on põhistatud finantsanalüüsi kasutades. U V ekspertarvamuses on loogiliselt põhjendatud, et kinnisvara omandamiseks võetud laenude intresside kapitaliseerimine kinnisvara bilansiliseks maksumuseks ei vastanud raamatupidamise nõuetele ega olnud majanduslikult põhjendantud. Kohus leiab, et intresside kapitaliseerimine kinnisvara maksumusse on täielikult põhjendamatu, kui see toob kaasa kinnisvara ebaõige vääruse kajastamise bilansis. Kohus leiab, et U V on õigesti lähtunud varade turuväärtusest, mitte AS Süda Maja majandusaasta aruannetes kajastatud ebaõigesti suurendatud väärtustest. U V on selgitanud, et AS Süda Maja omakapital oli negatiivne, sest AS Süda Maja oli raamatupidamislikult üle hinnanud põhilise vara –Xxx, xxx ja Xxx 10 kinnistud olid kajastatud 31.12.2010 seisuga vähemalt 2,64 korda kõrgema väärusega. Majandusaasta aruannetest nähtub, et kinnisvara maksumuse korrigeerimise asemel kapitaliseeris kostja ulatuslikult kinnistu omandamiseks võetud laenude intressikohustusi. Selliselt oli eelnimetatud kolme kinnistu väärtuseks AS Süda Maja bilansis seisuga 31.12.21010 kajastatud kokku 33 307 321 eurot. Kinnistute tegelik väärtus oli seisuga 31.12.2010 aga 12 156 900 eurot ehk kolm kinnistut olid raamatupidamises üle hinnatud summas 21 150 421 miljon eurot. Kui lähtuda kinnistute turuväärtusest, siis oli
AS Süda Maja omakapitaliks 31.12.2010 seisuga 12 474675 eurot. U V arvamus näitab ka, et isegi kui arvestada kinnisvara soetusmaksumuses, oleks ka sellisel juhul AS Süda Maja ageja omakapital negatiivne.
117.Seega järeldub U V poolt koostatud arvamusest üheselt, et AS Süda Maja oli maksejõuetu hiljemalt 2011.a. veebruaris.
118.Hageja leiab, et pankrotiavalduse esitamiseks ja xxx 19.04.2014 kasutatud xxx kinnisvara AS ekspertarvamus ja xxx 2.01.2017 arvamuse aluseks kasutatud xxx Kinnisvarabüroo eksperthinnang xxx on sobimatud finantsaruandluse eesmärgil kasutamiseks sh audiitorkontrolli kohustusega kinnisvara arendusega tegeleva AS Süda Maja bilansilise vara väärtuse korrigeerimiseks. Kuna xxx OÜ seisukohad püsiva maksejõuetuse ja selle tekkimise aja suhtes tuginevas sobimatutele dokumentidele, mille alusel on arvestuslikult ja kunstlikult vara vähendatud, on viidatud xxx OÜ seisukohad AS Süda Maja püsiva maksejõuetuse tuvastamiseks kõlbmatud. Kostja väidete kohaselt on U V arvamus ja selle järeldused ebaõiged, sest U V lähtub ebaõigest kinnisvara väärtuse hinnangust ning ei ole õige U V järeldus, mille kohaselt selgus 2011.a. aastal, et investorid AS Süda Maja kinnisvara projekti arendamiseks puuduvad.
119.Hageja on esitanud tõendina Xxx kinnistu väärtuse kohta 2016. detsembris H Silt tellitud Xxx kinnistu eksperthinnangu nr xxx, mille kohaselt Xxx kinnistu investeeringuväärtuseks on 40 000 000 eurot (III kd lk 26-41). Kohus märgib, et H Silt tellitud hindamise lähteülesanne on leida AS Süda Majale kuulunud Xxx arendusprojekti investeeringu väärtus. Seega ei ole H S hinnanud Xxx kinnistu turuväärust, vaid Xxx äriprojekti investeerimisväärtust ning seda hüpoteetilisest turuolukorrast ning hüpoteetilisest äriplaanist lähtudes. Nimetatud hindamisakti kohaselt on H S lähtunud eeldusest, et plaan oli valminud osa täita üürnikega ning piisava üürnikevoo olemasolu korral müüa juba valminud arenduse osa kinnisvarainvestorile, kes on ennekõike huvitatud stabiilse rahavooga objektist; edasi oli plaan korrata sama tsüklit kahe arendusjärguga. Hinnangus ei ole toodud mitte ühtegi konkreetset ega võimalikku stsenaariumit, kuidas selline äriplaan oleks kasvõi teoreetiliselt saanud realiseeruda. Hinnangus ei ole arvestatud ka asjaoluga, et 2011.a. seisis projekti edasine käekäik kapitali puudumise taga, kuid võõrfinantseerimine oli olematu. Seega tuleb jätta H Si 2016 detsembris koosatud eksperthinnang tähelepanuta, sest see kajastab Xxx kinnistu investeeringuväärtust, mida ei saa kajastada äriühingu bilansis vara väärtusena.
120.Kohus on seisukohal, et U V arvamust ei lükka ümber ka E L ja vandeaudiitor L L 23.september 2015 aruanne „AS Süda Maja makseraskuste tekkimine ja maksejõuetus“ (I kd lk 34-60). Nimetatud arvamus on tellitud AS Süda Maja (pankrotihaldur) Toomas Saarmaa poolt ning aruande koostajatel tuli vastata küsimustele, millised olid Süda Maja AS pankrotistumise võimalikud majanduslikud põhjused ja millal muutus AS Süda Maja maksejõuetuks. Hageja on selgitanud, et kuivõrd töövõtja ei täitnud antud ülesannet nõuetekohaselt vaatama talle antud korduvatele juhistele, taganes hageja 07.10.2015 töövõtulepingust. (II kd lk 72-77). Kohus leiab, et E L ja vandeaudiitor L L 23. septembri 2015 aruanne ei sisalda ühegi majanduslikku põhjendust ega selgitust, miks ja millal AS Süda Maja muutus maksejõuetuks. Seega ei ole nimetatud aruA vastatud esitatud küsimustele. AruA on pigem pelgalt refereeritud AS Süda Maja majandusaasta aruandeid aastate 2008-2013 kohta ja ei ole analüüsitud, kas majandusaasta aruA kajastatud andmed on õiged või ebaõiged.
121.Samuti ei lükka U V arvamust ümber A J poolt koostatud analüüs (I kd lk 61-71). A J analüüsis toodud järeldused põhinevad V M paljasõnalistel faktiväidetel, mille õigsust ei ole kontrollitud. Nii on arvamuses toodud V M hinnang Xxx poolelioleva arendusprojekti kohta. Analüüsis on väidetud, et kirjeldatud poolelioleva arendusprojekti maa väärtuseks tuleb seisuga 21.märts 2012 pidada 110 EUR m2. Seejuures ei ole esitatud põhjendust, miks
tuleb lähtuda just sellisest hinnast. Kohus leiab, et A Ji analüüsil ei ole tõenduslikku väärtust ka sisulise analüüsi puudumise kohta.
122.Eeltoodust tulenvalt on kohus seisukohal, et AS Süda Maja maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2011 aasta veebruaris ja AS Süda Maja oli LR poolt pankrotiavalduse esitamise ajal maksejõetu.
123.Hageja on menetluses korduvalt kasutanud mõistet „dokumenteeritud maksejõuetus“ ning on leidnud, et tuvastati „dokumenteeritud“, mitte tegelik maksejõuetus. Hageja ei ole selgitanud, mida ta on mõiste „dokumenteeritud maksejõuetuse“ all silmas pidanud. Kohud on tuvastanud pankrotimenetluses AS Süda Maja tegeliku maksejõutuse ning maksejõuetuse tuvastamisel ei sätestanud seadus piiranguid selle osas, millistele dokumentidele oleks kohus pidanud tuginema ja millistele nõuetele pidid need dokumendid vastama.
124.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 16.07.2013 on AS Süda Maja aktsionäride üldkoosolekul on valitud AS Süda Maja nõukogu liikmeteks J R ja A J ning 26.07.2013 on AS Süda Maja nõukogu otsustanud valida AS Süda Maja juhatuse liikmeks LR (I kd lk 119). 26.97.2013 AS Süda Maja nõukogu otsuse kohaselt oli V M ametiaeg lõppenud 16.06.2013 ja otsustati AS Süda Maja juhatusest tagasi kutsuda V M. LR esitas 22.10.2013 Harju Maakohtule avalduse AS Süda Maja pankroti väljakuulutamiseks (I kd tlk 28-29). 17.12.2013 kuulutas Harju Maakohus välja AS Süda Maja pankroti ja nimetas AS Süda Maja pankrotihalduriks Toomas Saarma (II kd lk 66 pöördel-67 pöördel).
125.Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada kas kostjad on toime pannud õigusvastase teo, milleks on seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida kostjad pidid isiklikult täitma selleks, et aktsionäril kahju ei tekiks.
126.Hageja leiab, et AS Süda Maja nõukogu oli kohustatud taotlema AS Süda Maja juhatuse liikmelt LRlt aktsionäride üldkoosoleku kokku kutsumist ja määrama päevakorra punktideks netovara puudujäägi küsimuse ja/või maksejõuetuse küsimuse lahendamise. Hageja leiab, et kostjad rikkusid kohustust kokku AS Süda Maja üldkoosolek, sest pärast pankrotiavalduse esitamisest teadasaamist ning teades, et üldkoosolekut ei ole selles küsimuses kokku kutsutud pidi nõukogu ise üldkoosoleku kokku kutsuma nõudma ja kui see ei õnnestu siis selle ise kokku kutsuma. Hageja väitel nõukogu jättis kokku kutsumata ka nõukogu koosoleku tekkinud olukorra arutamiseks ja lahendamiseks. Hageja leiab, et kui ilmnes, et juhataja LR on esitanud pankrotiavalduse ning selles küsimuses pole toimunud üldkoosolekut ja puudus aktsionäride otsus pankrotiavalduse esitamiseks, pidanuks nõukogu andma juhatusele korralduse pankrotiavalduse tagasivõtmiseks. Juhul kui juhatus ei oleks pankrotiavaldust tagasi võtnud, pidanuks nõukogu juhataja LR tagasi kutsuma ja juhatuse liikmeks nimetama isiku, kes pankrotiavalduse tagasi võtab. Hageja heidab ette, et nõukogu ei nõudnud LRlt vajalike aruannete ja teabe esitamist ega kontrollinud LR kohustuste täitmist. Lisaks sellele on hageja seisukohal, et kostjatel puudus pädevus AS Süda Maja nõukogu liikmena tegutseda ning nende senised tegevused ei olnud AS Süda Maja edasisele tegevusele soodsad. Samuti puudus kostjatel kompetents hindamaks LR juhatajaks nimetamise otstarbekust ja veendumaks, et see on AS Süda Maja parimates huvides. Kostjate tegevus oli nende tegutsemise ajal AS Süda Maja nõukogus keelatud karistusõiguslike sanktsioonidega.
127.ÄS § 292 lg 1 p-de 1 ja 4 kohaselt juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui: 1) aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus või 4) see on aktsiaseltsi huvides ilmselt vajalik. ÄS 317 lg 10 kohaselt nõukogu peab taotlema juhatuselt aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumist, kui see ilmselt on vajalik aktsiaseltsi huvides.
Kohus märgib, et eelnimetatud normidest ei tulene, et juhatusel oleks kohustus kokku kutsuda aktsionäride üldkoosolek, kui äriühingul ei ole mitte ainult negatiivne netovara, vaid äriühing on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Püsivat maksejõuetust ei saa samastada ÄS § 292 lg 1 punktis 1 toodud olukorraga, kus netovara on vähem kui pool aktsiakapitalist. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et pankrotiavalduse esitamise ajal oli AS Süda Maja maksejõuetu.
128.ÄS § 298 lõikes on loetletud need küsimused, milliste otsustamine on aktsionäride üldkoosoleku pädevuses. Kuigi aktsionäride üldkoosoleku pädevuses on aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine (ÄS § 298 lg 1 p 2) ning aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jAnemise ja ümberkujundamise otsustamine (§ 298 lg 1 p 8) ei tulene viidatud normidest, et üldkoosoleku ainupädevuses oleks äriühingu püsiva maksejõuetuse korral pankrotiavalduse esitamise otsustamine. ÄS § 298 lg 2 järgi võib üldkoosolek teistes aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu nõudel, kuid ühestki õigusnormist ei tulene kostjate kui nõukogu liikmete kohustust nõuda maksejõuetuse tõttu pankrotiavalduse esitamise otsustamist aktsionäride üldkoosoleku poolt. Ainuüksi asjaolust, et pankrotimenetluse käigus võidakse juriidilisest isikust pankrotivõlgniku tegevuse lõpetada, ei tähenda koostoimes ÄS § 298 lg 1 punktiga 8, et pankrotiavalduse esitamine on automaatselt aktsionäride üldkoosoleku pädevuses, sest otsuse võlgniku tegevuse jätkamise või lõpetamise kohta võtavad PankrS § 77 p 2 kohaselt vastu võlausaldajad üldkoosolekul.
129.Hageja väidab, et lähtudes LR arusaamast netovara suuruse kohta, mis on esitatud pankrotiavalduses, oleks tulnud kokku kutsuda üldkoosolek. Lähtudes audiitorite ja finantsekspertide hinnangutest ja analüüsidest ei esinenud netovara puudujääki. LR vastutuse alused on täidetud aga mõlemal juhul- kui netovara puudujääk puudus, siis ei oleks tohtinud pankrotiavaldust esitada ning kui netovara puudujääk oli olemas, siis oleks pidanud kokku kutsuma üldkoosoleku. Hageja on seisukohal, et ka ajutise või püsiva maksejõuetuse olukorras peab juhataja (kes ei ole ainuomanik), andma esmalt aktsionäridele võimaluse ettevõtja päästa võib midagi ette võtta ja kokku kutsuma aktsionäride üldkoosoleku.
130.ÄS § 301 sätestab, et kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peab üldkoosolek otsustama kas aktsiakapitali vähendamise või suurendamise, tingimusel et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse või aktsiaseltsi lõpetamise ühinemise, jAnemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. Antud sättest ei tulene, et kui äriühing on juba püsivalt maksejõuetu, ei ole äriühingu juhatuse liikmel õigust ilma aktsionäride üldkoosoleku otsuseta esitada pankrotiavaldust. ÄS §-st 301 tuleneb, et kui äriühingul on netovara negatiivne, kuid äriühing ei ole veel püsivalt maksejõuetu, võivad aktsionärid siiski muude abinõude tarvitusele võtmise asemel otsustada pankrotiavalduse esitamist, millisel juhul on tegemist PankrS § 31 lõikes 3 toodud olukorraga, kus kohus kuulutab võlgniku pankrotiavalduse puhul pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline.
131.ÄS § 306 lg 31 sätestab, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi
pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 315 sätestatut. Kohtu hinnangul tuleneb viidatud sättest ühemõtteliselt, et kui tegemist on juba äriühingu püsiva maksejõuetuse ning mitte enam pelgalt netovara puudujäägiga, on aktsiaseltsi juhatuse liikmel seadusest tulenev kohustus esitada viivitamatult ning hiljemalt 20 päeva jooksul kohtule pankrotiavaldus. Tegemist on äriühingu võlausaldajate nõudeid kaitsva normiga ning erinevalt hageja väidetest ei tulene antud sättest, et juhatuse liige peaks enne pankrotiavalduse esitamist kokku kutsuma aktsionäride üldkoosoleku ning saaks avalduse esitada alles siis, kui üldkoosolek sellega nõustub. Maksejõuetuse korral pankrotiavalduse esitamine on juhatuse kohustus, mitte üldkoosoleku õigus. Seda, et maksejõuetuse korral toimub pankrotiavalduse esitamine ilma üldkoosoleku otsuseta, kinnitab ka ÄS § 306 lõikes 3 1 ettenähtud pankrotiavalduse viivitamatu esitamise nõue. Kui juhatus peaks enne pankrotiavalduse esitamist kutsuma kokku üldkoosoleku, ei oleks juhatusel võimalik täita ÄS § 306 lõikes 3 1 ettenähtud pankrotiavalduse viivitamata esitamise nõuet. ÄS § 294 lõike 3 järgi toimuks erakorraline üldkoosolek kõige varem alles ühe nädala pärast alates kokkukutsumisest ja ÄS § 292 lõike 3 järgi ei saaks erakorralist koosolekut toimuda, kui korralise üldkoosolekuni on jäänud vähem kui kaks kuud. Samuti ei oleks võlausaldajate ja tsiviilkäibe kaitse eesmärgiga kooskõlas, kui maksejõuetu aktsiaseltsi pankrotiavalduse esitamine sõltuks aktsionäride suvast. See oleks ka vastuolus pankrotiavalduse õigeaegse esitamise eesmärgiga tagada võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamine ja maksejõuetu aktsiaseltsi majandustegevuse mittejätkamine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, punkt 12).
132.Kohus leiab, et ühestki ÄS sättest ei tulene kostjate kohustust kokku kutsuda AS Süda Maja aktsionäride koosolek pärast AS Süda Maja juhatuse liikme LR poolt pankrotiavalduse esitamist. Pankrotiavalduse esitamise ajal 22.10.2013 kehtinud KarS § 3851 nägi ette, et seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine on kriminaalkuritegu, mille eest võidi kohustuse rikkujale määrata rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Seega lasus juhatuse liikmel LRl ühene seadusest tulenev kohustus esitada viivitamatult pankrotiavaldus pärast seda, kui talle oli selgunud äriühingu püsiv maksejõuetus. Kostjatel puudub õiguslik alus LRu selles takistada või nõuda juhatuse liikmelt LRlt pankrotiavalduse tagasivõtmist. Püsiva maksejõuetuse ilmnemisel ei saanud pankrotiavalduse esitamine enam sõltuda aktsionäride soovidest või nende suvast. Asjas kogutud tõendite pinnalt on kohus juba tuvastanud, et AS Süda Maja oli pankrotiavalduse esitamise ajal püsivalt maksejõuetu. Vaidlus puudub selle üle, et AS Süda Maja pankrot on välja kuulutatud jõustunud kohtulahendiga.
133.Kohus on eelnevalt tuginedes 2. Juaril 2017 riiklikult tunnustatud eksperdi U V poolt koostatud ekspertarvamusele asunud seisukohale, et AS Süda Maja omakapital oli negatiivne vähemalt 2010.a. lõpuks, sest AS-le Süda maja kuuluud Xxx kinnistu, xxx kinnistu ning Xxx 10 kinnistu olid AS Süda Maja majandusaasta aruannetes läbivalt ja märkimisväärselt ülehinnatud. See tähendab, et ÄS § 292 lg 1 p 1 alusel AS Süda Maja aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumine oleks pidanud toimuma 2010 aastal. Kuid AS Süda Maja toonane juhatuse liige V M üldkoosolekut kokku ei kutsunud. U V on oma arvamuses tuvastanud, et AS Süda Maja muutus eksperdi hinnangul püsivalt maksejõuetuks hiljemalt veebruaris 2011.a, kui sai selgeks, et investor on Xxx kinnistu arendamisest lõplikult loobunud ning äriplaani kohaseks arendustegevuseks puuduvad võimalused.
134.Isegi kui kostjad oleksid pidanud andma LRle korralduse kutsuda enne pankrotiavalduse esitamist kokku aktsionäride üldkoosolek (või oleksid seda ise teinud), ei
ole hageja tõendanud, et üldkoosolek oleks toetanud LR poolt esitatud pankrotiavaldust. Ebaõige on hageja väida, et OÜ-l Probus puudus vajalik häälteenamus. Kohtule esitatud AS Süda Maja aktsiaraamatu 22.10.2013 seisuga väljavõtte kohaselt kuulus OÜ-le Probus 50 421 aktsiat ja seega 50, 2502% osalusest (I kd lk 22). Seega kuulus OÜ-le Probus üle 50% Süda Maja aktsiatest. Hageja väide nA nõuaks pankrotiavalduse esitamine 2/3 üldkoosoleku häälteenamusest puudub õiguslik alus. Hageja viidatud ÄS § 301 (mis hageja hinnangul paneb pankrotiavalduse esitamise otsustamise küsimuse üldkoosoleku pädevusse) ei sätesta 2/3 häälteenamuse nõuet.
135.Hageja on kohtule esitanud OÜ xxx, AS xxx ja T Ke kirja, millele tuginedes hageja väidab, et aktsionärid ja võlausaldajad oli valmis soovisid kaasata lisaraha, et äriplaani elluviimist jätkata (I kd lk 137-141). Aktsionäride üldkoosolekul ükskõik millise otsuse vastuvõtmine oleks eeldanud seda, et otsuse poolt oleks olnud vähemalt üle poole koosolekul esindatu häältest. Viidatud kolme isiku häältest ei oleks aga piisanud ükskõik millise otsuse vastuvõtmiseks. AS Süda Maja aktsiaraamatu kohaselt kuulus T Kele 8,0128% AS-i Süda Maja aktsiatest. Järelikult oleks T Kel olnud 8,0128% üldkoosoleku häältest. OÜ-le xxx kuulus 50% AS-i Süda Maja eelisaktsiatest, lihtaktsiaid OÜ xxx ei omanud (I kd lk 22). AS-i Süda Maja põhikirja järgi oli eelisaktsiate omanike üldkoosolekul hääleõigus ainult Xxx kinnisvaraprojektiga seotud otsuste vastuvõtmisel (IV kd 50 pöördel51 pöördel). Järelikult ei oleks OÜ Xxx saanud kõnealuses küsimuses hääletada. AS-le xxx ei kuulunud mitte ühtegi AS-i Süda Maja lihtaktsiat ega ka eelisaktsiat. AS xxx ei olnud AS-i Süda Maja aktsionär. Järelikult ei oleks AS xxx saanud AS-i Süda Maja aktsionäride üldkoosolekul hääletada. Seega ei saa eelnimetatud hageja poolt kohtule esitatud kirjalikud selgitused kuidagi tõendada seda, et üldkoosoleku kokkukutsumine oleks võimaldanud pankroti ära hoida. Hageja väited puudutavad ainult ühte 8% suuruse osalusega aktsionäri.
136.Lisaks eeltoodule ei ole leidnud tõendamist hageja väide, et kui kostjad oleks enne juhatuse liikme poolt pankrotiavaldusega kohtusse pöördumist kutsunud kokku aktsionäride üldkoosoleku, oleksid aktsionärid või muud isikud „kaasanud“ lisaraha ja pankrot oleks olnud välditav. Hageja ei ole tõendanud, et AS Süda Maja aktsionäridel oleks olnud vahendeid ja soov AS-i Süda Maja täiendavalt investeerida. Hageja on kohtule esitanud OÜ Xxx, AS xxx ja T Ke kirja, millele tuginedes hageja väidab, et aktsionärid ja võlausaldajad oli valmis soovisid kaasata lisaraha, et äriplaani elluviimist jätkata (I kd lk 137-141). Kohus märgib, et vastavalt kohtule esitatud AS Süda Maja aktsiraamatule olid 22.10.2013 AS Süda Maja aktsionärid vaid OÜ xxx ja T K, millest tulenevalt on AS xxx kiri tõendina asjakohatu (I kd lk 22). OÜ Xxx ega T K ei ole oma kirjades selgitanud, millise vara arvelt, millises summas ja millistel tingimustel oleksid nad olnud valmis AS-i Süda Maja investeerima ning et sellised investeeringud oleks AS Süda Maja maksejõuetuse olukorrast välja toonud. Kohtuistungil on T K vande all tunnistajana andnud järgmiseid ütluseid: „ kui jutt oleks kümnetest miljonitest, siis poleks mõtet minu poole pöörduda, kuid kui jutt oleks hoomatavatest summadest, siis oleks võinud selles rääkida/../ Kui vaja minev summa oleks olnud 100 000 eurot, mis oleks vastavalt prognoosile jAnenud aktsionäride vahel, oleks võinud panustada (IV kd lk 206 pöördel). AS Süda Maja aktsiaraamatu nähtuvalt 22.10.2013 seisuga oleks T K osaluse proportsioonile vastama summa olnud 8000 eurot (I kd lk 22). Samas on tunnistaja LR kohtus vande all antud ütlustes kinnitanud, et AS-l Süda Maja oli ületähtaegseid võlgnevusi üle 4 miljoni euro/... /likviidseid varasid ei olnud üldse ja neid sissenõutavaid ja kohe sissenõutavaks muutunud kohustusi oli vähemalt 4 miljonit eurot“ (IV kd lk 2009 pöördel ja 210). Kostja I on 13. juunil 2018 vande all andnud järgmiseid ütluseid: „sissenõutavaks muutusid juunis kohustused xxx ees summas vähemalt 2,6 miljon eurot ja xxx panga ees 2,2 miljonit eurot/../ Süda Maja kontol puudusid vahendid sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks“( IV kd 191 pöördel). AS Süda Maja ajutise halduri 04.12.2013 aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et AS-l Süda Maja oli xxx AS-i ees võlg summas 3 002 341,13 eurot ning xxx filiaali ees võlg summas
2 176 735,51 eurot (I kd lk 51-66). Eeltoodust nähtuvalt ei oleks T Ke poolt potentsiaalselt tehtud investeering summas 8000 eurot AS-i Süda Maja maksejõuetuse olukorrast välja toonud.
137.Tunnistaja K T on 25.09.2018 kohtuistungil andnud järgmiseid ütluseid:“ Ma olen osalenud ettevõtte nõukogu koosoleku töös 2008-2010 ja nõukogu liikmed olid tol hetkel aktsionärid. Juba aastast 2008 käis läbi täiendava kapitali kaasamise vajadus ja ükski olemas olevatest aktsionäridest 2008-2009, peale A Ju ja tema ettevõtte, ei olnud võimeline ettevõttesse raha juurde investeerima. Nõukogul puudus usk, et 2013 on äkitselt varasemad nõukogu liikmed ja aktsionärid valmis investeerima ettevõttesse miljoneid eurosid.“(V kd lk 5 pöördel). Kohtule esitatud 11. detsembri 2012 AS Süda Maja nõukogu koosoleku, kus osalesid aktsionärid T K, V M ja OÜ Xxx esindajana M Ü, protokolli kohaselt arutati AS-i Süda Maja investeeringute tegemise vajadust. Protokollist nähtuvalt tegi A J xx pankrotiavalduse vältimiseks ettepaneku jagada 180 000 eurot osaluste proportsioonide järgi, kuid ettepanek ei leidnud heakskiitu võimaluste puudumise tõttu (II kd lk 107 pöördel108 pöördel). Samuti nähtub AS Süda Maja 27.05.2013 nõukogu koosoleku, kus osalejateks oli teiste seas AS Süda Maja aktsionärid T K ja V M, protokollist, et arutati pankrotimenetluse algatamist võimalust. Protokollist nähtuvalt ei ole keegi aktsionäridest ega nende esindajatest avaldanud valmisolekut AS-i Süda Maja investeerida (I kd lk 160 pöördel). AS Süda Maja 11.10.2013 aktsionäride üldkoosolekul on juhatuse liige V M vastanud küsimusele: kas Selts on tänase seisuga teie arvates maksejõuline?, et „tänase seisuga ei ole maksejõuline“ . AS Süda Maja aktsionäride üldkoosoleku protokollist nähtuvalt ei ole keegi üldkoosolekul osalejatest avaldanud soovi AS-i Süda Maja täiendavalt investeerida ( II kd lk 98 pöördel-107).
138.Hageja väidete kohaselt Äripäevas ilmus 01. november kell 2013 kell 13:40 artikkel „Süda Maja tüürib pankrotti“, kus kajastati, et Harju Maakohus võttis menetlusse AS Süda Maja pankrotiavalduse. 17. detsember 2013 kuulutati välja AS Süda Maja pankrot ( II kd lk 66 pöördel-67 pöördel). Seega said avalikkus ja AS Süda Maja aktsionärid AS Süda maksejõuetusest ja pankrotiavaldusest teadlikuks kui mitte varem, siis poolteist kuud enne pankroti välja kuulutamist. Kohtule pole esitatud ühtegi tõendit, et pärast 01. novembril 2013 Äripäevas nimetatud artikli avaldamist oleks keegi aktsionäridest pöördunud AS Süda Maja juhatuse poole sooviga AS-i Süda Maja investeerida ja pankroti väljakuulutamist ära hoida.
139.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et täiendava aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumine ei oleks kuidagi aidanud pankrotiavalduse esitamist ära hoida, sest keegi aktsionäridest ei olnud valmis AS-i Süda Maja täiendavalt investeerima.
140.Lisaks eelnevale on arusaamatud hageja etteheited aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumata jätmiseks, sest T K ise takistas 2013. suvel AS Süda Maja aktsionäride koosoleku kokkukutsumist. Nii nähtub 26. juuli 2013 aktsionäride üldkoosoleku protokolli lisadest, et T K palus vahetult enne üldkoosoleku toimumist üldkoosoleku edasilükkamist. Põhjenduseks esitas T K väite, et ta olevat saanud korralisest üldkoosolekust teada alles eelmisel õhtul (II kd lk 45). Tegemist oli aga valega, sest 8. juuni 2013 nõukogu koosolekul oli T K kinnitanud korralise üldkoosoleku päevakorra (II kd lk 112 pöördel-113 pöördel)). Samuti kinnitas aktsionär OÜ Xxx esindaja, et T K oli helistanud talle ja palunud tal mitte osaleda planeeritud erakorralisel aktsionäride üldkoosolekul seetõttu, et korralise üldkoosoleku toimumise aeg oli juba paika pandud (II kdl k 45 pöördel-46).
141.Põhjendamatu on ka ette heita kostjatele AS Süda Maja aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumist olukorras, kus 11. oktoobril 2013 leidis aset AS Süda Maja aktsionäride üldkoosolek, kus T K oli esindatud (II kd lk 103 pöördel-104).
142.Hageja väidab, et kahju tekkimine sai võimalikuks üksnes LR tegevuse tõttu, mida kostjad lubasid või isegi korraldasid. Hageja lähtub eeldusest, et AS Süda Maja juhatuse liikme LR tegevus pankrotiavalduse esitamisel oli õigusvastane. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et AS Süda Maja oli maksejõuetu ning LRl lasus ÄS §-st tulenev kohustus esitada AS Süda Maja pankrotiavaldus. Kohtule esitatud Harju Maakohtu 15.12.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-15920 on hageja hagi LR vastu kahju hüvitamise nõudes jäetud rahuldamata, kohus on tuvastanud, et LR tegevus oli õiguspärane ja pankrotiavalduse esitamine õiguspärane (IV kd lk 21-48).
143.Hageja väidete kohaselt kostjatel J Ril ja A Jel puudub reaalne pädevus AS Süda Maja nõukogu liikmena tegutseda ning nende maine ning senised tegevused ei olnud AS Süda Maja edasisele tegevusele soodsad. Isik, kes võtab vastu ametikohustused, mida ta ei suuda täita, vastutab ebapädevusest tekkinud kahju eest isiklikult. Samuti puudus kostjatel kompetents hindamaks LR juhatajaks nimetamise otstarbekust ja veendumaks, et see on AS Süda Maja parimates huvides. Pikaajalise juhataja V M tagasikutsumine oli selgelt ebamõistlik. Lahendada oleks saanud ühise esindusõiguse vms vahendi kaudu. Kostjad ei olnud pädevad juhtima sh hindama uue juhataja visiooni AS Süda Maja tulevikust. Kohus märgib, et on arusaamatu, milliste nõukogu liikmete kohustuste rikkumist peaksid nimetatud väiteid tõendama. Kostjad on valitud kehtivalt AS Süda Maja nõukogu liikmeteks AS Süda Maja üldkoosoleku poolt. Seda olukorras, kus varasema nõukogu volitused olid lõppenud ja puudusid juhtorgani liikmed. Varasemad nõukogu liikmed ei ole esitanud nõusolekut nõukogu liikmena jätkamiseks. AS Süda Maja aktsionärid on pidanud kostjaid piisvalt pädevateks tegutsema AS Süda Maja nõukogu liikmena.
144.Hageja on seisukohal, et kostjate tegevus oli nende tegutsemise ajal AS Süda Maja nõukogus keelatud karistusõiguslike sanktsioonidega. Kohus leiab, et tegemist on paljasõnaliste ja tõendamata väidetega. Hageja viidatud KarS § 380 sätestas, et kuriteona oli karistatav osanike, aktsionäride või tulundusühistu liikmete üldkoosoleku ettenähtud korras kokku kutsumata jätmine, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osa- või aktsiakapitalist või netovara on olnud alla seadusega kehtestatud osa- või aktsiakapitali alammäära. Antud juhul ei olnud tegemist mitte AS Süda Maja netovara puudujäägiga, vaid äriühingu püsiva maksejõuetusega, millisel juhul ei tulenenud äriseadustikust kostja kohustust kokku kutsuda aktsionäride üldkoosolek. Püsiva maksejõuetuse ilmnemise tõttu oli juhatase liikmel LRl kohustus esitada viivitamatult pankrotiavaldus kohtule.
145.Hageja tugines KarS § 381, mis sätestas vastutuse äriühingu nõukogu liikme poolt äriühingu asutajatele, osanikele, aktsionäridele, liikmetele, audiitorile või erikontrolli läbiviijale äriühingu varalise seisundi või muude kontrollitavate asjaolude kohta oluliste andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest. Kohus osundab, et hageja ei ole hagi aluseks olevate asjaoludena välja toonud ega tõendanud, milliseid ebaõigeid andmeid kostja väidetavalt esitas AS Süda Maja aktsionäridele või audiitorile või teistele sättes nimetatud isikutele. Sellistele asjaoludele ei ole hageja sisuliselt tuginenud. Kostjae ei ole asjas kogutud tõendite pinnalt esitanud ebaõigeid andmeid või jätnud esitamata õigeid andmeid aktsionäridele või teistele isikutele.
146.Hageja viitas ka KarS §-le 381 1, mille lõike üks kohaselt on kuriteona karistatav raamatupidamise korraldamise nõuete teadev rikkumine või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseaduslik hävitamine, varjamine või kahjustamine või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmine või ebaõigete andmete esitamine eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. KarS § 381 1 lg 2 kohaselt on sama tegu kuriteona karistatav ka siis, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid,
mis võimaldaksid kohtul antud sätet kohaldada. Hageja ei ole viidanud ühelegi raamatupidamise korraldamise nõudele, mida kostjad oleks teadvalt rikkunud. Hageja ei ole viidanud ega tõendanud kostjate poolt ühegi raamatupidamise dokumendi hävitamist, varjamist, kahjustamist või raamatupidamise dokumendis andmete esitamata jätmist või ebaõigete andmete esitamist. Kohus selgitab, et aktsiaseltsi raamatupidamise eest vastutab juhatuse liige mitte aktsiaseltsi nõukogu liige. Kohus märgib, et LR poolt esitatud pankrotiavalduse näol ei ole tegemist raamatupidamise dokumendiga ning kohus ei ole tuvastanud, et LR oleks pankrotiavalduses ei esitanud ebaõigeid andmeid AS Süda Maja majandusliku olukorra kohta.
147.Hageja viitas KarS §-le 384, mille lõike 1 kohaselt oli kuriteona karistatav füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt võlgniku vara teadev hävitamine, kahjustamine, raiskamine, põhjendamatu kinkimine, loovutamine või välismaale paigutamine või põhjendamatute kohustuste võtmine või põhjendamatute soodustuste andmine või ühe võlausaldaja teisele eelistamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul antud sätet kohaldada. Hageja ei ole tegevuses esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mille kohaselt oleks kostja AS Süda Maja vara teadvalt hävitanud, kahjustanud, raisanud, põhjendamatult kinkinud, loovutanud või välismaale paigutanud või võtnud ettevõttele põhjendamatuid kohustusi jne. Antud sättest ei tulene, et maksejõuetuse põhjustamisena võiks kõne alla tulla ka väidetavalt ebaõigete andmete esitamine pankrotiavalduses. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et LR esitas kohtule põhjendatud pankrotiavalduse ning pankroti väljakuulutamine ei olnud tingitud mitte alusetust pankrotiavalduse esitamisest, vaid sellest, et AS Süda Maja oli objektiivselt maksejõuetu. Kohus pidas pankroti väljakuulutamist põhjendatuks.
148.Kohus leiab, et hageja ei ole tegelikult esile toonud mitte ühtegi õigusnormi, mille eesmärk oleks ära hoida aktsionärile kahju tekkimine olukorras, kus nõukogu liige ei takistanud juhatuse liikme pankrotiavaldust esitamast. Kohus märgib, et hageja on viidanud ÄS normidele, mis sätestavad nõukogu pädevused ja õigused. Tegemist ei ole kaitsenormidega.
149.Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kostjad on käitunud heade kommete vastaselt eesmärgiga tekitada kahju hagejale.
150.Aktsionär võib nõuda nõukogu liikmelt kahju hüvitamist, mis on põhjustatud nõukogu liikme poolsest heade kommete vastasest tahtlikust käitumisest, eelkõige kui nõukogu liikme tegevuse eesmärgiks ongi aktsionärile sellise kahju tekitamine või sellise kahju tekkimine on kahju tekitamisega tõenäoliselt kaasneb ja nõukogu liikmele seetõttu ettenähtav. Nõude alusnormiks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8.
151.Hageja on seisukohal, et kostjad käitusid tahtlikult T K kahjustamise eesmärgil. Hageja leiab, et kostjate heade kommete vastane tahtlik käitumine seisnes soovis tuua kaasa AS Süda Maja pankrot. Samuti seisnes heade kommete vastane käitumine korralduste andmata jätmises LRle, viimase tagasikutsumata jätmises korralduste mittetäitmise korral ja üldkoosoleku kokku kutsumata jätmises olukorras, kus AS Süda Maja netovara oli juhatuse hinnangul langenud alla lubatud piiri. Nõukogu ei andnud aktsionäridele võimalust netovara seisu parandada rikkudes sellega ka TsÜS § 32. Lisaks esitas LR kohtule ebaõigeid andmeid pankrotiavalduses seoses juuni 2013 tehingutega seotud kohtumenetluse olemasoluga ning ühingu finantsseisu kohta, mida nõukogu ei kontrollinud ega hoidnud ära. 13.08.2016 valis AS Süda Maja (pankrotis) nõukogu uuesti LR AS Süda Maja juhatajaks, seega pankrotiavalduse esitamine ei olnud eksimus või tegu, mida nõukogu ei soovinud, vaid see oli kostjate soov. Hageja hinnangul kõik need teod olid kantud eesmärgistsaavutada juunis 2013 müügilepingute tagasivõitmine ehk takistada AS-i Süda Maja
äriplaani realiseerumine ning lahendada A J/ OÜ Probus huvide konflikt OÜ xxx kontserni tasandil.
152.Kohus leiab, et kõik hageja etteheited on alusetud ja tõendamata. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et LR poolt AS-i Süda Maja pankrotiavalduse esitamise ajal oli AS Süda Maja maksejõetu ja LR täitis ÄS-st tulenvalt kohtustust esitada AS-i Süda Maja pankrotiavaldus. Kuna AS Süda Maja oli pankrotiavalduse esitamise ajal maksejõuetu, siis on põhjendamatud etteheited, et kostjad oleks pidanud andma LRle korralduse kokku kutsuda aktsionäride üldkoosolek ja juhul kui LR ei täitnud korraldust, oleks kostja pidanud ise kokku kutsuma aktsionäride üldkoosoleku.
153.Hageja heidab ette, et LR on esitanud kohtule ebaõigeid andmeid panrotiavaldusega seoses juuni 2013 tehingutega seotud kohtumenetluste olemasoluga, mida nõukogu ei kontrollinud ega vältinud. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Pankrotiavalduse esitatud andmete õigsust on kinnitanud AS-le Süda Majale määratud ajutine haldur (II kd tl 51pöördel-66), riiklikult tunnustatud ekspert U V (II kd tl 83 pöördel-93pöördel ning II kd tl 171-187). Samuti on LR poolt pankrotiavalduses esitatud andmete õigust kontrollinud Harju Maakohus 15.12.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-15920 (IIV kd tl 2149pöördel).
154.Samuti heidab hageja kostjatele ette, et kostjad jätsid „täitmata“ 2013.mais ja juunis 2013 AS-i Süda Maja endise juhatuse liikme V M poolt AS-i Süda Maja kinnisvaraga sõlmitud müügilepingud.
155.Kohus tuvastab, et 13. juuni 2013 müügilepinguga müüs AS Süda Maja OÜ-le Xxx Xxx kinnistust xxx (ehk umbes 10%) suuruse mõttelise osa hinnaga 3 376 400 eurot, millest müügilepingu punkt 6.3 kohaselt 535 881,12 eurot (ehk umbes 16%) tuli tasuda kohe ja lepingu punkti 6.5 järgi 2 840 518,88 eurot (ehk umbes 84%) pidi ostja tasuma alles viie aasta jooksul (II k lk 131 pöördel-138). Kohus nõustub kostjatega, et olukorras, kus AS Süda Maja tegutses negatiivse netovara tingimustes ning äriühingul oli probleeme sissenõutavate kohustuste täitmisega, puudus mõistlik põhjendus müüa oluline osa äriühingu kinnistust ilma reaalseid rahalisi vahendeid saamata. Müügilepingus ei nähtud isegi ette maksegraafikut. Veelgi enam, summa pidanuks tasuma teadaoleva varata ja vähem kui kuu aega enne müügilepingu sõlmimist asutatud äriühing OÜ Xxx (II kd lk 144 pöördel-145). Seega kõnealuse lepinguga võõrandati AS-le Süda Maja kuulunud kinnistu OÜ-le Xxx ilma selle eest reaalseid rahalisi vahendeid vastu saamata.
156.Kohus tuvastab, et 26. juunil 2013 müügilepinguga müüs AS Süda Maja OÜ-le Xxx xxx kinnistu hinnaga 8 000 000 eurot, millest vastava lepingu punktile 3.3. tuli tasuda 11 204,70 eurot (ehk umbes 0,1%) ühe kuu jooksul alates detailplaneeringu kehtestamisest ja vastavalt lepingu punktile 3.2. 7 988 795,30 eurot (ehk umbes 99%) tuli „tasuda“ kohustuste ülevõtmisega võlausaldajate ees, kusjuures vastavalt leping punktile 3.6 ei ole kohustuste ülevõtmise kokkulepped ilma võlausaldajate nõusolekuta kehtivad ning võlausaldajate/hüpoteegipidajate ees on sõltumata ülalnimetatud kokkuleppest hüpoteekidega tagatavate nõuete eest vastutav müüja ka pärast käesoleva lepingu sõlmimist. Lepingu punkt 3.7 kohaselt müüja kohustub hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates käeoleva lepingu sõlmimist tagama võlausaldajate nõusoleku [...] nõuete loovutamiseks (II kd tl127 pöördel-131). Kohus tuvastab, et 26. juunil 2013 müügilepinguga müüs AS Süda Maja OÜle Xxx xxx kinnistust 1/2 suuruse mõttelise osa hinnaga 700 000 eurot, millest vastavalt leping punktile 3.4 14 880,40 eurot (ehk umbes 2%) tuli tasuda ühe kuu jooksul alates detailplaneeringu kehtestamisest ja vastavalt lepingu punktile 3.3. 685 119,60 eurot (ehk umbes 98%) tuli tasuda kohustuste ülevõtmisega, kusjuures lepingus rõhutati, et kohustuste ülevõtmise kokkulepe ei ole ilma võlausaldajate nõusolekuta kehtiv“ ning võlausaldajate/hüpoteegipidajate ees on sõltumata ülalnimetatud kokkuleppest hüpoteekidega tagatavate nõuete eest vastutav müüja ka pärast käesoleva lepingu sõlmimist
ning vastavalt lepingu punktile 3.8. müüja kohustub hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest tagama võlausaldajate nõusoleku [...] nõuete loovutamiseks (II kd lk 123 pöördel-127). Nimetatud lepingutest nähtuvalt V M ei taganud müügilepingute sõlmimise ajaks AS-i Süda Maja võlausaldajate nõusolekuid kohustuste üleminekuks (VÕS § 175 lõige 2). Vastupidi, müügilepingutes sätestati, et pooled ei soovi, et võlausaldajad annaksid sellekohased nõusolekud ning et nad on teadlikud, et ilma võlausaldajate nõusolekuta ei ole kohustuste üleandmise kokkulepe kehtiv. Seega AS Süda Maja võõrandas oma vara ilma rahalist vastusooritust saamata.
157.Kohus tuvastab, et 28. juuni 2013 müügilepinguga müüs AS Süda Maja OÜ-le xxx Xxx kinnistust xxx (ehk umbes 45%) suuruse mõttelise osa hinnaga 1 eurot, ning lepingu punkti 2,4 kohaselt lähevad ostjale üle AS Süda Maja kohustused summas 12 052 876,28 eurot ning lepingu punkti 2.5 kohaselt müüja kohustus korraldama hiljemalt 15.12.2013 kohustuste ülemineku ostjale (II kd lk 139-144). Harju Maakohtu 09.10.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-57952 on kõnealune müügileping tagasi võidetud (IV kd tl 14-20). Kohtuotsuse punktides 20-21 on kohus leidnud, et antud olukorras ei saa võlgniku poolt aktsepteeritud maksetingimust (hind 1 euro + kohustuste üleandmine teadmata, kas võlausaldajad annavad selleks nõusoleku) pidada mõistlikuks ja vaidlustatud tehingul on kinke iseloom.
158.Lepingute järgi oli lepingute raamatupidamislik väärtus 3 376 400 + 8 000 000 + 700 000 + 1 + 12 052 876,28 = 24 129 277,28 eurot. AS Süda Maja ei saanud sellest summast mitte ühtegi eurot. 13. juuni 2013 lepingu alusel tasuti kolmandatele isikutele rahas vaid 535 881,12 eurot ning ülejäänud lepingute alusel võeti üle väidetavaid kohustusi summas vaid 289 067 + 375 552 + 195 424,92 = 860 043,92 eurot. See tähendab, et kokku „tasuti“ 535 881,12 + 860 043,92 = 1 395 925,04 eurot (ehk umbes 6%). 22 773 352,24 eurot (ehk umbes 94,2%) jäi tasumata.
159.Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus hageja väidetega antud müügilepingute kasumlikkusest.
160.Põhjendamatu on hageja etteheide, et AS-i Süda Maja juhatuse liige LR või kostjad oleksid pidanud nimetatud müügilepinguid täitma. AS-i Süda Maja võlausaldajad ei olnud eelnimetatud müügilepingute poolteks ja võlausaldajatel puudus kohustus anda nõusolek kohustute üleminekuks. Sellest tulenevalt on arusaamatu, millele tuginedes oleks LR saanud võlausaldajatelt üldse nõusolekuid nõuda. Lisaks sellele 26.juuni 2013 müügilepingute „täitmise“ LR poolt välistasid müügilepingute tingimused. AS-i Süda Maja ja OÜ Xxx vahel 26.06.2013 sõlmitud müügilepingute kohaselt oli AS-l Süda Maja kohustus tagada võlausaldajate nõusolekud kohustuste üleminekuks hiljemalt 1 kuu jooksul müügilepingu sõlmimisest. Kuna müügilepingud sõlmiti 26. juuni 2013, tulnuks võlausaldajate nõusolekud kohustuste üleminekuks tagada hiljemalt 26. juuliks 2013. Jättes kõrvale asjaolu, et võlausaldajate nõusolekute nõudmiseks puudus õiguslik alus, ei oleks LR kuidagi saanud võlausaldajate nõusolekuid saada müügilepingute tähtajaks, sest LR määrati AS Süda Maja juhatuse liikmes alles 26.07.2014 AS Süda Maja nõukogu otsusega (I kd lk119-129).
161.Väär on ka hageja väide, et juhul kui ostjad ei oleks kohustusi üle võtnud, siis oleks vara tagasi liikunud või siis oleks ostja pidanud kohustused tasuma AS-le Süda Maja rahas. Eelnimetatud müügilepingutes puudus mehhanism kohustamaks ostjaid tagastama vara või tasuma ostuhind rahas kui võlausaldajad nõusolekuid ei anna. Sellele seisukohale on jõudnud ka Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-14-57952 tehtud 09.10.2015 otsuse punktis 20, mille kohaselt samuti ei ole müügilepingut (28. juuni 2013 müügilepingut) võimalik tõlgendada selliselt, et ehkki võlausaldajate nõusolekuid ei saadud, oli kostjal (ostjal) kohustus tasuda ülejäänud (st mitte üle läinud ) kohustuste summa võlgnikule rahas (IV kd
lk 14-20). Seega ainus reaalne võimalus kohustamaks ostjaid müügilepingute alusel võõrandatud vara tagastama ongi müügilepingute tagasivõitmine pankrotimenetluses.
162.Kohtule jääb arusaamatus, millise äriplaani realiseerumist hageja silmas peab. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et AS-i Süda Maja vara suures osas oli võõrandatud. AS-l Süda Maja asus kontor aadressil xxx. Nimetatud hoone majahalduri kinnituse kohaselt lõpetas AS Süda Maja rendilepingu 5. juulil 2013 ja samal päeval sõlmis V M sama kontoripinna osas rendilepingu temale kuuluva äriühingu OÜ xxx nimel (II kd tl 148-149). Samuti koondas V M 2013. aasta juuliks kõik AS Süda Maja töötajad. V M on seda ise kinnitanud 4. mail 2015 tsiviilasjas nr 2-14-53134 aset leidnud istungil A järgmiseid ütluseid: Kuna Süda Maja koosseisulised töötajad olid suveks 2013 koondatud või lapsehoolduspuhkusel, ma olin üksinda, siis tuli K Sega jutuks, et mul on vaja teenust, et on vaja dokumentide arhiiv ühest punktist teise viia. K S luba ära teha ( II kd lk 155-156). Seega ei olnud AS-le Süda Maja enam mingit äriplaani, mida ellu viia.
163.Hageja on seisukohal, et aktsiate väärtuse vähendamine on ka VÕS § 1045 lg 1 p 5 kaitsealas. Hageja tugineb ÄS § 290 lg 1, mille kohaselt aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ja lg 2, mille kohaselt aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Hageja hinnangul antud sätted kaitsevad osaliselt otseselt või kaudselt ka aktsionäri investeeringut aktsiaseltsi (tema vara väärtust ehk omandiõigust) läbi võimaluse osaleda juhtimises ning seal küsimusi tõstatada ja probleeme lahendada. Samuti tugineb hageja ÄS §-le 226, mille kohaselt annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused ning ÄS §-le 287 lg 1, mille kohaselt on aktsionäril õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Hageja leiab, et õigus üldkoosolekul osaleda on aktsionäri põhiline õigus ja selle rikkumine õigusvastane. Aktsionäril on investeeringuga seotud varaline huvi. Vajalik on tema omandiõiguse kaitse ja osalemise- ja otsustusõiguse kaitse. ÄS § 226 annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjääva vara jaotamisel.
164.Rikkumised, mida hageja kostjatele ette heidab on alljärgmised: kostjad ei teostanud kontrolli juhatuse tegevuse üle; kostjad ei kutsunud juhatust tagasi pärast pankrotiavalduse esitamist; kostjad ei kutsunud kokku üldkoosolekut seoses netovara vähenemise, pankrotiavalduse esitamise kavatsuse ega pankrotiavalduse esitamisega; kostjad võtsid vastu osaühing Probus ettepaneku asuda AS Süda Maja nõukogu liikmeks olemata selleks pädevad ega tegutsenud piisava hoolekusega; kostjad käitusid kahju tekitamise tahtega eelistades ühe aktsionäri huve aktsiaseltsi huvidele.
165.Kohus on juba eelnevalt tuvastanud, et AS Süda Maja oli pankrotiavalduse esitamise ajal maksejõuetu ja kõik hageja etteheited seoses pankrotiavalduse esitamise ja üldkoosoleku kokkukutsumata jätmisega on alusetud. Kohtule pole esitatud tõendeid, et kostjad oleks tegutsenud A Ju (OÜ Probus või enda huvides) ning aktsionäre oleks koheldud ebavõrdselt ja T Ke kui vähemusaktsionäride huve oleks kahjustatud.
166.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et tuvastamist pole leidnud, et kostjad oleksid toime pannud VÕS § 1045 lg 1 p-des 5, 7 või 8 tähenduses õigusvaste teo, mille eesmärgiks oleks olnud aktsionäri kahjustada. Kuivõrd tõendamist ei ole kostjate õigusvastane tegevus, siis kohtul puuduv vajadus hagejale väidetavalt tekkinud kahju, põhjuslikku seost ja kostjate süüd kontrolli ja kohus jätab seetõttu tähelepanuta selle tõendamiseks esitatud tõendid.
Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata.
168.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väite ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamise kohu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid ei käsitle. kohus. Menetluskulude jaotus
169.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
170.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.
171.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.