Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

väljamõistmiseks. 13.12.2019 esitas avaldaja avaldusest loobumise avalduse. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt tuleb käesolev tsiviilasi läbi vaadata hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja (avaldaja) on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja (avaldaja) hagist (avaldusest) loobuda kuni hagi (avalduse) kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist (avaldusest) loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist (avaldusest) loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus leiab, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Avaldaja palub tagastada enamtasutud riigilõivu 175 eurot ja pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot, kokku 200 eurot. Avaldaja on tasunud menetluses riigilõivu kokku 225 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Seega on avaldaja tasunud riigilõivu ettenähtust 175 eurot rohkem. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui avaldaja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et vastavalt avaldaja taotlusele tuleb seoses avaldusest loobumisega tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub tagastamisele riigilõiv kokku 200 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Avaldaja on 13.12.2019 esitatud avalduses märkinud, et puudutatud isik on avaldaja nõude pärast hagiavalduse esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud puudutatud isiku kanda TsMS § 168 lg 5 alusel. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Avaldaja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja palub puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista riigilõiv 25 eurot ja õigusabikulud 540 eurot (sh käibemaks), arvestusega, et lepinguline esindaja on teostanud vajalikke toiminguid 4,5 h tunnitasu määraga 100 eurot ilma käibemaksuta. Täiendavalt on avaldaja palunud TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramisel märkida, et hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja menetluskulud on ülepaisutatud, kuivõrd tegemist on lihtsa asjaga. Puudutatud isik toob esile, et avaldaja lepinguline esindaja ega Kalashnikov Õigusbüroo OÜ ei ole käibemaksukohustuslased, millest tulenevalt ei ole põhjendatud menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kirjeldatud toiminguid ja toimingutele kulunud ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset ajakulu. Kohus märgib, et avalduse sisuline osa on 3 lehekülge ning avalduse lisad ei ole samuti mahult sellised, mis õigustaks märgitud ajakulu. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud toimingute ajakuluks lugeda 1,5 h. Täiendavalt leiab kohus, et õigusabikulude väljamõistmine koos käibemaksuga ei ole põhjendatud. Avaldusele lisatud volikirjast nähtub, et avaldajat esindab füüsiline isik, kes ei ole käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt ei ole põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine koos käibemaksuga. Isegi juhul, kui lepinguline esindaja osutab teenust Kalashnikov Õigusbüroo OÜ kaudu, ei ole käibemaksu väljamõistmine õigustatud, kuivõrd nimetatud ettevõte ei ole samuti käibemaksukohustuslane. Avaldaja lepinguline esindaja on 30.12.2019 esitanud kohtule tõendi selle kohta, et Ühinenud Õigusbürood OÜ on käibemaksukohustuslane. Kohus märgib, et nimetatud tõend ei ole asjakohane, kuivõrd toimiku materjalidest ei nähtu, et lepinguline esindaja osutab teenust Ühinenud Õigusbürood OÜ kaudu. Avaldaja taotluses välja toodud lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) on praegust turuseisu arvestades mõistlik. Kohus määrab kindlaks avaldaja menetluskulud summas 175 eurot (sh õigusabikulud 150 eurot ja riigilõiv 25 eurot) ja mõistab need välja puudutatud isikult avaldaja kasuks. TsMS § 177 lg 4 ning avaldaja taotluse alusel mõistab kohus puudutatud isikult välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni avaldaja kasuks. TsMS § 178 lg 1 ja lg 2 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.