Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on

1(4)

2-19-12849 tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-s või nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS (viitenumbrita). Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue Hageja ja kostja vahel kehtis tarbimiskohas XXX, tähtajaline võrguteenuste leping nr 36155181. Leping kehtis 01.06.2018 kuni 31.10.2018. Arved esitati iga kuu. Kuna arvesti ei edastanud näite süsteemi õigeaegselt, siis edastas kostja näite ise ning arved väljastati nende näitude alusel. Hagejal puudusid perioodil august-september 2018 tarbimiskohas tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse kohta mõõdetud või teatatud andmed. Sellest tulenevalt esitas VKG Elektrivõrgud OÜ kostjale eelnimetatud perioodil arveid prognoosi alusel. Lepingu tähtaja möödudes 31.10.2019 võttis hageja lõpparve koostamiseks tarbimiskoha arvestitelt tegelikud lõppnäidud. Selgus, et tegelikud näidud erinesid süsteemis kajastunud näitudest, mille alusel olid väljastatud arved augusti-septembrikuu tarbimise eest. Selle alusel esitas hageja kostjale arve nr 7183504905 summas 201,24 eurot, mis sisaldas mõõdetud tegeliku ja varasemalt prognoositud tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse koguste tasaarvestust. Vastavalt VKG Elektrivõrgud OÜ võrguteenuste osutamise tüüptingimuste punktile 5.3.: Kui Võrguettevõtjal puuduvad mõõdetud või teatatud andmed Ostja eelmise kalendrikuu elektrienergia ja võrguteenuse kasutamise kohta, prognoosib Võrguettevõtja vajaliku elektrienergia ja võrguteenuse koguse tarbimisgraafiku alusel. Kui täpsete andmete selgumise korral prognoositud kogus mõõdetud kogusest erineb, esitab Müüja tasaarvestuse järgmise arveldusperioodi arvel. Kui võrrelda saadud tarbimisandmeid esimeste kuude tarbimisega, 2(4)

2-19-12849 siis need ühtivad. Kostja ei tasunud esitatud arvet. Kostja ei teavitanud hagejat lepingu lõpetamise soovist, mille tõttu vastutab kostja vastavalt tüüptingimuste punktile 13.8 kogu tarbitud teenuse eest. Kostja vastus Kostja ei ole hagile oma vastust esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõue kostja vastu tuleneb võrguteenuste lepingust. Seega nõude õiguslikuks aluseks saavad olla lepingulisi võlasuhteid reguleerivad võlaõigusseaduse (VÕS) sätted. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võrguteenuse lepingu kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks võrguteenuste osutamise tüüptingimused. Vastavalt tüüptingimuste punktile 13.8. vastutab ostja lepingu kehtivuse ajal tarbimiskohas kas tema või kolmandate isikute poolt tarbitud võrguteenuse eest, sh. kohustub tasuma selle eest Võrguettevõtjale. Vastutus lõpeb päevast, millal ostja informeeris võrguettevõtjat uutest tarbimiskoha omanikest ja/või valdajatest. Arvestades asjaolu, et kostja ei teavitanud hagejat tarbimiskoha uutest omanikest või valdajatest ega öelnud ka lepingut üles, siis vastutab kostja tarbimise eest kuni lepingu lõppemiseni. Hageja esitas kostjale arve 7183504905, mis sisaldas mõõdetud tegeliku ja varasemalt prognoositud tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse koguste tasaarvestust. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud arve 7183504905 (dtl 54). Võttes arvesse, et arve 7183504905 on väljastatud summas 173,33 eurot, siis on kohus seisukohal, et hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt – arvel sätestatud summas. Ülejäänud osas on hageja nõue tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata.

3(4)

2-19-12849 Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 173,33 eurot.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldas hagi ja lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja nõue oli 201,24 eurot, millest kohus rahuldas 173,33 eurot, s.o 86%. Kohus leiab, et hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jätta 86% ulatuses kostja kanda ja 14% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 75 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga, mis vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt 86% nimetatud riigilõivu summast hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 64,50 eurot.

/digitaalne allkiri/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.