AS SEB Pank hagi Ismail Babaevi vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
610 eurot 65 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS SEB Pank (registrikood xxx), hageja esindaja P.K (e-post: xxx Kostja Ismail Babaev (isikukood xxx; elukoht: xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS SEB Pank hagi Ismail Babaevi vastu.
2.Mõista Ismail Babaevilt välja AS SEB Pank kasuks krediitkaardi lepingu nr xxx alusel:
2.1.tagastamata põhivõlgnevus 464 eurot 70 senti;
2.2.intress 34 eurot 53 senti;
2.3.sissenõutavaks muutunud viivis 18 eurot 48 senti;
2.4.viivis põhinõudelt (464 eurot 70 senti) alates 4. juulist 2019 kuni põhinõude täitmiseni 20% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Määrata AS SEB Pank menetluskulude rahaliseks suuruseks 125 eurot.
5.Mõista Ismail Babaevilt AS SEB Pank kasuks välja menetluskulu 125 eurot. Edasikaebamise kord
2-19-114485 Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.AS SEB Pank esitas 4. juulil 2019 hagiavalduse Ismail Babaevi vastu võlgnevuse saamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et 15. septembril 2007 sõlmisid AS SEB Pank ja Ismail Babaev püsimaksega krediitkaardi lepingu nr xxx. Lepingu täitmist tagasid laekumised kostja arvelduskontole. Lepingu kohaselt avas hageja kostja arvele 11 000 Eesti krooni (703 eurot 3 senti) suuruse laenulimiidi, kohustusliku tagasimaksega 460 Eesti krooni (29 eurot 40 senti) iga kuu 12. kuupäevaks. Laenu kasutamise eest lepiti kokku intressimääraks 16% aastas. Kostja tegi viimase makse nõude tasumiseks 4. jaanuaril 2019. Kostja ei ole reageerinud kirjalikele nõuetele võlgnevuse tasumiseks. 16. aprillil 2019 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles palus kostjal võlgnevus tasuda 28 päeva jooksul. Leping öeldi üles 14. mail 2019. Lepingust tulenev võlgnevus on 4. juuli 2019. a seisuga 517 eurot 71 senti, millest lepingu põhiosa on 464 eurot 70 senti, intress 34 eurot 53 senti ja viivis 18 eurot 48 senti. Kostja on lepingut rikkunud, kuivõrd tasus võlgnevust osaliselt, eirates maksetähtpäevi, mistõttu on lepingu täitmisega viivitusse sattunud. Kostja vastus hagiavaldusele
2.Kostja esitas 4. septembril 2019 kohtule vastuse hagiavaldusele (pealkirjaga avaldus). Kostja selgitas, et tema pension on 353 eurot, tegelikult on rohkem, kuid 39 eurot 40 senti arvestatakse Swedbank AS kasuks maha. Koos abikaasaga on kostjal solidaarne võlg 11 075 eurot. Kostja kinnitas, et ta sõlmis pangaga lepingu 5. septembril 2007. Probleem tekkis siis kui hageja määras intressi suuruseks 20% aastas. Kuivõrd kostja ei olnud sellega nõus, alustas hageja survestamist.
Hageja seisukoht kostja vastusele
3.Hageja esitas seisukoha kostja vastusele 14. novembril 2019. Hageja märkis, et kostja taotles hagejalt püsimaksega krediitkaarti ja 15. septembril 2007 sõlmiti poolte vahel krediitkaardi leping. Kostja jäi laenu tagasimaksetega võlgnevusse 4. jaanuarist 2019. Kostja ei reageerinud talle 21. jaanuaril 2019 ja 4. veebruaril 2019 internetipanka ja e-postile saadetud hoiatuskirjadele. Seetõttu saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja ja leping lõpetati 14. mail 2019.
2-19-114485
Kostja lepingus tõsteti intressimäära lepingu p 11.2 alusel, mille kohaselt on pangal õigus ühepoolselt muuta lepingu tingimusi teatades sellest kliendile. Kostjal oli võimalus leping ühe kuu jooksul üles öelda, kuid seda ta ei teinud.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hageja nõue tuleb täies ulatuses rahuldada.
5.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
6.Hageja nõuab kostjalt võlgnevust, mis tuleneb püsimaksega krediitkaardi lepingust nr xxx Lepinguga avas hageja kostja arvele 11 000 Eesti krooni (703 eurot 3 senti) suuruse laenuliimidi, kohustusliku tagasimaksega 460 Eesti krooni (29 eurot 40 senti) iga kuu 12. kuupäevaks. Laenu kasutamise eest lepiti kokku intressimääraks 16% aastas. Leping öeldi üles 14. mail 2019. Kostja lepingus tõsteti intressimäära lepingu p 11.2 alusel, mille kohaselt on pangal õigus ühepoolselt muuta lepingu tingimusi teatades sellest kliendile. Kostjal oli võimalus leping ühe kuu jooksul üles öelda, kuid seda ta ei teinud. Lepingust tulenev võlgnevus on 4. juuli 2019 seisuga 517 eurot 71 senti, millest lepingu põhiosa on 464 eurot 70 senti, intress 34 eurot 53 senti ja viivis 18 eurot 48 senti. Kostja on lepingut rikkunud, kuivõrd tasus võlgnevust osaliselt, eirates maksetähtpäevi, mistõttu on lepingu täitmisega viivitusse sattunud.
7.Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 kohustab laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja on rikkunud lepingut. Kostja täitis kohustust vaid osaliselt, eirates maksetähtpäevi ning sattus selle tulemusena viivitusse lepingu täitmisega. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on oma kohustuse täitnud nõuetekohaselt.
8.Kostja 4. septembri 2019. a avalduse kohaselt tekkis probleem siis, kui pank arvas, et lepinguline intressimäär 16% aastas on liiga väike ja otsustas intressimäära tõsta 20%-ni aastas. Kohus selgitab, et vastavalt VÕS § 407 lg-le 32 jõustub intressimäära muudatus fikseerimata intressimääraga arvelduskrediidilepingu puhul, kui krediidiandja on tarbijat eelnevalt püsival andmekandjal intressimäära muudatustest teavitanud. Hageja muutis intressimäära vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 11.2 ja andis kostjale kuu aega lepingust taganemiseks. Kostja ei vaidle vastu, et
2-19-114485 hageja tõstis intressimäära. Kuna kostja lepingut selle aja jooksul üles ei öelnud siis vastavalt lepingu punktile 11.2 nõustus kostja lepingu muudatusega.
9.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on ta rikkunud oma kohustust tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on hagejal õigus VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
10.Viimase makse nõude tasumiseks tegi kostja 4. jaanuaril 2019. Hagiavaldusest nähtub, et kirjalikele nõuetele võlgnevuse likvideerimiseks kostja ei reageerinud. 16. aprillil 2019 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles teatas, et lepingujärgse võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 13. maiks 2019 ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles. Hageja ütles lepingu üles 14. mail 2019. Laenuandja pakkus ka võimalust läbirääkimisteks. Vaidlust ei ole selles, et laenuleping on kehtivalt üles öeldud.
11.VÕS § 399 lg 1 p 1-2, sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.
12.Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole laenulepingut täitnud ning oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega. Hageja on edastanud kirjaliku ülesütlemise avalduse 16. aprillil 2019. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole ülesütlemise avaldust kätte saanud. Kirjast nähtub, et laenuandja on kostjale teatanud võlgnevusest ning kui suur on võlgnevus ja millest see koosneb. Ülesütlemisavalduses on pakutud ka läbirääkimiste võimalust kokkuleppele jõudmiseks. Seega ei esine ülesütlemist välistavaid asjaolusid ning leping on kehtivalt üles öeldud. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 464 euro 70 senti
13.Vastavalt VÕS § 397 lg-le 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Laenuandja ja kostja on lepingus kokku leppinud intressi 16% aastas. Vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 11.2, mille kohaselt on pangal õigus ühepoolselt muuta lepingu tingimusi teatades sellest kliendile, tõstis hageja intressimäära 20%ni aastas. Kostjal oli võimalus leping ühe kuu jooksul üles öelda, kuid seda võimalust ta ei kasutanud. Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on seda hinda aktsepteerinud, seega leiab kohus, et hagiavaldus on lepingust nr xxx tulenevalt põhjendatud intressinõude 34 euro 53 sendi osas. Kostja ei ole vaidlustanud hageja intressinõuet.
14.Hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 18 eurot 48 senti. Laenu viivisearvestus on toimunud 14. jaanuarist 2019 kuni 3. juulini 2019. Viivisemääraks on
2-19-114485 viivisearvestuse kohaselt 20% aastas. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Laenulepingu punkti 7.4.2 kohaselt on laenuandjal õigus juhul kui kontol ei ole piisavalt raha konto debiteerimiseks kohustusliku tagasimakse summa ulatuses ja/või intresside ja/või teenustasude tasumiseks nõude viivist seadusega sätestatud määras võla summalt iga viivitatud päeva eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepinguga on ette nähtud intressimäär 20%, seega loetakse käesoleval juhul viivise määraks 20% aastas.
15.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab viivist 20% aastas põhiosa nõudelt kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohtu hinnangul on nimetatud nõue on põhjendatud ning viivisemäär ei ole ülemäära suur.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
17.Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 125 euro väljamõistmiseks. Kuna riigilõivu kohustus ja summa tuleneb seadusest, siis on see põhjendatud menetluskulu ja tuleb kostjalt välja mõista. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.