PlusPlus Capital AS hagi W. V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
76,22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja Marjana Šestel (e-post: [email protected]) Kostja: W. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post xxx)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista W. V.lt (V.) PlusPlus Capital AS-i kasuks Elisa Eesti AS ja kostja vahel liitumislepingu (kliendinumber 8400070) alusel 01.07.2016 väljastatud arvest nr 2015733060 tulenev võlgnevus summas 56,34 eurot (millest 25,09 eurot põhivõlgnevus, 25,00 eurot sissenõudekulu ja 6,25 eurot põhivõlalt perioodil 18.07.2016 kuni 28.08.2019 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivis).
3.Välja mõista W. V.lt (V.) PlusPlus Capital AS-i kasuks alates 29.08.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 25,09 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas ehk 0,0219% päevas), kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhivõla summa.
4.TsMS § 163 lg 1 alusel jätta W. V.i kanda tema enda võimalikud menetluskulud täies ulatuses ja hageja menetluskulud osaliselt: riigilõiv 75,00 eurot ning hageja põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest 76,55%.
5.Määrata PlusPlus Capital AS-i põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 195,00 eurot (75,00 eurot riigilõiv ning 120,00 eurot esindaja kulud (arvestusega 1 töötundi, á 100 eurot, sisaldab käibemaksu 20% summas 20,00 eurot.)).
Tsiviilasi nr 2-19-13031
6.Mõista W. V.lt (V.) PlusPlus Capital AS-i kasuks välja menetluskulude katteks 166,86 eurot (riigilõiv 75,00 eurot ja esindaja kuludest 91,86 eurot).
7.Väljamõistetud menetluskuludelt on W. V.il kohustatud tasuma PlusPlus Capital AS-ile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.PlusPlus Capital AS esitas 28.08.2019 Pärnu Maakohtule avalduse W. V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus 18.10.2019 määrusega võttis hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 24.10.2019 üleandmisega kostja emale, H.P.-le . TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse sellega dokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega lõppes kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva 07.11.2019 kell 24.00. 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-13031
2.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmiti liitumisleping kliendinumbriga 8400070. Teenuse osutaja esitas kostjale perioodil 1.-30.06.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.07.2016 arve nr: 2015733060 summas 25,09 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma 18.07.2016. Elisa Eesti AS palus kostjat tasuda võlasumma hiljemalt 25.07.2016. Kuna kostja ei tasunud võlasummat eelnimetatud tähtajaks, luges Elisa Eesti AS liitumislepingu üles öelduks alates 25.07.2016. 01.02.2018 Elisa Eesti AS loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) 25,09 eurot põhivõlgnevus; 2) 19,97 eurot viivis põhivõlalt perioodil 18.07.2016 kuni 28.08.2019 (kaasa arvatud), arvutatud määraga 0,070% päevas; 3) 25,00 eurot sissenõudmiskulud. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 3, § 100, § 101 lg 1-2; § 88 lg 8; § 113 lg 1, § 158, § 159 lg 1, § 164 lg 1-2.
5.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi 6.lõikega hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
8.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja vastu esitatud nõue telefoniteenustega liitumise lepingust kliendinumbriga 8400070. Hageja õiguseelneja on kostjale teenuseid osutanud ning väljastatud kostjale perioodil 1. - 30.06.2016 teenuste kasutamise eest 01.07.2016 arve nr 2015733060 summas 25,09 eurot. Kostja ei ole arvet tasunud, liitumisleping on üles öeldud. Elisa Eesti AS on lepingust tulenevad nõude loovutanud hagejale. Kostja ei ole lepingustest tulenevat rahalist kohustust siiani täitnud. 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-13031
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 96 lg 1 p 4 ja liitumislepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest tasu. Kostja ei ole Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
10.Hageja on nõude omandanud sideteenuse osutajalt loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
11.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 25,09 euro ja sissenõudmiskulu summas 25,00 eurot väljamõistmiseks kostjalt.
12.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta hageja nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks põhivõlalt perioodil 18.07.2016 kuni 28.08.2019 (kaasa arvatud) määraga 0,070% päevas. Kohus on hagejale 04.10.2019 hagiavalduse käiguta jätmise määruses selgitanud, et hageja poolt märgitud viivisemäära kokkulepe lepingus võib olla tühine. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega juhul, kui lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär).
13.Hagiavalduse asjaolude kohaselt on Elisa Eesti AS üldtingimuste punktis 7.10 kokkulepitud viivisemäär 0,070% päevas. Kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (seadusjärgne viivise määr VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt oli lepingu tegemise hetkel ja ka käesoleval hetkel 8% aastas, see on 0,022% päevas. Seega kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 0,066% päevas). Kohus märgib, et viivisemäära 0,07% päevas ei saa lugeda ümardatud kolmekordseks seadusjärgseks viivisemääraks. Kohtu hinnangul ei ole 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-13031 põhjendatud ega seadusega kooskõlas viivise arvutamisel ümardada sendi täpsuseni (kahe komani pärast koma) viivise päevamäära. VÕS § 113 lg 1 teine lause järgi on viivise arvutamise aluseks aasta-, mitte päevamäär. Hageja nõutud päevamäära 0,07% järgi kujuneb aastaseks viivisemääraks 25,55%, kolmekordne praeguse seadusjärgne viivise aastamäär on aga 24%. Kohtu hinnangul on hageja näidatud määras lepingus sisalduv viivise kokkulepe kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning viivisemäära kokkulepe on seega tühine. Leping on sõlmitud tüüptingimustel, kostjal ei ole lepingu sõlmimisel võimalik mõjutada viivise määra ning viivisemäära tingimust ei ole kostjaga läbi arutatud.
14.Kuna lepingus märgitud viivismäär on tühine, rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Põhivõlalt 25,09 eurolt perioodil 18.07.2016 kuni 28.08.2019 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud viivise summa on 6,25 eurot. Kuna kohus mõistab viivise välja vähendatud määras, on tegemist hagi osalise rahuldamisega.
15.Hageja taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhivõlast, kuni põhivõla 25,09 euro täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotlusel kohus mõistab viivise hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud osas summaliselt ja edasi protsendina põhivõla tasumata osast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus ka siin kohaldab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra, kuna lepingus sätestatud viivisemäära kokkulepe on tühine.
MENETLUSKULUD
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).
17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, jäävad kostja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kohus jätab kostja kanda ka hageja menetluskulud osaliselt, vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, v.a riigilõiv, mille kohus jätab kostja kanda täies ulatuses. Hagi osaline rahuldamine ei mõjuta nõutava riigilõivu suurust, samas suuruses – 75 eurot, tulnuks hagejal tasuda riigilõivu ka siis, kui ta oleks hagiavalduses nõudnud viivist kohtu poolt väljamõistetud ulatuses. Kohus rahuldas hagi esitatud nõudest 76,55% ulatuses. Seetõttu tuleb hageja õigusabikuludest 76,55% jätta kostja kanda. Osas, mida kohus ei jäta kostja kanda, jäävad menetluskulud hageja kanda.
18.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-13031 esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
19.Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja teinud järgmised tegevused: 1) esindustasu W. V.i kohtumenetluses, dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tund summas 150 eurot; 2) hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi summas 200 eurot. Esindaja tasu kokku 350 eurot, millele lisandub käibemaks 70 eurot, kokku 420 eurot. Arvestades asjaolu, et tegemist on tüüphagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud, on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selles asjas 1 tund. Esindaja tunnitasu määr 100 eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tunnitasumääradega. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, seega tuleb kostjal hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitada koos käibemaksuga.
20.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas 195,00 eurot (millest 75,00 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 120,00 eurot lepingulise esindaja kulud (sh käibemaks 20% summas 20,00 eurot)). Vastavalt menetluskulud jaotusele kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja kokku 166,86 eurot (riigilõiv 75,00 eurot ja 76,55% hageja põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest, s.o 91,86 eurot).
21.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.