Avaldaja (võlgnik) OÜ Simmerauto (registrikood 12358907), seaduslik esindaja juhatuse liige Raimo Riiga/Riga Ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo
Kohtuistungi toimumise aeg
16. detsember 2019
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada OÜ Simmerauto (registrikood 12358907) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Vabastada ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo pankrotimenetluses tema ülesannetest pärast pankrotimenetluse toimingute lõpetamist.
3.Anda ajutisele haldurile Ly Müürsoole õigus võõrandada OÜ-le Simmerauto kuuluv kaubik Fiat Doblo registreerimismärgiga xxxxxx, VIN koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxx.
4.Teha ajutisele haldurile Ly Müürsoole ülesandeks OÜ Simmerauto likvideerimine ja kustutamine Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistrist kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
5.Määrata OÜ Simmerauto dokumentide hoidjaks Raimo Riiga/Riga (isikukood 37712180299).
6.Määrata ajutise pankrotihalduri Ly Müürsoo tasuks ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 1200 eurot (sh käibemaks).
7.Mõista ajutise halduri tasust 723,60 eurot (sh käibemaks) välja OÜ-lt Simmerauto. Väljamakse teostada OÜ-le Sentire M.K. (registrikood 10539935, arvelduskonto nr EE452200221011718199).
8.Hüvitada Ly Müürsoole ajutise halduri tasust 476,40 eurot (sh käibemaks) riigi vahenditest. Väljamakse teostada OÜ-le Sentire M.K. (registrikood 10539935, arvelduskonto nr EE452200221011718199).
9.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
10.Määrus saata viivitamatult võlgnikule ja ajutisele haldurile.
11.Määrus saata jõustumisel Tartu Maakohtu registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu.
Asjaolud ja menetluse käik
1.OÜ Simmerauto (avaldaja, võlgnik) juhatuse liige Raimo Riiga/Riga esitas 29. oktoobril 2019 Pärnu Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Maakohus võttis 5. detsembri 2019 määrusega avalduse menetlusse, nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo ning määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja.
2.Ajutine haldur esitas 12. detsembril 2019 aruande, millest nähtuvalt on võlgniku ainsaks varaks avariiline kaubik Fiat Doblo, mille hinnanguline väärtus on 500 eurot, ning teadaolevaid kohustusi on vähemalt 29 824,37 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjusena ajutine haldur juhatuse rasket juhtimisviga või kuritegu ei tuvastanud. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Ajutine haldur palub määrata tasuks ja kulutuste hüvitiseks 1200 eurot (sh käibemaks). Ajutise halduri hinnangul tuleks võlausaldajatele anda pankrotiseaduse (PankrS) § 30 lg 1 sätestatud võimalus menetluse raugemist vältida ja tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu tagatiste kontole kohtu poolt määratud summa.
3.Maakohtu 16. detsembril 2019 istungil jäi avaldaja oma avalduse juurde ja ajutine pankrotihaldur esitatud aruande juurde.
4.Maakohus määras 16. detsembri 2019 määrusega võimaluse menetluse raugemise vältimiseks huvitatud isikutel tasuda tagatisrahana 2000 eurot hiljemalt 23. detsembriks 2019 ning avaldas sellekohase teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu määratud tähtpäevaks deposiiti ei tasutud.
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus kuulanud ära avaldaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
6.PankrS § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. Vastavalt PankrS § 31 lg-le 1 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1
kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 2 võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
7.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Maksejõuetuse on põhjustanud väike osakapital, mis ei võimalda efektiivselt arendada majandustegevust ning majandustegevuseks kasutatud rendipinna vahetus läheduses oleva tänava remont aastatel 2017-2018, mis ei võimaldanud klientidele juurdepääsu autoremonditöökojale ja see tõi omakorda kaasa käibe vähenemise, käibevahendite nappuse ja seejärel püsiva maksejõuetuse. Vara on võlgnikul kokku hinnanguliselt 500 eurot, võlgasid on kokku vähemalt 29 824,37 eurot.
8.Maakohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning pankrotimenetluse kulusid kanda. Kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg-st 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
9.Kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, määras kohus võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele PankrS § 30 alusel tähtaja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi asumiseks. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.
10.Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Seega lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
11.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ajutisele haldurile tuleb anda õigus võõrandada võlgnikule kuuluv kaubik Fiat Doblo registreerimismärgiga xxxxxx, VIN koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik tuleb ajutisel halduril likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
12.Äriseadustiku § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku endise juhatuse liikme Raimo Riiga/Riga.
13.PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ja tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
14.Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 11 töötunni eest 935 eurot ja hüvitis tehtud vajalike kulutuste katteks moodustab 65 eurot, kokku 1000 eurot, millele lisandub käibemaks 200 eurot. Ajutine pankrotihaldur on lähtunud tunnitasust 85 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1200 eurot (sh käibemaks). Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitis 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Seega kuulub avaldajalt väljamõistmisele ajutise halduri kasuks 723,60 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Agle Elmik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.