lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-105077/14

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 23.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-19-105077/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2820
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõudekiri
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2022-11-14
Vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatuse muutmine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2022-03-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1, 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 407 lg 1, 5, 6Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaVÕS § 195 lg 5Lepingu korraline ülesütlemineVÕS § 82 lg 1Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 144

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(Tagaseljaotsus) Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2019, Pärnu

Tsiviilasja number

2-19-105077

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi G. J. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5146,11 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja Tarvo Ilves (e-post: [email protected]) Kostja: G. J. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht hagiavalduses xxxxxxx xxxxxxx xx-x, xxxxx xxxx, xxxx vald, Pärnu maakond, sideaadress registris xxxxxxxxxxxx xx, xxxxxxxxxx, xxxxx,xxxxx, e-post: xxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista G. J.lt (J.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks võlgnevus summas 4547,13 eurot, millest sissenõudekulu 35 eurot ning: - AS-i Krediidipank Finants ja kostja vahel 25.11.2015 sõlmitud sihtlaenulepingust nr L3700460808 tulenev põhivõlg 1870,97 eurot, intress 204,26 eurot, lepingu haldustasu 5,4 eurot ja perioodil 29.12.2016 – 27.05.2019 (kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivis 897,66 eurot. - AS-i Krediidipank Finants ja kostja vahel 28.04.2016 sõlmitud sihtlaenulepingust nr L3700609504 tulenev põhivõlg 963,12 eurot, intress 103,23 eurot; lepingu haldustasu 5,4 eurot ja perioodil 29.12.2016 kuni 27.05.2019 (kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivis 462,09.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuvälised kulud
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 317 lg 1Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine
TsMS § 394Kostja vastus hagile
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
TsMS § 444 lg 1Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 455 lg 1Kohtuotsuste kättetoimetamine
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
VÕS § 164Nõude loovutamine
VÕS § 396 lg 1Laenulepingu mõiste
VÕS § 397Laenuintress
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste
3.Välja mõista G. J.lt (J.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis 0,054521% päevas kogu põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 2834,09 eurot) alates 28.05.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi kostjalt kahekordse sissenõudmiskulu väljamõistmiseks, s.o sissenõudmiskulu väljamõistmise nõue jääb rahuldamata35,00 euro ulatuses.

Tsiviilasi nr 2-19-105077 Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

5.Jätta G. J. kanda tema enda võimalikud menetluskulud täies ulatuses ja hageja menetluskulud osaliselt: riigilõivust 425,00 eurot ning hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.
6.Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 545,00 eurot (425,00 eurot riigilõiv ning 120,00 eurot esindaja kulud (arvestusega 1 töötundi, á 100 eurot, lisandub käibemaks 20% summas 20,00 eurot.)).
7.Mõista G. J.lt (J.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude katteks 545,00 eurot.
8.Väljamõistetud menetluskuludelt on G. J. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
10.Toimetada kostjale G. J.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is, või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-is, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2 (7)

Tsiviilasi nr 2-19-105077

MENETLUSE KÄIK

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 18.02.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku G. J. vastu 2884,01 euro saamiseks (tsiviilasi nr 2-19-105077). Kuna 04.03.2019 tehtud makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetati 24.04.2019 maksekäsu kiirmenetlus ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule. 27.05.2019 esitas hageja oma põhjendatud nõude hagiavalduse vormis, kohus võttis 31.07.2019 hagi menetlusse.
2.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 18.02.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1521,39 euro saamiseks (tsiviilasi nr 2-19-105078). Kuna 04.03.2019 tehtud makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetati 24.04.2019 maksekäsu kiirmenetlus ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule. 27.05.2019 esitas hageja põhjendatud nõude hagiavalduse vormis. 31.07.2019 määrusega kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja liitis tsiviilasja 2-19-105078 ühte menetlusse tsiviilasjaga 2-19105077. Liidetud tsiviilasjade ühiseks numbriks jäi 2-19-105077.
3.Pärnu Maakohus 31.07.2019 menetlusse võtmise määrustega kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele koos lisade ja ärakirjadega 28 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult väljavõtte avaldamisega 16.10.2019 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega lõppes kostjale vastamiseks antud tähtaeg 28 päeva 28.11.2019 kell 24.00.
4.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega rahuldada juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

5.Kohtule esitatud hagiavalduste kohaselt sõlmisid AS Krediidipank Finants (edaspidi nimetatud pank) ja kostja 25.11.2015 sõlmitud sihtlaenulepingu nr L3700460808, millega pank võimaldas kostjale laenusumma 2000 euro kasutamist. Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste 54,56 euro suuruste annuiteetmaksetena 10.kuupäevaks alates 10.01.2016, kuni viimase osamakseni 10.02.2020 summas 52,75 eurot. Samuti kohustus kostja tasuma intressi 19,90% aastas. Kostja võttis laenu kasutusse. Kostja rikkus lepingu p 3, 4 ja 6 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 15.07.2016 osamaksest intressiosalt ja alates 15.08.2016 kogu igakuise makse ulatuses. Kostja oli viivituses 3 üksteisele järgneva maksega, mis Väikelaenu tüüptingimuste p 14.4.2. järgi andis pangale õiguse leping üles öelda. Pank teatas kostjale lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja tähtpäevast kinni ei pidanud, kuulutas pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 28.12.2016.
6.Krediidipank Finants AS ja kostja sõlmisid 28.04.2016 sihtlaenulepingu nr L3700609504, millega pank võimaldas kostjale laenusumma 1000 euro kasutamist. Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste 27,32 euro suuruste annuiteetmaksetena 15.kuupäevaks alates 15.05.2016, kuni viimase osamakseni 15.04.2021 summas 26,53 eurot. Samuti kohustus kostja tasuma intressi 19,90% aastas. Kostja võttis laenu kasutusse. Kostja rikkus lepingu p 3, 4 ja 6 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 15.07.2016 osamaksest intressiosalt ja alates 15.08.2016 kogu igakuise makse ulatuses. Kostja oli viivituses 3 üksteisele järgneva maksega, mis Väikelaenu tüüptingimuste p 14.4.2. järgi andis pangale õiguse leping üles öelda. Pank teatas kostjale lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja andis kostjale tähtaja võlgnevuse 3 (7)

Tsiviilasi nr 2-19-105077 tasumiseks. Kuna kostja tähtpäevast kinni ei pidanud, kuulutas pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 28.12.2016.

7.07.09.2017 loovutas AS Krediidipank Finants nõuded kostja vastu Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) lepingust nr L3700460808 tulenev võlgnevus: - põhivõlgnevus 1870,97 eurot; - intress 204,26 eurot perioodi 15.07.2016 kuni 28.12.2016 eest; - 897,66 eurot viivis perioodil 29.12.2016 kuni 27.05.2019, arvestatuna põhivõlalt (1870,97 eurot) määras 0,054521% päevas; - 5,40 eurot lepingu haldustasu - 35,00 eurot sissenõudmiskulu; 2) lepingust nr L3700609504 tulenev võlgnevus: - 963,12 eurot põhivõlgnevus; - 103,23 eurot intress perioodi 15.07.2016 kuni 28.12.2016 eest; - 462,09 eurot viivis perioodil 29.12.2016 kuni 27.05.2019, arvestatuna põhivõlalt (963,12 eurot) määraga 0,054521% päevas; - 5,40 eurot lepingu haldustasu; - 35,00 eurot sissenõudmiskulu. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja nimetanud VÕS § 8 lg 2, §76 lg 3, § 100, § 101 lg 1-2; § 88 lg 8; § 113 lg 1, § 164 lg 1-2.
9.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv kokku 525 eurot (300 eurot+225 eurot) ja õigusabikulud kokku 840 eurot (2x420 eurot). Hageja palub arvestada, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
11.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi 6.lõikega hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
12.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud osaliselt. 4 (7)

Tsiviilasi nr 2-19-105077 Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb nõue tarbijakrediidilepingust. Leping on kostja lepingurikkumise tõttu ennetähtaegselt üles öeldud. Seega on poolte vahel tarbijakrediidilepingu ülesütlemise järel lepingu nn tagasitäitmise võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg-s 1 sätestatud tarbijakrediidi mõiste kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt on laenulepingust tulenevaks laenusaaja põhikohustuseks maksta saadud laenusumma laenuandjale tagasi. VÕS § 397 lg-st 1 tuleneb kohustus maksta laenuandjale saadud laenusummalt kokkulepitud intressi.

13.Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 2 ja § 196 lg-st 1 vabastab lepingu ülesütlemine lepingupooled nende lepinguliste kohustuse täitmisest. Lepingust enne selle ülesütlemist tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingu alusel saadud laen tuleb tagastada (VÕS § 195 lg 5, koostoimes selles viidatud §-idega 189-191). VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on hagiavalduses põhistanud, et kostja on hageja õiguseelnejalt laenu saanud, kostja ei ole laenusummat täielikult tagastanud, samuti on kostjal tasumata enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intress. Seega on kostja rikkunud laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Kostja ei ole võlgnevust tasunud ka lepingu ülesütlemise järel.
14.Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulu VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel ning viivist VÕS §113 lg 1 alusel. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt 1870,97 eurot põhivõlgnevus lepingust nr L3700460808, 963,12 eurot põhivõlgnevus lepingust nr L3700609504, 204,26 eurot intress perioodil 15.07.2016 kuni 28.12.2016 lepingust nr L3700460808 määras 19,9% aastas, 103,23 eurot intress perioodil 15.07.2016 kuni 28.12.2016 lepingust nr L3700609504 määras 19,9% aastas, 897,66 eurot viivis põhivõlalt (1870,97 eurot põhivõlgnevus lepingust nr L3700460808) perioodil 29.12.2016 kuni 27.05.2019 määras 0,054521% päevas, 462,09 eurot viivis põhivõlalt (963,12 eurot põhivõlgnevus lepingust nr L3700609504) perioodil 29.12.2016 kuni 27.05.2019 määras 0,054521% päevas, 5,40 eurot lepingu nr L3700460808 haldustasu ja 5,40 eurot lepingu nr L3700609504 haldustasu.
15.Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud osas, milles nõutakse sissenõudmiskulu väljamõistmist kokku 70 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja palub kostjalt välja mõista 35,00 eurot sissenõudmiskulu lepingust nr L3700460808 ja 35,00 eurot sissenõudmiskulu lepingust nr L3700609504. Kohus leiab, et kostjalt topelt sissenõudmiskulu väljamõistmine ei ole põhjendatud, hagejale ei ole sellist kahekordset kulu tekkinud ning 35 euro ulatuses tuleb nõue jätta rahuldamata. Hageja on lepingute nr L3700460808 ja nr L3700609504 kohta esitanud eraldi maksekäsu kiirmenetluse– ja hagiavaldused. Samas on mõlema lepingu kohta kõik hagiavalduses 5 (7)

Tsiviilasi nr 2-19-105077 nimetatud ja hagile lisatud võlanõuded (22.11.2017, 05.04.2018, 09.02.2018), lepingute ülesütlemise hoiatus (08.12.2016) ja laenulepingute ülesütlemise teatis (28.12.2016) vormistatud ja kostjale saadetud ühes kirjas. Kahest lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ühe meeldetuletuskirja saatmisega ei tekkinud hagejal kahekordseid kulusid.

MENETLUSKULUD

16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).
17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, jäävad kostja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kohus jätab kostja kanda ka hageja menetluskulud osaliselt – riigilõivu summas 425,00 eurot ning hageja põhjendatud ja vajalikest õigusabikulud. Hageja oleks saanud mõlematest lepingutest tulenevad nõuded esitada ühes avalduses: nõuded tulenevad samade lepingupoolte vahel sõlmitud kahest erinevast lepingust. Sellisel juhul oleks hagihinna arvutamisel hageja nõuded liidetud ning hagejal tulnuks riigilõivu tasuda summas 425,00 eurot. Eraldi avalduste esitamisel tasus hageja riigilõivu kokku 525,00 eurot (tsiviilasjas nr 2-19-105077 summas 300,00 eurot ja tsiviilasjas nr 2-19-105078 summas 225,00 eurot). s.o 100 euro võrra rohkem. Arvestades, et kohtueelselt on mõlemast lepingust tulenevaid võlgnevusi käsitletud koos, sh on kostjale saadetud võlateated ja lepingu ülesütlemisteated kahe lepingu kohta ühiselt, on kahe lepingu kohta eraldi menetluste algatamine menetluskulude kunstlik suurendamine, mida kostja ei pea hagejale hüvitama. Eeltoodu aluse leiab kohus, et kostja peab hüvitama hagejale riigilõivust 425,00 eurot.
18.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
19.Kohus leiab, et ka hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Tsiviilasja nr 2-19-105077 menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja teinud järgmised tegevused: 1) esindustasu G. J. kohtumenetluses, dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tund summas 150,00 eurot; 2) hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi summas 200,00 eurot. Esindaja tasu kokku 350,00 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot, kokku 420,00 eurot. Tsiviilasja nr 2-19-105078 menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja teinud järgmised tegevused: 1) esindustasu G. J. kohtumenetluses, dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tund summas 150,00 eurot; 2) hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi summas 200,00 eurot. Esindaja tasu kokku 350,00 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot, kokku 420,00 eurot. Seega kokku 840,00 eurot. 6 (7)

Tsiviilasi nr 2-19-105077 Arvestades asjaolu, et tegemist on tüüphagiga, mõlemast lepingust tulenevad nõuded oleks otstarbekuse printsiibil saanud esitada ühes avalduses, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud, on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selles asjas 1 tund summas 100,00 eurot. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 120,00 eurot (sealhulgas 20% käibemaks 20,00 eurot).

20.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas 545,00 eurot (millest 425,00 eurot tasutud riigilõiv, 120,00 eurot lepingulise esindaja kulud (sh käibemaks 20% summas 20,00 eurot)) ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja.
21.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega ning uusi andmeid kostja elu- ja asukoha kohta ei ole, tuleb ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega (TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja