Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi G. J. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2200,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja Tarvo Ilves (e-post: [email protected]) Kostja: G. J. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht hagiavalduses xxxxxxx xxxxxxx xx-x, xxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxx xxxxxxx, sideaadress registris xxxxxxxxxxx xx, xxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxx, e-post xxx, tegelik eluja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista G. J.lt (J.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Kaupmehe Järelmaks OÜ ja kostja vahel 22.12.2015 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 1540584/96al tulenev võlgnevus summas 1979,46 eurot (millest 1236,55 eurot põhivõlgnevus, 35,00 eurot sissenõudekulu, 208,22 eurot intress ja 499,69 eurot põhivõlalt perioodil 23.02.2017 kuni 27.05.2019 (kaasa arvatud) arvestatud viivis määraga 0,049041% päevas).
3.Välja mõista G. J.lt (J.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 28.05.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 1236,55 eurot) määras 0,049041% päevas).
5.Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 370,00 eurot (250,00 eurot riigilõiv ning 120,00 eurot esindaja kulud koos käibemaksuga).
6.Mõista G. J.lt (J.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude katteks 370,00 eurot.
Tsiviilasi nr 2-19-105076
7.Väljamõistetud menetluskuludelt on G. J. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
9.Toimetada kostjale G. J.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is, või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-is, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohus 02.08.2019 määrusega võttis menetlusse Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi G. J. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 28 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult väljavõtte avaldamisega 16.10.2019 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega lõppes kostjale vastamiseks antud tähtaeg 28 päeva 28.11.2019 kell 24.00.
2.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-19-105076 hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Kaupmehe Järelmaks OÜ (krediidiandja) ja kostja (krediidisaaja) 22.12.2015 tarbijakrediidilepingu nr 1540584/96al, millega krediidiandja võimaldas kostjale laenusumma 1300 euro kasutamist. Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste 59,54 euro suuruste maksetena alates 10.02.2016, kuni viimase osamakseni 11.02.2021 summas 41,18 eurot. 01.03.2016 läks Kaupmehe Järelmaks OÜ nõue kostja vastu ettevõtte müügilepingu alusel üle Bigbank AS-ile. 29.03.2018 loovutas Bigbank AS oma nõuded kostja vastu Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Nõude üleminekust ja loovutamisest on kostjat teavitatud kirjalikult. Kostja oma lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud ei ole. Kostja oli viivituses 3 üksteisele järgneva maksega, mis krediidilepingu üldtingimuste punkti 5.1.1. järgi andis krediidiandjale õiguse leping üles öelda. Hageja õiguseelneja on kostjale teatanud lepingu rikkumisest ja ennetähtaegsest lõpetamisest ning kuulutas laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 22.02.2017.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) 1236,55 eurot põhivõlgnevus; 2) 208,22 eurot intress perioodil 10.08.2016 kuni 22.02.2017 intressimäär 17,90% aastas; 3) 499,69 eurot viivis põhivõlalt perioodil 23.02.2017 kuni 27.05.2019 määras 0,049041% päevas; 3) 35,00 eurot sissenõudmiskulud. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 8 lg 2, §76 lg 3, § 100, § 101 lg 1-2; § 88 lg 8; § 113 lg 1, 164 lg 1-2.
5.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping. Leping on kostja lepingurikkumise tõttu ennetähtaegselt üles öeldud. Seega on poolte vahel tarbijakrediidilepingu ülesütlemise järel lepingu nn tagasitäitmise võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg-s 1 sätestatud tarbijakrediidi mõiste kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-19-105076 krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt on laenulepingust tulenevaks laenusaaja põhikohustuseks maksta saadud laenusumma laenuandjale tagasi. VÕS § 397 lg-st 1 tuleneb kohustus maksta laenuandjale saadud laenusummalt kokkulepitud intressi.
8.Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 2 ja § 196 lg-st 1 vabastab lepingu ülesütlemine lepingupooled nende lepinguliste kohustuse täitmisest. Lepingust enne selle ülesütlemist tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingu alusel saadud laen tuleb tagastada (VÕS § 195 lg 5, koostoimes selles viidatud §-idega 189-191). VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on hagiavalduses põhistanud, et kostja on hageja õiguseelnejalt laenu saanud, kostja ei ole laenusummat täielikult tagastanud, samuti on kostjal tasumata enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intress. Seega on kostja rikkunud laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Kostja ei ole võlgnevust tasunud ka lepingu ülesütlemise järel.
9.Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulu VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel ning viivist VÕS §113 lg 1 alusel. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 1236,55 eurot, intressi võlgnevus 208,22 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 499,69 eurot ning sissenõudmiskulud 35,00 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotlusel kohus mõistab viivise hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud osas summaliselt ja edasi protsendina põhivõla tasumata osast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
MENETLUSKULUD
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
12.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
13.Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja teinud järgmised tegevused: 1) esindustasu G. J. kohtumenetluses, dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tund summas 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-19-105076 150 eurot; 2) hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi summas 200 eurot. Esindaja tasu kokku 350 eurot, millele lisandub käibemaks 70 eurot, kokku 420 eurot. Arvestades asjaolu, et tegemist on dokumentide komplekteerimine ja analüüs pidid hagejal olema tehtud juba enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist ning selle eest on maksekäsumenetluses võimalik saada tasu 20 eurot, tegemist on hageja tüüphagiga ning hagiavalduse vormistamine tähendab tüüptekstis nimede ja numbrite vahetamist, on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selles asjas kokku 1 tund. Tunnitasu määr 100 eurot on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 120 eurot (sealhulgas 20% käibemaks 20 eurot).
14.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas 370,00 eurot (millest 65,63 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 184,37 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 120,00 eurot lepingulise esindaja kulud (sh käibemaks 20% summas 20,00 eurot)) ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja.
15.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega ning uusi andmeid kostja elu- ja asukoha kohta ei ole, tuleb ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega (TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5).
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.