IDR INKASSO AGENTUUR OÜ hagi Osaühing Sobytur vastu põhivõla 1092,90 euro, viivise 2054,65 euro ja alates 21.03.2019 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.07.2019 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3235,30 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
IDR INKASSO AGENTUUR OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): IDR INKASSO AGENTUUR OÜ (registrikood 11922079, asukoht Erika tn 14, 10416 Tallinn), lepinguline esindaja Marilin Palts (e-post XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Osaühing Sobytur (registrikood 11336720, asukoht Kaare tn 31-72, 41534 Jõhvi, e-post XXX), seaduslik esindaja DS
Istungi toimumise aeg
28.11.2019
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 11.07.2019 otsus osaliselt, osas, milles kostjalt jäi hageja kasuks välja mõistmata põhivõlg 150 eurot ja viivis alates 04.04.2019 põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ja teha tühistatud osas uus otsus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.IDR INKASSO AGENTUUR OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kehtiva kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-19-4258
3.1.Rahuldada osaliselt hagi.
3.2.Välja mõista OÜ-lt Sobytur IDR INKASSO AGENTUUR OÜ kasuks põhivõlg 150 eurot.
3.3.Välja mõista OÜ-lt Sobytur IDR INKASSO AGENTUUR OÜ kasuks viivis põhinõudelt (150 eurot) alates 04.04.2019.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui kokku 150 eurot.
3.4.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 80 % ulatuses IDR INKASSO AGENTUUR OÜ kanda ning 20 % ulatuses OÜ Sobytur kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja kostja sõlmisid käsunduslepingu nr 14815SV, millega kostja volitas hagejat sisse nõudma kostja debitoorseid võlgnevusi ning kostja kohustus maksma selle eest hagejale kokkulepitud teenustasu. Kostja väljastas selleks hageja nimele volikirja.
2.Lepingu järgi kohustus hageja kostja nimel sisse nõudma võlgnikult BRD INVESTMENT OÜ-lt 3643 eurot. Osutatud teenuse eest kohustus kostja tasuma teenustasu sissenõutava summa pealt 25% so 910,75 (3643 x 25%) +20% km. Kokku 1092,90 eurot.
3.Hageja on enda kohustused täitnud ja osutanud kostjale võlgade sissenõudmise teenust. Hageja teenuse tulemusena täitis võlgnik enda kohustuse kostja ees ning tasus kostjale võlgnetava summa 3643 eurot. Seega kohustus kostja hagejale tasuma teenustasu kokku 1092,90 eurot. Peale teenuse osutamist esitas hageja kostjale 15.08.2016 arve nr 16073, maksetähtajaga 22.08.2016, mida kostja ei tasunud ka peale korduvaid meeldetuletusi.
4.Tulenevalt lepingu punktist 4.5 kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,2% kalendripäevas iga tasumisega viivitatud päeva eest tasumata põhisummast. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arve tasumise tähtajale järgnevast kalendripäevast 23.08.2016 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 20.03.2019 kokku 2054,65 eurot (põhivõlgnevus 1092,90 eurot x 940 viivitatud päevade arv x 0,2% lepingujärgne viivisemäär tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest). Hageja leiab, et mõlemad lepingupooled on tegutsenud enda majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on kokkulepitud viivisemäär kehtiv ja viivisenõue põhjendatud.
5.Alternatiivselt, kui kohtu hinnangul on põhivõlast suurem viivisenõue põhjendamata, siis palub hageja vähendada viivist põhisummani.
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-19-4258
6.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastus hagile
7.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata.
8.Alates 2012 olid kostja juhatuse liikmed AT, kelle vastutusalaks oli ettevõtte finantsküsimused, klientidega töö korraldamine, lepingute sõlmimine ja haldamine ning DS, kes vastutas tehnika remondi ja hoolduse eest. AT hukkus 28.01.2018. Alates oktoobrist 2018 sai uueks juhatuse liikmeks AA.
9.Kuivõrd kostja tänased juhatuse liikmed isiklikult ei osalenud lepingu sõlmimisel ja kostja raamatupidaja vahetus 03.08.2018, siis põhinevad juhatuse liikmete teadmised poolte suhtest raamatupidamisdokumentidel, panga väljavõtetel, sõlmitud lepingutel ja internetist kättesaadaval infol.
10.Kostja leiab, et käsundusleping nr 14815SV on kehtetu, sest see on allkirjastatud vaid ühepoolselt ja puudub hageja esindaja allkiri. Tulenevalt VÕS § 11 lõikest 4 ja lepingu punktist 5.1 pidi leping olema mõlemapoolselt allkirjastatud. Pooled ei ole kokku leppinud, et leping jõustub ka siis, kui selle allkirjastab vaid kohustatud pool.
11.Kostja leiab, et AT poolt allkirjastatud volikiri ei viita BRD INVESTMENT OÜ-lt võlgade sissenõudmist.
12.Vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile, mis on allkirjastatud vaid AT poolt on võla suurus 3643 eurot. Kostja esitas võlgnikule 22.10.2013 arve nr 143 summas 4902 eurot. BRD INVESTMENT OÜ kustutas 30.05.2014 902 euro ulatuses võla. Seega oli 08.06.2015 seisuga võla suurus 4000 eurot ja arusaamatu on, miks üleandmis-vastuvõtmisaktis on võlg 3643 eurot.
13.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole väidetavat teenust kostjale osutanud. Hageja on 10.06.2015 koostanud BRD INVESTMENT OÜ-le pretensiooni summas 15 264,17 eurot (3643 põhinõue + viivis 10710,42 eurot + kahjuhüvitis või 25% teenustasu 910,75 eurot). Sama kahjuhüvitist/teenustasu nõuab hageja ka kostjalt. Vastavalt pretensioonile tuli võlgnevus tasuda hageja arvelduskontole. Hagist jääb selgusetuks, miks otsustas hageja vähendada BRD INVESTMENT OÜ võlgnevuse summat põhivõlgnevuse suuruseni ja palus võla tasuda kostja arvelduskontole.
14.BRD INVESTMENT OÜ tasus kostja arveldusarvele 3643 eurot - esimene osamakse 01.09.2015 ja viimase 12.08.2016. Tasumise kohta ei esitanud hageja kostjale ühtegi teavitust võla sissenõudmise kohta. Kostja leiab, et AT võttis ise võlgnikuga ühendust ja pidas võla sissenõudmiseks läbirääkimisi. Seda kinnitab ka võlgnevuse tasumise kokkulepe, mille allkirjastasid AT ja BRD INVESTMENT OÜ juhatuse liige AK.
15.Vastavalt hageja kodulehel olevale infole maksab teenustasu võlgnik, mitte klient. Sama asjaolu nähtub ka BRD INVESTMENT OÜ-le esitatud pretensioonist. Sellest tulenevalt on arusaamatu, miks esitas hageja 15.08.2016 teenuse eest arve kostjale.
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-19-4258
16.Kostja raamatupidamises ei kajastu hageja esitatud arvet, seega ei ole kostja arvet kätte saanud. Sama asjaolu kinnitab ka kostja käibemaksu aruanne perioodist 01.08.201631.08.2016. Samuti ei ole hageja kostjale saatnud meeldetuletusi arve tasumiseks.
17.Kostja leiab, et viivise nõue ei ole põhjendatud, kuna puudus alus teenustasu arve esitamiseks, sest võla sissenõudmise teenust ei ole osutatud, käsundusleping on kehtetu ning kostja ei ole hageja arvet 16073 kätte saanud. Alternatiivselt märgib kostja, et viivise nõue on ebamõistlikult suur ja vastuolus VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega. Esimese astme kohtu otsus
18.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.
19.Otsuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et kuivõrd kostja viidatud lepingu ja lepingu lisaks oleva akti allkirjastas, saab sellest teha järelduse, et kostja nõustus nimetatud tingimustel hagejaga lepingut sõlmima. Seega saab poolte vahel lugeda sõlmituks suuline leping. Kohus leiab, et käsunduslepingu ja akti allkirjastamisega andis kostja hagejale käsundi BRD INVESTMENT OÜ-lt võlgnevuse 3643 euro väljanõudmiseks (lk 8).
20.Kohus leiab, et 22.10.2013 arvega nr 143 (lk 34) on tõendatud, et kostja esitas BRD INVESTMENT OÜ-le tööde eest nõude 4085 euro tasumiseks. BRD INVESTMENT OÜ tasus 30.05.2014 kostjale arve nr 143 eest 902 eurot (lk 35 arve selgitus). Seega oli käsunduslepingu sõlmimise ajaks BRD INVESTMENT OÜ-l kostjale tasumata 3183 eurot. Lepingu lisaks olevast aktist (lk 8) ja poolte esindajate 29.05.2019 istungil antud selgituste alusel ei ole käesoleval hetkel võimalik tuvastada, miks anti 08.06.2015 hagejale sissenõudmiseks nõue summas 3643 eurot.
22.Hageja esitatud e-kirjadest (lk 10-11 pöördel, lk 68) nähtub, et hageja edastas BRD INVESTMENT OÜ-le 10.06.2015 pretensiooni ja 11.06.2015 selgituse võlgnikule. Hageja selgitas 29.05.2019 toimud istungil (lk 78 pöördel), et kostjale teenuse osutamiseks helistas ta võlgnikule ja avaldas võlgnevuse maksehäireregistris. Maksehäirete raportist (lk 96-96 pöördel) nähtuvalt, et ei ole BRD INVESTMENT OÜ võlgnevust kostja ja/või hageja ees maksehäirete registris kunagi avaldatud. 23.Seega on hageja tõendanud vaid BRD INVESTMENT OÜ-le ühe pretensiooni esitamise 10.06.2015.
24.BRD INVESTMENT OÜ 15.06.2015 e-kirjast hagejale (lk 68) nähtub, et BRD INVESTMENT OÜ esindaja on proovinud hagejale mitmeid kordi helistada nii kirjas kui ka kodulehel olevatele numbritele, kuid keegi ei ole vastanud või tagasi helistanud. Võlgnik on edastanud telefoninumbri ja palunud helistada. Seega ei saa hageja käsundi täitmist lugeda üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel osutatuks.
25.Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks peale 10.06.2015 pretensiooni edastamist teinud veel mingeid toiminguid kostjalt saadud käsundi täitmiseks. Kohtu hinnangul ei saa majandustegevuses tegutseva käsundisaajale kohaseks pidada käitumist, kus võlgnikul ei ole käsundisaajat võimalik käsundisaaja poolt e-kirjaga edastatud või kodulehel viidatud telefonil
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-19-4258 ühendust saada. Samuti ei ole hageja tõendanud, et helistas peale 15.06.2015 e-kirja võlgnikule tagasi.
26.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 01.10.2015 sõlmiti kostja ja BRD INVESTMENT OÜ vahel kokkulepe võlgnevuse 3143 euro ja viivise 857 euro tasumiseks (lk 37).
27.Kohus leiab, et kõike eeltoodut arvestades ei ole hageja kostjale käsunduslepinguga kokkulepitud teenust osutanud ning puudub igasugune alus nimetatud teenuse eest tasu nõuda.
28.Kuivõrd hagejal puudub alus käsunduslepinguga kokkulepitud teenuse eest tasu nõuda, siis puudub vajadus hinnata, kas hageja toimetas kostjale arve nr 16073 kätte. Samal põhjusel tuleb rahuldamata jätta ka hageja viivisenõue. Apellatsioonkaebus
29.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
30.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on apellant seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud kirjalik leping ning pooltel oli ühine tahe sellega kaasa tuua õiguslik tagajärg. Inkassoteenuse osutamise tulemusena oli võlgnik lõpuks nõus enda kohustust täitma. Poolte vahel puudub vaidlus kokkulepitud tasu suuruse üle. Apellandile jääb arusaamatuks ja on üllatuslik kohtuotsuse põhjendus, et hageja ei ole kostjale teenust osutanud. Apellant kinnitab, et inkassoteenuse osana on apellant algatanud võlgniku maksehäire avaldamise maksehäireregistris. Apellant kinnitab, et lepinguga kokkulepitud teenust on apellant vastustajale osutanud ning teenust on osutatud seni kuni võlgnik täitis enda kohustuse vastustaja ees. Kostja seisukoha järgi osutas hageja teenust 14.06.2019-26.11.2015. Apellant ei nõustu kostja ega kohtu seisukohaga, et võlgnik tasus kostjale võlgnevuse 01.10.2015 kokkuleppe alusel, sest võlgnik täitis enda kohustuse 12.08.2016.a. Vastus apellatsioonkaebusele 31.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
32.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt jäi hageja kasuks välja mõistmata põhivõlg 150 eurot, viivis alates 04.04.2019 põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
33.Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas asjas õigesti poolte vahel suulise käsunduslepingu sõlmimise tingimustel, mida sisaldab asja materjalide juurde lisatud käsundusleping nr 14815SV (tlk 4). Samuti tuvastas maakohus õigesti selle, et hageja asus käsundit täitma. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ning nõustub nendega.
34.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejal on õigus osutatud teenuse eest saada tasu. Hageja on seisukohal, et tema poolt osutatud teenuse tulemusena tasus võlgnik kostjale võla.
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-19-4258 Kostja sellega ei nõustu, väites, et hagejal pole käsundisaajana õigus tasule, kuna ta ei ole käsundit täitnud, kuivõrd võlgnik tasus võla kostjaga sõlmitud läbirääkimiste tulemusena.
35.Asjas puudub vaidlus, et võlgnik on kostjale võla tasunud. Võlgnik tasus kostjale 01.09.2015 500 eurot. 01.10.2015 sõlmiti kostja ja võlgniku BRD INVESTMENT OÜ vahel kokkulepe võlgnevuse 3143 euro ja viivise 857 euro tasumiseks (tlk 37) selliselt, et võlgnik kohustus tasuma kokku 4000 eurot hiljemalt 31.12.2015. Võlgnik tasus 31.12.2015 1000 eurot, 29.02.2016 1200 eurot, 10.03.2016 500 eurot, 12.08.2016 443 eurot (tlk 12). 36.Asja materjalidest nähtub, et käsundi täitmiseks edastas hageja võlgnikule 10.06.2015 pretensiooni ja 11.06.2015 selgituse (tlk 10-11 pöördel, tlk 68). Menetluses väitis hageja, et kostjale teenuse osutamiseks helistas ta korduvalt võlgnikule ja avaldas võlgnevuse maksehäireregistris. Ringkonnakohus leiab, et hageja eelnimetatud väited teenuse osutamisel asjas tõendamist ei leidnud. Asjas puuduvad tõendid, et peale 11.06.2015 selgituse saatmist on hageja võlgnikuga kontakteerunud, asja materjalidele lisatud maksehäirete raportitest (lk, 89, 96-96 pöördel) ei nähtu BRD INVESTMENT OÜ võlgnevust kostja ja/või hageja ees.
37.Võlgnik saatis hagejale, kui võla kohta pretensiooni ja selgituse saatnud isikule 15.06.2015 kirja, milles palus hagejal temaga kontakteeruda telefoni teel, kuna hageja pretensioonis märgitud kontaktandmetel ei ole võimalik hagejaga ühendust saada (tlk 68). Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks peale nimetatud kirja saatmist võlgnikuga kontakti võtnud. Võlgniku kirjast (tlk 61) nähtub, et võla tasumiseks ja kompromissi sõlmimiseks suhtlesid omavahel kostja ja võlgnik.
38.Vastavalt VÕS § 620 lõigetele 1 ja 2 peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kuna asjas puuduvad tõendid selle kohta, et peale 2015.a juunit on hageja käsundi täitmiseks midagi teinud ning suuremas osas toimus võlgnevuse tasumine peale kostja ja võlgniku vahel 01.10.2015 sõlmitud kokkuleppe sõlmimist, siis tuleb asuda seisukohale, et hageja teenust kohaselt ei osutanud ning seetõttu puudub alus hageja hagi täies ulatuses rahuldamiseks. Asjaolu, et võlgnik ei täitnud nõuetekohaselt ka 01.10.2015 kostjaga sõlmitud kokkulepet ning osaliselt laekusid summad peale kokkuleppes fikseeritud tähtaega, seda seisukohta ei muuda, sest tõendamist ei ole leidnud, et hageja osutatud teenuse tulemusena tegi võlgnik kostjale makseid 2016.a. 39.VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Asjas on tõendamist leidnud, et võlgnik tasus osaliselt, so 01.09.2015 võlast 500 eurot. Nimetatud summa tasus võlgnik enne kostjaga sõlmitud kirjalikku kokkulepet võla tasumiseks. Kuna hageja esitas käsundi täitmiseks võlgnikule pretensiooni ja selgituse, siis võib ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et nimetatud summa tasumine võlgniku poolt toimus hageja käsundi täitmisel osutatud teenuse tõttu. Seda möönas ka kostja esindaja ringkonnakohtus toimunud istungil. Kuivõrd poolte kokkuleppe järgi oli hageja tasu suuruseks võlgnikult laekunud võlast 25% suurune summa on ringkonnakohtu arvates põhjendatud hageja tasunõue 150 eurot (koos käibemaksuga).
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-19-4258
40.Hageja nõuab kostjalt viivist arve tasumisega viivitamise tõttu. Hageja on teenuse osutamise eest nõudnud tasu 15.08.2016 arvega (tlk 13). VÕS § 821 lg 1 p 1 järgi kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaegu kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Poolte vahel oli kokku lepitud, et kostja kohustus hagejale teenustasu üle kandma seitsme päeva jooksul käsundisaajalt arve väljastamise kuupäevast alates. Seega leppisid pooled võrreldes seaduses sätestatuga kokku lühema tähtaja tasu sissenõutavaks muutumiseks. Kostja väidete järgi sai ta hageja arve kätte koos hagimaterjalidega. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja tõendanud, et kostja sai 15.08.2016 arve kätte varem. Hageja on asjas esitanud tõendi arve saatmise kohta e-kirjana, kuid see asjaolu, et arve jõudis ka kostja teenusepakkuja serverisse ehk kostja mõjusfääri hageja tõendanud ei ole. Seega tuleb asja materjalide alusel asuda seisukohale, et kostja sai hageja 15.08.2016 arve kätte 27.03.2019. Arve osaline tasumise kohustus summas 150 eurot tekkis kostjal seega 03.04.2019. Kuivõrd pooled olid kokku leppinud, et kostjal tekib tasumise kohustus hagejale peale arve väljastamist, siis ei ole hageja viivisenõue arvestatuna enne 03.04.2019 põhjendatud. Hagis on hageja palunud peale hagiavalduse esitamist kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuivõrd asjas leidis tõendamist, et osaliselt on kostja jätnud põhjendamatult osutatud teenuse eest tasumata, on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista viivis hageja taotletud määras põhinõudelt 150 eurot alates 04.04.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue, so 150 eurot. Põhinõudest suurema viivisenõude rahuldamiseks peab kahju tekkimist tõendama hageja. Hageja seda teinud ei ole. Kuna vastavalt hageja nõudele mõistab kohus viivise välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ei saa nimetatud määra pidada vastuolus hea usu põhimõttega olevaks. Menetluskulude jaotus
41.Kuna lõpptulemusena rahuldatakse hagi ja apellatsioonkaebus osaliselt, siis arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ja rahuldamata jätmise ulatust ning vaidluse asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 tuleb poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 80 % ulatuses hageja kanda ning 20% ulatuses kostja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Vallo Kariler Indrek Soots kohtunik kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.