IDR INKASSO AGENTUUR OÜ hagi Osaühing S vastu põhivõla 1092,90 euro, viivise 2054,65 euro ja alates 21.03.2019 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras
Tsiviilasja hind
3235,30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: IDR INKASSO AGENTUUR OÜ (registrikood 11922079; asukoht Jaama tn 18-PK1821, 11615 Tallinn) Hageja esindaja: Marilin Palts (Archer & Archer Õigusbüroo OÜ; e-post [email protected]) Kostja: Osaühing S (registrikood xxxx; asukoht hagiavaldusel xxxx; äriregistris xxxx)
Kohtuistung
29.05.2019
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja Marilin Palts, kostja seaduslikud esindajad D S, A T ja nõustaja J R
RESOLUTSIOON:
1.Jätta IDR INKASSO AGENTUUR OÜ hagi Osaühing S vastu põhivõla 1092,90 euro, viivise 2054,65 euro ja alates 21.03.2019 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud IDR INKASSO AGENTUUR OÜ kanda, kuid rahaliselt kindlaksmääramata Osaühing S menetluskulude puudumise tõttu. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja kostja sõlmisid käsunduslepingu nr xxxx, millega kostja volitas hagejat sisse nõudma kostja debitoorseid võlgnevusi ning kostja kohustus maksma selle eest hagejale kokkulepitud teenustasu. Kostja väljastas selleks hageja nimele volikirja.
2.Nõude aluseks oli lepingu punkti 4.2 järgi nõude aluseks olevate dokumentide üleandmise vastuvõtmise kohta vormistatav akt, milles fikseeriti vähemalt võlgniku nimi, võla suurus ja käsundisaaja teenustasu.
3.Lepingu järgi kohustus hageja kostja nimel sisse nõudma võlgnikult BRD INVESTMENT OÜ-lt 3643 eurot. Osutatud teenuse eest kohustus kostja tasuma teenustasu sissenõutava summa pealt 25% so 910,75 (3643 x 25%) +20% km. Kokku 1092,90 eurot.
4.Hageja on enda kohustused täitnud ja osutanud kostjale võlgade sissenõudmise teenust. Hageja teenuse tulemusena täitis võlgnik enda kohustuse kostja ees ning tasus kostjale võlgnetava summa 3643 eurot. Seega kohustus kostja hagejale tasuma teenustasu kokku 1092,90 eurot. Peale teenuse osutamist esitas hageja kostjale 15.08.2016 arve nr 16073, maksetähtajaga 22.08.2016, mida kostja ei tasunud ka peale korduvaid meeldetuletusi.
5.Tulenevalt lepingu punktist 4.5 kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,2% kalendripäevas iga tasumisega viivitatud päeva eest tasumata põhisummast. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arve tasumise tähtajale järgnevast kalendripäevast 23.08.2016 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 20.03.2019 kokku 2054,65 eurot (põhivõlgnevus 1092,90 eurot x 940 viivitatud päevade arv x 0,2% lepingujärgne viivisemäär tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest). Hageja leiab, et mõlemad lepingupooled on tegutsenud enda majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on kokkulepitud viivisemäär kehtiv ja viivisenõue põhjendatud.
6.Alternatiivselt, kui kohtu hinnangul on põhivõlast suurem viivisenõue põhjendamata, siis palub hageja vähendada viivist põhisummani.
7.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
8.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata.
9.Alates 2012 olid kostja juhatuse liikmed A T, kelle vastutusalaks oli ettevõtte finantsküsimused, klientidega töö korraldamine, lepingute sõlmimine ja haldamine ning D S, kes vastutas tehnika remondi ja hoolduse eest. A T hukkus 28.01.2018. Alates oktoobrist 2018 sai uueks juhatuse liikmeks A T.
10.Kuivõrd kostja tänased juhatuse liikmed isiklikult ei osalenud lepingu sõlmimisel ja kostja raamatupidaja vahetus 03.08.2018, siis põhinevad juhatuse liikmete teadmised poolte suhtest
raamatupidamisdokumentidel, panga väljavõtetel, sõlmitud lepingutel ja internetist kättesaadaval infol.
11.Kostja leiab, et käsundusleping nr xxxx on kehtetu, sest see on allkirjastatud vaid ühepoolselt ja puudub hageja esindaja allkiri. Tulenevalt VÕS § 11 lõikest 4 ja lepingu punktist 5.1 pidi leping olema mõlemapoolselt allkirjastatud. Pooled ei ole kokku leppinud, et leping jõustub ka siis, kui selle allkirjastab vaid kohustatud pool.
12.Kostja leiab, et A T poolt allkirjastatud volikiri ei viita BRD INVESTMENT OÜ-lt võlgade sissenõudmist.
13.Vastavalt üleandmis-vastuvõtmisaktile, mis on allkirjastatud vaid A T poolt on võla suurus 3643 eurot. Kostja esitas võlgnikule 22.10.2013 arve nr 143 summas 4902 eurot. BRD INVESTMENT OÜ kustutas 30.05.2014 902 euro ulatuses võla. Seega oli 08.06.2015 seisuga võla suurus 4000 eurot ja arusaamatu on, miks üleandmis-vastuvõtmisaktis on võlg 3643 eurot.
14.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole väidetavat teenust kostjale osutanud. Hageja on 10.06.2015 koostanud BRD INVESTMENT OÜ-le pretensiooni summas 15 264,17 eurot (3643 põhinõue + viivis 10710,42 eurot + kahjuhüvitis või 25% teenustasu 910,75 eurot). Sama kahjuhüvitist/teenustasu nõuab hageja ka kostjalt. Vastavalt pretensioonile tuli võlgnevus tasuda hageja arvelduskontole. Hagist jääb selgusetuks, miks otsustas hageja vähendada BRD INVESTMENT OÜ võlgnevuse summat põhivõlgnevuse suuruseni ja palus võla tasuda kostja arvelduskontole.
15.BRD INVESTMENT OÜ tasus kostja arveldusarvele 3643 eurot - esimene osamakse 01.09.2015 ja viimase 12.08.2016. Tasumise kohta ei esitanud hageja kostjale ühtegi teavitust võla sissenõudmise kohta. Kostja leiab, et A T võttis ise võlgnikuga ühendust ja pidas võla sissenõudmiseks läbirääkimisi. Seda kinnitab ka võlgnevuse tasumise kokkulepe, mille allkirjastasid A T ja BRD INVESTMENT OÜ juhatuse liige Alex Kluge.
16.Vastavalt hageja kodulehel olevale infole maksab teenustasu võlgnik, mitte klient. Sama asjaolu nähtub ka BRD INVESTMENT OÜ-le esitatud pretensioonist. Sellest tulenevalt on arusaamatu, miks esitas hageja 15.08.2016 teenuse eest arve kostjale.
17.Kostja raamatupidamises ei kajastu hageja esitatud arvet, seega ei ole kostja arvet kätte saanud. Sama asjaolu kinnitab ka kostja käibemaksu aruanne perioodist 01.08.2016-31.08.2016. Samuti ei ole hageja kostjale saatnud meeldetuletusi arve tasumiseks.
18.Kostja leiab, et viivise nõue ei ole põhjendatud, kuna puudus alus teenustasu arve esitamiseks, sest võla sissenõudmise teenust ei ole osutatud, käsundusleping on kehtetu ning kostja ei ole hageja arvet 16073 kätte saanud. Alternatiivselt märgib kostja, et viivise nõue on ebamõistlikult suur ja vastuolus VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega. Kohtuotsuse põhjendused
19.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
20.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) kostja esindajana allkirjastas A T hagejaga käsunduslepingu ja akti BRD Investment OÜlt võla sissenõudmiseks; hageja lepingut ei allkirjastanud (lk 4-9); 2) kostja juhatuse liige A T hukkus autoõnnetuses 28.01.2018 (lk 31); 3) kostja juhatuse liikmed on alates 01.10.2012 D S ja alates 03.10.2018 A T (lk 32);
4) kostja ja BRD INVESTMENT OÜ sõlmisid 01.10.2015 võla tasumiseks kokkuleppe (lk 37); 5) BRD INVESTMENT OÜ tasus kostjale võlgnevuse 3643 eurot (lk 12-12 pöördel).
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas: 1) hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käsundusleping BRD INVESTMENT OÜ-lt võlgnevuse kostjale väljanõudmiseks; 2) hageja on kostja käsundi täitnud s.t kas hagejal on tekkinud õigus võla sissenõudmise eest tasu kostjalt nõuda; 3) hageja edastas kostjale arve nr 16073.
22.Käsunduslepingu sõlmimisest Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud käsunduslepingu sõlmimist, kuna 08.06.2015 lepingul on vaid kostja esindaja allkiri ning pooled ei ole kokku leppinud, et leping loetakse sõlmituks ka juhul, kui selle on ainult kostja allkirjastanud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 08.06.2015 käsundusleping nr xxxx on allkirjastatud vaid kostja endise juhatuse liikme A T poolt. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Seega VÕS §-st 619 ei tulene kohustust kirjaliku lepingu sõlmimiseks. VÕS § 11 lõike 2 kohaselt, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Kostja poolt allkirjastatud 08.06.2015 käsunduslepingu punkti 5.1. kohaselt jõustub leping selle allakirjutamisel. Seega ei saa 08.06.2015 käsunduslepingut nr xxxx lugeda sõlmituks. Kohus leiab, et kuivõrd kostja viidatud lepingu ja lepingu lisaks oleva akti allkirjastas, saab sellest teha järelduse, et kostja nõustus nimetatud tingimustel hagejaga lepingut sõlmima. Seega saab poolte vahel lugeda sõlmituks suulise lepingu. Oluline on tuvastada, millise käsundi kostja hagejale kui käsundisaajale andis ja kas hageja kostja antud käsundi täitis.
23.Käsunduslepinguga antud käsundist ja selle täitmisest Kohus leiab, et käsunduslepingu ja akti allkirjastamisega andis kostja hagejale käsundi BRD INVESTMENT OÜ-lt võlgnevuse 3643 euro väljanõudmiseks (lk 8). Kohus leiab, et 22.10.2013 arvega nr 143 (lk 34) on tõendatud, et kostja esitas BRD INVESTMENT OÜ-le tööde eest nõude 4085 euro tasumiseks. BRD INVESTMENT OÜ tasus 30.05.2014 kostjale arve nr 143 eest 902 eurot (lk 35 arve selgitus). Seega oli käsunduslepingu sõlmimise ajaks BRD INVESTMENT OÜ-l kostjale tasumata 3183 eurot. Lepingu lisaks olevast aktist (lk 8) ja poolte esindajate 29.05.2019 istungil antud selgituste alusel ei ole käesoleval hetkel võimalik tuvastada, miks anti 08.06.2015 hagejale sissenõudmiseks nõue summas 3643 eurot. Võlgnik BRD INVESTMENT OÜ tasus 01.06.2015 võlgnevust 500 eurot (lk 12). Võlgnik BRD INVESTMENT OÜ tasus peale kostjaga 01.10.2015 kokkuleppe sõlmimist võlgnevust järgmiselt: 31.12.2015 – 1000 eurot (lk 12), 29.02.2016 - 1200 eurot, 10.03.2016 500 eurot ja 12.08.2016 – 443 eurot (lk 12 pöördel).
Hageja esitatud e-kirjadest (lk 10-11 pöördel, lk 68) nähtub, et hageja edastas BRD INVESTMENT OÜ-le 10.06.2015 pretensiooni ja 11.06.2015 selgituse võlgnikule. Hageja selgitas 29.05.2019 toimud istungil (lk 78 pöördel), et kostjale teenuse osutamiseks helistas ta võlgnikule ja avaldas võlgnevuse maksehäireregistris. Maksehäirete raportist (lk 96-96 pöördel) nähtuvalt, et ei ole BRD INVESTMENT OÜ võlgnevust kostja ja/või hageja ees maksehäirete registris kunagi avaldatud. Seega on hageja tõendanud vaid BRD INVESTMENT OÜ-le ühe pretensiooni esitamise 10.06.2015. Vastavalt VÕS § 620 lõigetele 1 ja 2 peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. BRD INVESTMENT OÜ 15.06.2015 e-kirjast hagejale (lk 68) nähtub, et BRD INVESTMENT OÜ esindaja on proovinud hagejale mitmeid kordi helistada nii kirjas kui ka kodulehel olevatele numbritele, kuid keegi ei ole vastanud või tagasi helistanud. Võlgnik on edastanud telefoninumbri ja palunud helistada. Seega ei saa hageja käsundi täitmist lugeda üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel osutatuks. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks peale 10.06.2015 pretensiooni edastamist teinud veel mingeid toiminguid kostjalt saadud käsundi täitmiseks. Kohtu hinnangul ei saa majandustegevuses tegutseva käsundisaajale kohaseks pidada käitumist, kus võlgnikul ei ole käsundisaajat võimalik käsundisaaja poolt e-kirjaga edastatud või kodulehel viidatud telefonil ühendust saada. Samuti ei ole hageja tõendanud, et helistas peale 15.06.2015 e-kirja võlgnikule tagasi. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 01.10.2015 sõlmiti kostja ja BRD INVESTMENT OÜ vahel kokkulepe võlgnevuse 3143 euro ja viivise 857 euro tasumiseks (lk 37). Kohus leiab, et kõike eeltoodut arvestades ei ole hageja kostjale käsunduslepinguga kokkulepitud teenust osutanud ning puudub igasugune alus nimetatud teenuse eest tasu nõuda. Kuivõrd hagejal puudub alus käsunduslepinguga kokkulepitud teenuse eest tasu nõuda, siis puudub vajadus hinnata, kas hageja toimetas kostjale arve nr 16073 kätte. Samal põhjusel tuleb rahuldamata jätta ka hageja viivisenõue. Osundatud põhjustel tuleb IDR INKASSO AGENTUUR OÜ hagi Osaühing S vastu põhivõla 1092,90 euro, viivise 2054,65 euro ja alates 21.03.2019 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras jätta rahuldamata.
24.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda, kuid rahaliselt kindlaksmääramata kostjal menetluskulude puudumise tõttu. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik 11.07.2019 kohtuotsus osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.