lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-17158/14

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 18.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-17158/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2091
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht

18.12.2019, Rakvere

Tsiviilasja number

2-19-17158

Tsiviilasi

R E avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja: R E, ik xxxx, elukoht xxxx; xxxx

esindajad Ajutine pankrotihaldur: Tiia Kalaus- Tartu Soola 3, tel 7407 662, 504 6694; [email protected]

RESOLUTSIOON

Rahuldada R E avaldus. Kuulutada välja võlgniku R E, ik xxxx pankrot 18.12.2019 kell 13.00. Pankrotimenetlus on algatatud Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr. 2015/848 artikkel 3 lõike 1 alusel ning selle suhtes kohaldatakse Eesti Vabariigi seadust. Pankrotihalduriks nimetada Tiia Kalaus- Tartu Soola 3, tel 7407 662, 504 6694; [email protected]. Kinnitada ajutise pankrotihalduri tasu summas 442 eurot, lisandub käibemaks. Ajutise halduri tasu mõista välja summas 442 eurot, lisandub käibemaks, eurot ja kanda OÜ Civilex kontole nr EE312200221055387366 SwedBank.

Menetluskulu PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes jääb võlgniku kanda.

Pankrotiseaduse § 85 kohaselt kohustada võlgnikku andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige võlgniku vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta. PankrS § 89 kohaselt kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust PankrS § 85-88, § 20 ja § 35 lõike 1 p 3 sätestatud kohustuste rikkumisega. Käesolevas menetluses on kohustatud isikuks R E keda ülalnimetatud kohustuste tekkimisest teavitada käesoleva määruse saatmisega. Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek ja võlgniku vande andmine 22.01.2020 kell 14.00 Rakveres, Rohuaia 8, saalis nr. 2. Kohustada võlgnikku osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Võlausaldajatel teatada haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg 1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse halduri poolt esitatud pankrotimääruse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohtumäärus tehakse teatavaks 18.12.2019 kell 13.00.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Tartu Maakohtu registriosakonnale. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. PankrS § 32 sätestab, et pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud

1.Viru Maakohtu menetlusse saabus 04.11.2019 R E avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt teatab võlgnik, et tema kuu sissetulek on alla miinimumpalga. Ta on arvel töötukassas, ta ei suuda tasuda oma kohustusi ja on püsivalt maksejõuetu. Seletuskirja kohaselt on tal võlad tekkinud juba nn kroonide ajal, kuupalk oli siis 2000 krooni. Kui perre sündis laps, oli vaja raha kulude katmiseks. Raha on läinud ostetud auto remontimiseks. Tervis on olnud suhteliselt kehv, on olnud mitmetel operatsioonidel. Elab emale kuuluvas korteris. Võlad on suurusjärgus ca 27 000 eurot.
2.Ajutine pankrotihaldur esitas 04.12.2019 alljärgneva aruande: Kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnistuid ei kuulu. Võlgniku elukohaks oleva korteriomandi omanikuks on kinnistusraamatu kohaselt T V (i.k. xxxx), kes rahvastikuregistri kohaselt on võlgniku ema. Seega, ajutine haldur võlgniku omandis käesoleval ajal kinnisvara tuvastanud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele käesoleval ajal registris registreeritud alljärgnevad sõidukid: - mootorratas xxxx (v.l. xxxx) – võlgnik on selgitanud, et müüs selle oksjoni korras ca 10 aastat tagasi ning ostja väitis, et viib selle xxxx; - sõiduauto xxxx (v.l. xxxx). Võlgnik oma vastuses selgitab, et tema ainuke sõiduvahend on xxxx, mis on osalenud mitmes avariis ja on maha kantud ja vajab suurt remonti. Maanteeameti sõiduki taustauuringu andmetest selgub, et sõidukil on kehtiv tehnoülevaatus kuni 08.2020 ja kehtiv liikluskindlustus, Viimane tehnoülevaatus on läbitud 26.08.2019 ning sõiduk oli tehniliselt korras. Seega, on arusaamatu võlgniku väide, et sõiduk on maha kantud ja vajab suurt remonti. Eelnevalt on võlgnikule kuulunud veel kolm sõidukit, kuid need on võõrandatud enne pankrotiavalduse esitamist: mootorratas xxxx (v.l. xxxx), võõrandatud 11.09.2019, uus omanik M L; sõiduauto xxxx (v.l. xxxx), võõrandatud 5.11.2019, uus omanik L L (i.k. xxxx), uue omaniku asukohaks on võlgnikuga üks aadress, seega võib uus omanik olla võlgniku lähikondne;

sõiduauto xxxx (v.l. xxxx) on 11.06.2019 kustutatud seoses võõrandamisega, võõrandamine kajastub 26.04.2019 AB „Lietuvas draudimas“ Eesti filiaal. Pangakontolt nähtub, et võlgnik on sularaha kandnud 11.09.2019 kontole summas 1700 eurot, seega võib eeldada, et nimetatud summa saadi mootorratta müügist. L L on ilmselt võlgniku lähikondne, kes on sõiduki xxxx omanikuks saanud ainult sõiduki ümberregistreerimisega ning mingit varalist kasu võlgnik sellest saanud ei ole. Tuleb nentida, et L L kasuks kindlustuse tehtud väljamaksed on laekunud võlgniku kontole. Ajutine haldur märgib, et tulenevalt PankrS §§-dest 109 – 111 võivad olla alused vara tagasivõitmiseks pankrotimenetluses. Lähtudes eeltoodust, asub ajutine haldur seisukohale, et võlgnikule kuulub sõiduk xxxx, reg. märk xxxx, mis on tegelikult tehniliselt korras. Vastavate parameetritega sõidukit ajutine haldur ei tuvastanud portaalist auto.24 ning käesoleval ajal hinda prognoosida on raske, kuid arvestades sõiduki vanust võib eeldada, et see ei ole üle 1000 eurot. Võlgnikule kuulunud teine sama tüüpi sõiduk (xxxx) on ilmselt pärast avariid võõrandatud kindlustusele ning kindlustus on nii võlgnikule kui ka L L tasunud kindlustushüvitisi. Ajutine haldur ei ole võlgnikul registrisse kantud vara tuvastanud. Võlgnik on kinnitanud avalduses, et tal puudub igasugune vara. Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: xxxx Swedbank, mille jääk oli 29.11.2019 seisuga 24,94 eurot. Ajutine haldur on andnud võlgnikule nõusoleku kasutada kontolt rahalisi vahendeid seaduses lubatud määras, kuni 540 €/kuus. Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku pangakontot perioodil 2018 – 2019.a. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on selgelt elanud „üle oma võimete“ . Võlgnik selgitab oma avalduses, et võlgnevused tekkisid juba krooni ajal. Seega, tuleb eeldada, et võlgnik on nn. laenurattas veerenud ca 8 aastat. Jälgides kontole laekuvaid ja kontolt väljaminevaid makseid, siis võlgnik on võtnud üha uusi laenukohustusi ja nende arvelt on tasutud eelmiste laenude tagasimakseid. Kuidas on võlgnikul õnnestunud olematu sissetuleku juures pidevalt laenukoormust suurendada, on arusaamatu. Teistes krediidiasutustes võlgnikul lepingulised suhted puuduvad. Pensionikeskuse andmetel on isik liitunud kohustusliku kogumispensioniga ning LHV Pensionifondis XL on 5877.487 osakut, mille väärtus on antud 8843,09 eurot. Käesoleval ajal ei ole kohustusliku pensionikonto osakud realiseeritavad. Maksu- ja Tolliameti kinnitusel deklareeris võlgnikule viimati töötasu väljamaksmist Osaühing xxxx xxxx.a. veebruaris. Pärast seda on saanud toetust Eesti Töötukassalt. Viimase poolt tehtud maksed lõppesid septembris 2019 ja väljamaksete summa jäi ca 400 euro lähedale. Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Võlgnik oma avalduses ei ole esitanud andmeid talle võlgu olevate isikute kohta. Äriregistri andmetel võlgnikul puuduvad seosed äriühingutega.

Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule ei kuulu realiseeritavat kinnisvara. Vallasvarana on võlgnikul sõiduk xxxx, mille prognoositav väärtus on ca 1000 eurot. Rahalised vahendid ei võimalda arestimist. Võlgnik on pankrotiavaldusele lisanud talle teadaolevate võlanõuete koosseisu. Tegemist on kiirlaenuna võetud kohustustega. Aktiivseid täitemenetlusi register ei näita. Viimased (2010.a.) täituri juures olnud nõuded on lõpetatud. Tuginedes võlgniku poolt pankrotiavalduses esitatud lisale, on võlgnikul kohustused alljärgnevate võlausaldajate ees: Bondora AS – 10 674,46 eurot; Coop Finants AS – 8 506,32 eurot; Bigbank AS – kogu lepingu eest 5 525,33 eurot; Ferratum Bank – 1400 eurot; Credit24 OÜ – 2 567,95 eurot; Laen.ee – 2000 eurot; SMS Money OÜ – 800 eurot; Klick Eesti AS – 469,46 eurot. Kokku on ajutise halduri hinnangul võlgnikul kohustusi võlausaldajatele summas 31 943,52 eurot. Ajutise halduri hinnangul ei ole need kindlasti lõplikud nõuete summad, sest jooksvalt suurenevad nii intressid kui ka viivis, millede arvestamine lõpeb pankroti väljakuulutamisel. Maksejõuetuse põhjuseks on juba eelnevalt ajutise halduri poolt hinnatud „üle oma võimete elamine“, vähemalt viimastel aastatel. Kahe viimase aasta jooksul on võlgnik oma laenukoormust suurendanud näiteks Bondora laenuga (laenusumma 9000 eurot). Laenu võtmine teise laenu tasumiseks ei ole jätkusuutlik ning sellest oleks võlgnik pidanud juba ammu aru saama. Kui võlgnikul oli töökoht, siis ilmselt oli töötasu normaalne, et sellest oleks võinud tavapäraselt ära elada. Kuid ilmselt on ka töötasu saamise ajal võlgnik oma laenukohustusi veel suurendanud. Täiesti arusaamatu on ka tõsiasi, et tohutu laenukohustuse juures, ei ole võlgnik suutnud endale muretseda mingi vara (näit. eluaset), vaid ongi saadud raha lihtsalt ära kulutanud. Võlgniku enda vastusest ajutisele haldurile selgub, et on osalenud töökoha otsingutel, kuid pole tööle asunud, sest pakutav töötasu ei kata tema laenusummasid. Milline siis peaks olema võlgniku töötasu kuus, mille arvelt oleks võimalik tasuda jooksvad laenukohustused ning jätkata igapäevaelu ilma uusi laene võtmata? Ajutise halduri hinnangul, peaks see olema vähemalt 2000 eurot, kuid nii kõrget töötasu ilmselt pole võlgnikul võimalik saada (arvestada tuleb ka terviseprobleemidega). Ajutisele haldurile jääb ka arusaamatuks, kuidas kavatseb võlgnik pärast pankrotimenetluse ajal ja sellele järgnevalt 5 aastal elada tasuga, mis on minimaalne või isegi alla selle. Tuleb arvestada, et ka sellest teenitavast tulust on kohustus tasuda võlausaldajate nõudeid. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj tulenevalt.

Kogutud materjalide põhjal on ajutise halduri hinnangul võimalikud tagasivõitmise alused sõidukite võõrandamisest. Ajutise halduri hinnangul on mootorratta müügist saadud summa ilmselt olnud vara väärtusele vastav ning sellest on tasutud kohustusi võlausaldajate ees. Küsimus on lähikondsele L L võõrandatud sõidukis. Ajutise halduri hinnangul on tegemist käesoleval juhul Töötukassa ametniku koostatud avaldusega. Tuginedes eelnevale sarnasele praktikale, siis võlgnikul ilmselt puudub üleüldse selge ettekujutus pankrotimenetlusest ja sellele järgnevast menetlusest. Esitatud avaldusest selgub, et võlgnikul on tuvastatud osaline töövõimetus. Milles töövõimetus konkreetselt seisneb ja kui kaua see kestab, pole ajutisele haldurile teada. Võlgnik peaks neid küsimusi kohtuistungil selgitama. Ajutine haldur möönab, et võlgnik on pika perioodi jooksul võtnud endale suure laenukoormuse, mida ta ei ole võimeline jooksvalt tasuma. Kuna viimase aasta jooksul on püsiv sissetulek töötasuna puudunud, siis saab järeldada, et võlgniku suhtes on välja kujunenud alaline maksejõuetus. Kuna pankrotiavaldus on esitatud kooskõlas PankrS § 171 lg 11 ja puuduvad alused Pankrs § 171 lg 2 kohaldamiseks ning juhul kui Viru Maakohus kuulutab välja R E pankroti, siis: - ajutine haldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina; - palub määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; - avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded; - mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud.

3.Kohus, esitatud pankrotiavalduse koos lisadega läbi vaadanud, menetlusosalised ära kuulanud, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PankrS § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku võlakohustused on ajutise halduri aruande kohaselt suurusjärgus ca 32000 eurot ja kuni pankroti väljakuulutamiseni need suurenevad. On ilmne, et arvestatavas suuruses prognoositavad vabad vahendid puuduvad ei ole ja vara puudumine ei võimalda võlgasid konstruktiivselt tasuda. Menetluse raugemiseks alust ei ole, kuna võlgnik on soovinud kohustustest vabastamise menetlust ja alused sellest keeldumiseks puuduvad. Nõusoleku täita menetluses pankrotihalduri kohustusi on andnud Tiia Kalaus, kes vastab PankrS § 56 nõuetele. 04.12.2019 esitatud taotlus ajutise halduri tasu kinnitamiseks kuulub rahuldamisele riigivahendite arvel, kuna menetluses selleks vahendid puuduvad. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab pankroti kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

PankrS § 31 lg-te 6 ja 7 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata teate pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja