Bondora AS-i hagi A O vastu võlgnevuse, intressi, lepingu haldustasu, lisateenuste ja viivise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
4834,37 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929) Hageja esindaja: E A (e-post xxx) Kostja: A
Asja läbivaatamine
O
(isikukood
xxx,
e-post xxx)
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Bondora AS-i hagi A O vastu võlgnevuse, intressi, lepingu haldustasu, lisateenuste ja viivise väljamõistmise nõudes osaliselt.
2.Mõista A Olt välja lepingust nr XXX tulenev võlgnevus 2053,06 eurot ja viivis 39,76 eurot Bondora AS-i kasuks.
3.Mõista A Olt Bondora AS-i kasuks välja viivis põhinõudelt (2053,06 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta resolutsiooni punktis 2-3 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud 48,03% ulatuses A O kanda ja 51,97% ulatuses Bondora AS-i kanda.
6.Mõista A Olt välja menetluskulu 365,03 eurot Bondora AS-i kasuks.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb A Ol tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Määrata, et kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba 1
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Bondora AS esitas 18.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4018,80 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu 30.12.2024 määrusega anti vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 nõue üle Harju Maakohtule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas 30.12.2024 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase hagiavalduse. Hageja esitas hagiavalduse 13.01.2025, mida täpsustas 31.01.2025.
Vastavalt hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel võlgnevust summas 3463,20 eurot, intressi 326,42 eurot, lepingu haldustasu 88,91 eurot, lisateenuseid 139,90 eurot ja viivist 111,53 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist määras 20,34% aastas alates 14.01.2025 kuni põhinõude tasumiseni. Samuti nõuab hageja kostjalt menetluskulu ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 28.08.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel väljastas hageja kostjale samal päeval krediidisumma 3500 eurot. Lepingutingimustes on kokku lepitud, et laenusumma on 3721 eurot, millest on maha arvestatud lepingu sõlmimise tasu 221 eurot. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Kostjal tuli ka tasuda lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas. Krediidikulukuse määraks on 33,6%.
Hageja hoiatas 15.10.2024 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Hageja ütles 15.11.2024 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Kostja oli jätnud laenulepingu alusel osaliselt või täielikult tasumata 12.07.2024-12.11.2024 osamaksed.
Hageja esitas 31.01.2025 hagiavalduse täpsustuse, milles selgitas krediidikulukuse määra kujunemist, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja esitas nõude ümberarvestuse juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitas, et nõude ümberarvestamisel lähtub hageja põhisummast 3500 eurot (st summa, mis kanti kostjale üle). Kõik laenulepingu ajal tehtud ülekanded on hageja arvestanud tagastamata krediidisumma katteks. Hageja arvestab intressimääraks 0% ning 2
loobub kõigist kõrvalnõuetest (st lepingu sõlmimise tasu, lepingu haldustasu, lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivised jne). Selle tulemusel on hageja nõue 31.01.2025 seisuga 2053,06 eurot (põhiosa). Samuti taotleb hageja seadusjärgse viivise väljamõistmist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast. 14.02.2025 esitas hageja viivisenõude arvestuse, mille kohaselt nõuab ta viivist perioodi 16.11.202413.01.2025 eest summas 39,76 eurot. Kostja vastuväited
6.Kohus on hagimaterjalid lugenud kostjale kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg 3 p 2 alusel 14.02.2025 ja 11.03.2025, kuid kostja hagile õigeaegselt ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
7.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
Hagi hind on 4834,37 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
Hageja ja kostja sõlmisid 28.08.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 3500 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimääras 20,34% aastas ning kostja kohustus laenu tagastama vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 08.09.202209.08.2027 (dtl 48). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Puudub vaidlus, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti majandustegevust, st vaidlusalune leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
10.Hageja põhinõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).
11.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
12.Hagiavalduse ja hagiavaldusele lisatud nõudearvestuste (dtl 100-102) kohaselt toimus kostja poolt viimane makse (osaliselt) laenulepingu katteks 11.10.2024. Seega oli kostja lepingute 3
ülesütlemise ajaks täielikult või osaliselt viivituses 12.07.2024, 12.08.2024, 11.09.2024, 13.10.2024 ja 12.11.2024 osamaksete tasumisega (dtl 85-86), s.o vähemalt kolme osamakse tasumisega. 15.10.2024 saatis hageja kostjale e-postiaadressil xxx (dtl 80-81) teate lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava tähtaja, s.o 14.11.2024 jooksul võlgnetavaid summasid. 15.11.2024 saatis hageja kostjale lepingute ülesütlemise teate (dtl 82-84). Puudub vaidlus, et ülesütlemisavaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega on käesoleval juhul täidetud VÕS § 416 lg 1 sätestatud eeldused.
13.Lepingu nr XXX sõlmimisel 28.08.2022 oli krediidikulukuse määr 33,6% aastas. Hageja on 31.01.2025 e-kirjas märkinud, et krediidi kulukuse määr sõltub laenusummast, kuumaksete arvust, intressimäärast, haldustasust, lepingutasust. Eesti Panga veebilehel tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks oli lepingu sõlmimisel 16,30%. Krediidikulukuse määr 33,6% aastas ei ületa tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, milleks on 48,90% (3x16,30%).
14.Kostja on laenulepingu raames teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 1446,94 eurot (dtl 85-90), mille hageja on arvestanud põhivõlgnevuse, intressi, haldustasu ja lisateenuste katteks.
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
16.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1– 7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
17.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel:
17.1.arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist;
17.2.aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;
4
17.3.teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.
18.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavt, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).
19.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
20.Hageja hinnangul (vt dtl 41, 107) hageja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Hageja on tuginenud kostjale laenu andmisel asjaolule, et kostja teavitas enda sissetulekuks 600 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 981,3 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 0 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 294 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal maksehäired puudusid. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 395,61 eurot. Hageja on selgitanud 31.01.2025 e-kirjas, et krediiditoimiku alamlehelt (Loan Applications and Contracts) nähtub, et maksevõime analüüsimisel on kasutatud sissetulekut summas 981,3 eurot (veerg "AG"), elamiskuludeks arvestatud 294 eurot (veerg "I"), kehtivate Bondora laenude kuumaksed 180 eurot (veerg "AJ"), uue laenu kuumakse 111,69 eurot. Vaba raha arvutuskäigul on samuti arvestatud kõikide asjaoludega: 981,3 eurot (sissetulek) - 180 eurot (olemasolevad kohustused) - 294 eurot (elamiskulud) - 111,69 eurot (uue lepingu kuumakse) = 395,61 euro ehk vaba raha summa, mis jäi kostjale igakuiselt üle muude kulutuste tarbeks. Hageja on esitanud kohtule krediiditoimiku (dtl 99). 5
21.Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Kohus leiab, et hageja seda kohustust täitnud ei ole. Kohus tuvastab, et hageja rikkus kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet järgmiste asjaolude alusel. Hageja on esile toonud, et ta arvestas kostja pangakonto väljavõtte alusel lepingu sõlmimisel kostja sissetuleku suuruseks 981,31 eurot ja igakuisteks kohustusteks 180 eurot ja elamiskuludeks 294 eurot. Hageja väljatoodust nähtub, et hageja on kostja kohustustena arvesse võtnud üksnes kehtivaid Bondora kuumakseid summas 180 eurot. Samas kohtule esitatud krediiditoimikus oleva pangakonto väljavõtte kohaselt on kostjal kohustused ka xxx AS-i ees, samuti on kostja saanud juba Bondora AS-ilt laenu 15.04.2022 summas 1000 eurot ja 31.05.2022 summas 1500 eurot ning tasunud x x võlga veebruarist juunini summas 50-100 eurot kuus. Hageja on põhistanud asjaolu, miks ta ei ole xxx AS laenu arvesse võtnud väitega, et ta võttis kostja krediidivõimelisuse hindamisel aluseks kostja viimase kolme kuu konto väljavõtted. Kohtu hinnangul ei ole kolm kuud piisavalt pikk aeg, mille alusel hinnata, kas laenusaaja on krediidivõimeline. Kohtupraktikas on piisavaks perioodiks peetud kuute kuud ning kohtu hinnangul oleks hageja pidanud võtma krediidianalüüsi tehes aluseks vähemalt kostja viimase kuue kuu konto väljavõtte. Hageja on esile toonud, et ta on laenu väljastamisel arvesse võtnud üksnes Bondora eelnevaid laenukohustusi summas 180 eurot, kuid muid kohustusi arvesse võetud ei ole. Kohtu hinnangul viitab kostja poolt varasemalt xxx AS-ilt väikelaenu ja Bondora AS-ilt korduvalt laenude võtmine, et kostja on juba makseraskustes ning üritab olemasolevaid kohustusi täita uute laenukohustuste võtmisega. Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei ole kontrollinud nõuetekohaselt laenusaaja krediidivõimekust ning ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses. Ainuüksi igakuise töötasu olemasolu ei ole piisavaks argumendiks, et lugeda vastutustundlikult tuvastatuks isiku krediidivõimekus. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
22.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest.
23.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suures summas hageja kostjale laenu andis ja kui suure summa on kostja lepingute alusel tagasi maksnud.
24.Hageja esitas 31.01.2025 ümberarvestused, mille kohaselt on laenulepingu nr XXX alusel hagejal kostja vastu põhinõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 2053,06 eurot.
25.Seega kostjal on hagejale tasumata laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 2053,06 eurot (3500-1446,94). Lepingutasu kostja hagejale VÕS § 4034 lg 7 alusel ei võlgne. 26. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 on antud juhul viivisemääraks perioodil 16.11.2024-31.12.2024 6
12,25% aastas ja perioodil 01.01.2025-13.01.2025 11,15% aastas. Viivise summaks on seega 39,76 eurot.
27.Arvestades eelpool väljatoodud põhjendusi ning tsiviilasja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 2053,06 eurot ja viivis 39,76 eurot. Samuti viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Ülejäänud hageja nõuded jätab kohus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
28.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
29.Käesoleva hagi hind on 4834,37 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude osaliselt summas 2321,74 eurot ehk hageja nõudest rahuldatakse 48,03%, jätab kohus menetluskulud 48,03% ulatuses kostja kanda ja 51,97% ulatuses hageja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
31.Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 560 eurot, õigusabikulu 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse tasu 20 eurot.
32.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna asjas tasutud riigilõiv 560 eurot. TsMS § 484 2 tulenevalt on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. 33. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulu 1,5 tundi hagiavalduse koostamisele on põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja esindaja tunnihind 120 eurot. Seega on põhjendatud õigusabikuluks 180 eurot. Hageja menetluskuluks kokku on 760 eurot (560+20+180). 7
34.Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 48,03% ulatuses kostja kanda, kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 365,03 eurot (760x48,03%). Kuivõrd kostja ei ole kohtumenetluses sisuliselt osalenud (sh lepingulise esindaja kaudu), määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
35.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.