Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

26.07.2019 esitas F. L. (end K.) avalduse Päikeseelamu OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõetu, kuna ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid. Võlausaldaja tugines pankrotiavalduses PankrS § 10 lg 2 p-le 2 - võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada. Samuti on täitemenetluses ilmnenud, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankroti. 14.08.2019 kohtumäärusega võttis kohus F. L. (end K.) avalduse Päikeseelamu OÜ pankroti väljakuulutamiseks menetlusse, määras eelistungi aja ja kohustas võlgnikku vastama pankrotiavaldusele. Võlgnik eelistungile ei ilmunud ning pankrotiavaldusele ei vastanud. 29.08.2019 kohtumäärusega andis kohus tähtaja 11.09.2019 avaldajale kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1 000 euro tasumiseks. Deposiit tasuti avaldaja ja kolmandate isikute poolt. 17.09.2019 nimetas kohus ajutiseks halduriks Terje Eipre. Ajutine haldur esitas 10.10.2019 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Vastavalt äriregistri andmetele oli võlgniku tegevusalaks hoonestusprojektide arendus, elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Lähtudes ajutise halduri aruandest on võlgnikul vara 96 eurot. Kohustusi on võlgnikul ajutise aruande kohaselt vähemalt 451 476,96 euro ulatuses. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on võõrandanud 29.01.2019 korteriomandeid ettevõttele OÜ Sild Capital hinnaga 903 400 eurot, millest oli tasutud notari deposiiti 505 000 eurot (mille arvelt tasuti erinevate võlausaldajate ees kohustusi: B-L., V I., T., A. A.) ning 398 000 eurot on tänaseni OÜ X poolt võlgnikule tasumata. Seega võib esineda vara tagasivõitmise võimalus. Võlgnikul majandustegevus puudub. Haldur palub välja kuulutada võlgniku pankroti. 11.10.2019 kohtuistungil kuulas kohus ära avaldaja, võlgniku ja ajutise pankrotihalduri. Avaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ja ajutine haldur jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankroti, juhul kui tasutakse deposiit 5 400 eurot. Võlgnik tunnistas maksejõuetust. 16.10.2019 määrusega määrati võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 5400 eurot. Deposiit tasuti võlausaldajate ja kolmandate isikute poolt. Terje Eipre on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. 26.07.2019 esitas F. L. (end K.) avalduse Päikeseelamu OÜ pankroti väljakuulutamiseks. PankrS §

31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 96 eurot. Kohustusi on võlgnikul ajutise halduri aruande järgi 451 476,96 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub piisavalt vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 18.12.2019 kell 16:00. Pankrotihaldur Terje Eipre on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamisega käesolevas tsiviilasjas. Terje Eipre vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus määrab Terje Eipre pankrotihalduriks. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu, kuid muid põhjuseid ei saa välistada. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 85 sätestab võlgniku teabe andmise kohustuse. Nimetatud paragrahvi lõiked 1-3 sätestavad, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 90 kohaselt kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus kohustab võlgniku endist juhatuse liiget ilmuma vande andmiseks kohtusse enne võlausaldajate üldkoosolekut kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal. Vande andmise kohustuse mittetäitmise korral võib kohus trahvida või kohaldada sundtoomist või aresti. PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 23,75 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 2736 eurot (sh käibemaks, 1 h on 96

eurot) ja kulude katteks 34 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 2 736 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et kulutused summas 34 eurot on vajalikud. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Kuna võlgnikul on vara vaid 96 eurot, määrab kohus ülejäänud osas ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise võlausaldajate poolt makstud deposiidi arvelt. Kohus leiab, et tuleb jätta rahuldamata ajutise halduri taotlus ajutise halduri tasu ja kulutuste osaliseks hüvitamiseks riigi vahenditest, kuna võlausaldajad on kandnud raha deposiiti, mille arvelt saab menetlust finantseerida. Avaldaja on palunud pankrotiavalduses jätta menetluskulu riigilõivu võlgniku kanda. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (PankrS § 150 lg 1 p 1 järgi on pankrotimenetluse kuluks mh ka menetluskulud). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et on riigilõiv pankrotiavalduselt vajalik ja põhjendatud menetluskulu summas 300 eurot. Kohus ei saa aga menetluskulusid ega viivist võlgnikult välja mõista, nagu see toimuks teistes menetlustes. Seda küsimust on käsitlenud Riigikohus lahendis 3-2-1-23-13. Nimelt on pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks erikord – PankrS § 146 kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. Menetluskulude hüvitamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras ning selleks tuleb pöörduda pankrotihalduri poole. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.