Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
4253,36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, Tallinn) Hageja esindaja: Sigrid Rahkema (e-post xxx) Kostja: X (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi Xi vastu võlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes osaliselt.
2.Mõista Xilt välja lepingust nr KK3668088 ja selle muutmise kokkulepetest tulenev võlgnevus 1824,10 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
3.Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (1824,10 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta resolutsiooni punktis 2-3 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud 48,14% ulatuses Xi kanda ja 51,86% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Mõista Xilt välja menetluskulu 356,24 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Xil tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Määrata, et kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord 1
Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 31.12.2024 Harju Maakohtule hagi Xi vastu võlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes. Hageja täpsustas hagi 12.02.2025.
2.Vastavalt hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt krediidikontolepingu nr KK3668088 alusel võlgnevust summas 1999,26 eurot, intressi 204,84 eurot, sissenõudmiskulu hüvitist 50 eurot ja viivist 1999,26 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt menetluskulu ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja krediidikontolepingu nr KK3668088 ja muutmise kokkulepped, mille alusel võimaldati kostjale krediiti 2000 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja poolt esitatud arvete alusel. Kostja kasutas limiiti summas 1999,26 eurot. Kostja ei ole krediiti tagastanud. Krediidikulukuse määraks on 49%.
4.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 15.12.2021 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lgle 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 30.12.2021.
5.31.12.2021 loovutas esialgne võlausaldaja kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
6.Hageja esitas 12.02.2025 hagiavalduse täpsustuse, milles selgitas täiendavalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja esitas nõude ümberarvestuse juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitas, et vastavalt lepingule sai kostja krediiti kokku summas 2370 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 545,90 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel 2
saadud summa 1824,10 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 30.12.2021 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 11.02.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 2370,00 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 545,90 eurot seega võlgnevuses on 1824,10 eurot. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1824,10 eurot kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 40,7% aastas. Kostja vastuväited
7.Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (14.03.2025), kuid kostja hagile õigeaegselt ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
8.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
9.Hagi hind on 4253,36 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
10.Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 19.04.2021 tähtajatu krediidikonto lepingu nr KK3668088, mille alusel võimaldati kostjale krediiti 400 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimääras 40,76% aastas ja krediidikulukuse määraks on 49% (dtl 12).
11.Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 20.04.2021 tähtajatu krediidikonto lepingu nr KK3668088 muutmise kokkuleppe, mille alusel võimaldati kostjale krediiti 600 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimääras 40,72% aastas ja krediidikulukuse määraks on 49% (dtl 15).
12.Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 26.05.2021 tähtajatu krediidikonto lepingu nr KK3668088 muutmise kokkuleppe, mille alusel võimaldati kostjale krediiti 900 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimääras 40,70% aastas ja krediidikulukuse määraks on 49% (dtl 18).
13.Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 27.05.2021 tähtajatu krediidikonto lepingu nr KK3668088 muutmise kokkuleppe, mille alusel võimaldati kostjale krediiti 1100 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimääras 40,70% aastas ja krediidikulukuse määraks on 49% (dtl 21).
14.Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 29.05.2021 tähtajatu krediidikonto lepingu nr KK3668088 muutmise kokkuleppe, mille alusel võimaldati kostjale krediiti 1400 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimääras 40,70% aastas ja krediidikulukuse määraks on 49% (dtl 24).
15.Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 30.05.2021 tähtajatu krediidikonto lepingu nr KK3668088 muutmise kokkuleppe, mille alusel võimaldati kostjale krediiti 1700 eurot. 3
Lepingus lepiti kokku intressimääras 40,70% aastas ja krediidikulukuse määraks on 49% (dtl 27).
16.Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 31.05.2021 tähtajatu krediidikonto lepingu nr KK3668088 muutmise kokkuleppe, mille alusel võimaldati kostjale krediiti 2000 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimääras 40,70% aastas ja krediidikulukuse määraks on 49% (dtl 30).
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Puudub vaidlus, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti majandustegevust, st vaidlusalune leping ja selle muutmise kokkulepped on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes.
18.Hageja põhinõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).
19.Lepingu nr KK3668088 ja selle muutmise kokkulepete sõlmimisel 19.04.202131.05.2021 oli krediidikulukuse määr 49% aastas. Hageja on hagiavalduses märkinud, et krediidikulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Eesti Panga veebilehel tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks oli lepingute sõlmimisel 20,09%. Krediidikulukuse määr 49% aastas ei ületa tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, milleks on 60,27% (3x20,09%).
20.Kostja on krediidikonto lepingu raames teinud tagasimakseid kogusummas 545,90 eurot (dtl 131-132).
21.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
22.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1– 3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
23.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 4
23.1.arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist;
23.2.aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;
23.3.teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.
24.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).
25.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
26.Hageja hinnangul (vt dtl 4-7, 94-100) hageja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1100 eurot ning väljaminekud 96,95 eurot, laenuandja on arvestanud majapidamiskuludeks 210 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (33,59 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 759,46 eurot (1100-96,95210-33,59). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega krediidikonto lepingut. Kostja konto väljavõtte analüüsimisel tuvastas krediidiandja, et kostja sai töötasu 2021. aasta veebruaris 5
837,66 eurot, märtsis 674,24 eurot ja aprillis 1253,83 eurot. X märkis taotluses, et tema sissetulek on 1100 eurot (töötasu), finantskohustuste hulka kuuluvad kodulehel laen.ee võetud laen, mille tagasimakse on 34,74 eurot kuus, kodulehel smsmoney.ee võetud laen, mille tagasimakse on 29,28 eurot kuus, kodulehel smsraha.ee võetud laen, mille tagasimakse on 34,74 eurot kuus (st kokku isiku poolt edastatud andmete järgi 98,76 eurot). Arveldukonto analüüsi tulemusena tuvastas Placet Group OÜ ülekandeid isiku kontolt BB Finance OÜ-le ja Bondora AS-ile viitega tagasimaksetele (19 eurot ja 59,03 eurot). Samuti Placet Group OÜ tuvastas, et isikul on Placet Group OÜ-s kehtivad laenulepingud: nr TL3660959 (kuumakse 34,74 eurot), nr 31003660554 (kuumakse 29,28 eurot), nr SR3660228 (kuumakse 34,74 eurot). Kokku arvestas Placet Group OÜ isiku finantskohustuse määraks 176,79 eurot. Krediidikonto taotluses märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks töötasu 1100 eurot, finantskohustusteks 176,79 eurot ning igakuisteks majapidamiskuludeks 0 eurot. Placet Group OÜ arvestas isikule taotleva krediidikonto lepingu KK3668088 osamakse 33,59 eurot ja igakuiste majapidamiskuludena 150 eurot.
27.Hagejal oli tulenevalt VÕS § 403 4 lg 13 järgi tõendamiskoormis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Kohus leiab, et hageja seda kohustust täitnud ei ole. Kohus tuvastab, et hageja rikkus kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet järgmiste asjaolude alusel. Hageja on välja toonud, et esialgne krediidiandja võttis kostjale krediiti andes arvesse kostja finantskohustused, mille hulka kuuluvad laen.ee kodulehel võetud laen kuumaksega 34,74 eurot, smsmoney.ee kodulehel võetud laen kuumaksega 29,28 eurot, smsraha.ee kodulehel võetud laen kuumaksega 34,74 eurot, laenukohustused BB Finance OÜ ja Bondora AS-i ees, samuti Placet Group OÜ-s kehtivad laenulepingud nr TL3660959 (kuumakse 34,74 eurot), nr 31003660554 (kuumakse 29,28 eurot), nr SR3660228 (kuumakse 34,74 eurot). Kohus märgib, et kostja poolt krediidiandjale 04.04.2021 esitatud kontoväljavõttest (dtl 53-60) nähtuvad ka väljamaksed kohtutäitur Elin Vilippusele täiteasjas 022/2020/6969. Kohus leiab, et asjaolud, et kostja on võtnud perioodil 18.03.202131.03.2021 kuuest kohast kiirlaenu, kostja suhtes on käimas täitemenetlus ning et kostja on Placet Group OÜ-ga sõlminud kolm laenulepingut, annab alust asuda seisukohale, et kostjal on majanduslikud raskused ning ta üritab olemasolevaid kohustusi täita uute laenukohustuste võtmisega. Samuti nähtub hageja poolt esitatud krediidikonto analüüsidest (dtl 110-130), et esialgne krediidiandja on krediidikonto lepingu muutmise kokkulepete puhul krediidi väljastamise otsuste tegemisel aluseks võtnud kostja poolt esitatud konto väljavõtte, mis kajastab kostja väljaminekuid ja laekumisi 19.04.2021 seisuga. Seega hageja poolt esitatust ei nähtu ning hageja ka ei väida, et esialgne krediidiandja oleks iga uue maksekokkuleppe sõlmimisel küsinud kostjalt konto väljavõtet, vaid on lähtunud üksnes 19.04.2021 konto väljavõttest, mille kostja esitas ilmselt 19.04.2021 taotluse esitamisel. Võttes arvesse asjaolu, et kostja on sõlminud uusi lepingu nr KK3668088 muutmise kokkuleppeid iga paari päeva järel ning võtnud ka eelnevalt tihedalt kiirlaene (perioodil 18.03.2021-31.03.2021 kuus korda), ei saa lugeda krediidianalüüsi tegemisel piisavaks kostja poolt 19.04.2021 seisuga esitatud kontoväljavõtet, kuna see ei pruugi kajastada kostja kõiki olemasolevaid laenukohustusi uute taotluste esitamise ajal. Seega on kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole hinnanud nõuetekohaselt laenusaaja krediidivõimekust ning ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses. Ainuüksi igakuise töötasu olemasolu ei ole piisavaks argumendiks, et lugeda vastutustundlikult tuvastatuks isiku krediidivõimekus. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
28.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija 6
krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest.
29.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suures summas hageja kostjale laenu andis ja kui suure summa on kostja lepingute alusel tagasi maksnud.
30.Hageja esitas 12.02.2025 ümberarvestused, mille kohaselt on krediidikonto lepingu nr KK3668088 ja selle muutmise kokkulepete alusel hagejal kostja vastu põhinõue VÕS § 403 4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 1824,10 eurot.
31.Maksete väljavõttest (dtl 131-132) nähtuvalt on kostja saanud krediiti 2370 eurot ning teinud tagasimakseid 545,90 eurot. Seega kostjal on hagejale tasumata krediidikonto lepingust nr KK3668088 ja selle muutmise kokkulepetest tulenev põhivõlgnevus 1824,10 eurot (2370545,90).
32.Hageja märgib, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 30.12.2021 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlgnevuses. Hageja on esitanud seega lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 11.02.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa.
33.Hageja esitas kohtule ümberarvestuse ja nõuab kostjalt ka viivist põhivõlgnevuselt 1824,10 eurot kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 40,7% aastas. Hageja märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu tühisust, vaid krediidilepingu osalise tühisuse kokkuleppelise intressi osas. Seega on hageja seisukohast viivisekokkulepe kehtiv.
34.Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 13) kohaselt maksete hilinemisega kaasneb krediidiandja õigus nõuda viivist võrdses määras intressimääraga iga viivitatud päeva eest tasumata krediidisummalt. Viivise määr on lepingus kokkulepitud intressimäär aastas ja päevas. Kohus on seisukohal, et kuna intressikokkulepe on tühine ning hageja saab 4034 lg-le 7 kohaselt nõuda intressi üksnes VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras, ei saa hageja nõuda viivist lepingus kokkulepitud intressimääraga võrdses määras. Seega, kuna lepingus kokkulepitud intressikokkulepe, sh intressimäär on tühine, saab hageja nõuda kostjalt viivist üksnes seadusjärgses määras, s.o VÕS § 113 lg teises lauses sätestatud määras.
35.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab ümberarvestuse kohaselt kostjalt üksnes viivist põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest.
36.Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping 7
ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 113 2 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet.
37.Arvestades eelpool väljatoodud põhjendusi ning tsiviilasja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele lepingust nr KK3668088 ja selle muutmise kokkulepetest tulenev põhivõlg 1824,10 ja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. Ülejäänud hageja nõuded jätab kohus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
38.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
39.Käesoleva hagi hind on 4253,36 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude osaliselt summas 2047,55 eurot ehk hageja nõudest rahuldatakse 48,14%, jätab kohus menetluskulud 48,14% ulatuses kostja kanda ja 51,86% ulatuses hageja kanda.
40.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
41.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulu 929,50 eurot (käibemaksuta).
43.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta) alljärgnevas koosseisus: nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule – 3 h; hageja 11.02.2025 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 2 h; hageja 15.04.2025 menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine – 0,5 h. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Tegemist on hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele saab lugeda 1 tundi. Kohus on seisukohal, et ajakulu 11.02.2025 seisukoha koostamisele on samuti põhjendatud 1 tunni ulatuses. Ajakulu 15.04.2025 menetluskulude nimekirja koostamisele on põhjendatud. Seega hageja põhjendatud ajakuluks kokku on 2,5 tundi.
8
44.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ole põhjendatud. Nimetatud tunnihind on põhjendatud vandeadvokaadist esindaja puhul. Seega on kohtu hinnangul juristist esindaja puhul põhjendatud tunnihinnaks 100 eurot. Hageja põhjendatud õigusabikuluks on seega 250 eurot (2,5x100) ja menetluskuluks kokku 740 eurot (490+250).
45.Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 48,14% ulatuses kostja kanda, kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 356,24 eurot (740x48,14%). Kuivõrd kostja ei ole kohtumenetluses sisuliselt osalenud (sh lepingulise esindaja kaudu), määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
46.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
47.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.