lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-16161/31

Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 16.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-16161/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
16.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1580
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kadi Kark

Kohtujurist

Pille Lutter

Määruse tegemise aeg ja koht

16.12.2019.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-16161

Tsiviilasi

J M (isikukood xxx, elukoht xxx) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine pankroti väljakuulutamist

raugemisega

pärast

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada J M (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
2.J M (pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata alljärgnevalt: Jrk nr

Nimi

Tunnustatud nõue (eurodes)

xxx AS

39 594,50

Võlgnik nõudele vastuväiteid ei esitanud.

3.Vabastada Martin Krupp J M (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
4.Määrata J M (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi tasuks 1 485 eurot (lisandub käibemaks 297 eurot).

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
5.Jätta J M (pankrotis) pankrotimenetluse kulud J M (pankrotis) kanda.
6.Määrata J M (pankrotis) pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot).
7.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta välja pankrotihalduri tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) Saneerimismenetluse OÜ arveldusarvele nr xxx.
8.Algatada J M (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
9.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Pankrotihaldur võib esitada tasu ja kulusid puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Asjaolud 27.11.2017 kuulutati välja J M pankrot ning nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp. Pankrotihaldur esitas kohtule 22.11.2019 taotluse ja aruande J M (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Lisaks esitas haldur taotluse pankrotihaldurile lõpliku tasu kinnitamiseks. Haldur palub lõpetada pankrotimenetlus, vabastada haldur, määrata halduri tasuks 1 782 eurot (sh käibemaks 297 eurot), määrata võlgnikule menetlusabi ja tasust 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) hüvitada riigi vahenditest. Tasu palub haldur maksta välja Saneerimismenetluse OÜ-le. Pankrotihaldur Martin Krupi poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks, raugemise aruanne ja taotlus pankrotihaldurile lõpliku tasu kinnitamiseks on menetlusdokumentidena võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad J M (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 25.11.2019 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded J M (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 2 000 eurot 7 päeva jooksul teate avaldamisest. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus leiab, et J M (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõue on tunnustatud, vaidlus nõude ja selle rahuldamisjärgu üle puudub. Pandivara, pankrotivara ja müümata või teistelt isikutelt saadav vara puudub. Kohus leiab, et

maksejõuetuse põhjuseks oli muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõudele vastuväiteid. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Martin Krupp tuleb vabastada J M (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kuna pankrotivara puudub, on haldur arvestanud töötasu tunniarvestuse järgi. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ülesannete täitmiseks 16,5 tundi ning soovib töötasu 1 485 eurot. Võlausaldaja on esitanud halduri tasu suuruse osas vastuväite, leides, et taotletava tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele ning on ebamõistlikult suur. Halduri tasu on põhjendatud määrata alammääras. Kohus võlausaldajaga ei nõustu ja leiab, et haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Toimingutele kulunud aeg vastab tehtud toimingute sisule ja mahule. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik ja põhjendatud. Halduri tunnitasu ei ületa seaduses sätestatud piirmäära. Kohus kinnitab halduri tasuna 1 782 eurot (sh käibemaks 297 eurot). PankrS § 150 lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku J M (pankrotis) kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja J M (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et tuleb algatada J M (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd täidetud ei ole mõni PankrS § 171 lg 2 nimetatud tingimus, mis annaks aluse jätta menetlus algatamata. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus algatab J M (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse.

PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. Kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu, on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (PankrS § 173):

1.tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida;
2.teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;
3.mitte varjata saadud tulusid ning vara;
4.anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta;
5.pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt jaotusettepaneku kinnitamise määruses märgitud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele). Näide väljamaksmisele kuuluvate summade kohta: Võlgniku töötasu on 1 000 eurot neto; miinimumpalk on 540 eurot; võlgnikul on üks alaealine laps, mille arvelt suureneb väljamaksete arvestusest väljajääv summa 180 euro (1/3 540 eurost) võrra. Seega ei arvesta võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade hulka 720 eurot (miinimumpalk ja osa alaealise kohta). Ülejäänud 280 eurost (1 000-540-180) 25% (70 eurot) jääb võlgnikule ja 75% (210 eurot) läheb väljamaksmisele võlausaldajatele. Kokku jääb seega võlgnikule 790 eurot ja võlausaldajatele tuleb välja maksta 210 eurot. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja