Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

võlausaldaja käesolevas menetluses. Olukorras, kus isikul puudub igasugune initsiatiiv ja soov panustada kohustustest vabastamise menetluse positiivsele lõpptulemusele, ei täida kohustustest vabastamise menetlus oma eesmärki ning menetlus tuleb lõpetada. Kohustustest vabastamise menetlus ei ole ette nähtud võlgnikule, kes teadlikult oma kohustusi ei täida. 02.11.2022 kirjaga andis kohus võlgnikule tähtaja 25.11.2022 täiendava teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks:

Need kohustused on märgitud ka 16.12.2019 määruses, samuti 02.11.2022 kirjas. Kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma kohustust anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ehk rikkunud PankrS § 173 lg 2 nimetatud kohustusi. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohtul on õigus nõuda teavet ja dokumente võlgniku varalise olukorra, tulutoova tegevuse või selle otsimise ja oma kohustuste täitmise kohta. Võlgnik ei ole andnud teavet selle kohta, mida ta on teinud tulutoova tegevuse leidmiseks; kui ei ole midagi teinud, siis miks ning kas võlgnik on arvel töötukassas. Mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemine või selle otsimine on võlgniku kohustuseks - kui võlgnik ei ole seda teinud ja see pole ka eluliselt vabandatav (nt vanuse, tervise tõttu), siis on see PankrS § 173 lg 1 kohustuse rikkumine. 20.01.2022 kirjas (millega kohus andis tähtaja aruande esitamiseks) on mh märgitud, et tuleb esitada tõendid võlgniku töötamise kohta (tööleping) või töö otsimise kohta (töökohtadele kandideerimised, CV). Võlgnik ei esitanud koos aruandega vastavaid selgitusi (aruande vormis on küsitud põhjendust juhuks kui võlgnik ei ole tegelenud tulutoova tegevusega) ega dokumente. Samuti ei esitanud võlgnik kontoväljavõtteid alates menetluse algatamisest kuni väljavõtte võtmise ajani, kuigi ka see kohustus on märgitud 20.01.2022 kirjas. Konto väljavõte võimaldab kontrollida, kas võlgniku sissetulekud on sellised nagu aruandes märgitud. Võlgnik ei ole teavet ja dokumente töö otsimise kohta, samuti kontoväljavõtet, esitanud ka 02.11.2022 kirjas antud täiendavaks tähtajaks (ega ka käesolevaks ajaks). Lisaks teabe andmise kohustuse ja tulutoova tegevuse otsimise kohustuse rikkumisele on võlgnik rikkunud ka võlausaldajale väljamakse tegemise kohustust. Kohus on 16.12.2019 määruses selgitanud, et väljamakseid ei pea tegema miinimumpalgalt, toetustelt ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgalt iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Aruandest nähtub, et võlgnik on võtnud välja 03.09.2021 pensioni II samba ja saanud sellest 5000,07 eurot. Pensioni II sambas olev raha ei ole selline sissetulek, millelt ei pea tegema väljamakseid võlausaldajatele (tegu ei ole toetusega ega riikliku pensioniga vms). Kohus selgitas 02.11.2022 kirjas, et sellest summast tulnuks võlausaldajale tasuda 3020,05 eurot: (A) Sissetulek 5000,07

(B) Alampalk

(C) Mittearestitav osa 2 lapse eest (1/3 + 1/3) 389,33

A-B-C=D

4026,74

Võlausaldajale (75% D-st) 3020,05

Kuna võlausaldaja väitel ei olnud talle makseid tehtud, siis tuli võlgnikul sellega seonduvaid asjaolusid selgitada. Võlgnik ei ole ka nimetatud küsimuses põhjendusi esitanud. Teabe andmata jätmine kahjustab võlausaldajate huve. Võlgniku poolt menetluse läbiviimisele kaasaaitamine dokumentide esitamise kaudu võimaldab kontrollida, kas võlgnik on arvestanud võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvaid summasid korrektselt; kui võlgnik ei ole võlausaldajatele midagi tasunud, siis kas mittetasumine on olnud süüline või on võlgnik teinud siiski kõik endast oleneva, et tulu teenida, kuid see pole õnnestunud. Samuti kahjustab võlausaldajate huve see, kui võlgnik ei tee võlausaldajatele väljamakseid, kuigi ta on selleks seaduse järgi kohustatud. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei

defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohus andis tähtaja teabe esitamiseks ning võlgnikku on hoiatatud, et teabe esitamata jätmisel võib kohus menetluse lõpetada. See ei ole võlgnikku motiveerinud oma kohustust täitma. Kohtu hinnangul on võlgniku rikkumine seega süüline. Samuti on süüline rikkumine see, et võlgnik ei tasunud pensioni II sambast saadud rahast võlausaldaja nõuet. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.