Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu pankrotiavaldus AS Valtu Vein püsiva maksejõuetuse tuvastamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks; AS Haljas pankrotiavaldus AS Valtu Vein pankroti väljakuulutamiseks; AS Valtu Vein avaldus saneerimismenetluse algatamiseks Pankroti väljakuulutamine
Kohtunik
Leanika Tamm
Kohtujurist
Eneli Kivi
Menetlusosalised esindajad
ja
Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
nende Avaldajad (võlausaldajad): Võlausaldaja I: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn Võlausaldaja I esindaja: Katri-Helena Siirak juriidilise osakonna erimenetluse valdkonna jurist Tel: 676 1219 e-post: [email protected] Alina Bobõleva, IK xxxxxxxxxxx Võlausaldaja II: Aktsiaselts Haljas (pankrotis) RK 10040963, Männiku tee 106c, 11216 TALLINN Võlausaldaja II esindaja: pankrotihaldur Oliver Ennoki poolt volitatud esindaja Kerli Kaasik, IK xxxxxxxxxxx, Võlgnik: Aktsiaselts Valtu Vein RK 10067318 Aadress: Saare 9, 79520 Kehtna vald, Rapla maakond Tel: +372 4 890 292 E-post: [email protected] Võlgniku seaduslik esindaja: Juhatuse liige: Valerijs Druzs IK xxxxxx-xxxxx e-post: [email protected] Võlgniku nõukogu liige : Ivo Kappet IK xxxxxxxxxxx, AS Valtu Vein nõukogu liige alates 2018 suvest Võlgniku lepinguline esindaja: Anna Agu-Alekseitšik IK xxxxxxxxxxx, Lex Law Office OÜ [email protected] Ajutine pankrotihaldur: vandeadvokaat Hillar Villers JeweLex Advokaadibüroo OÜ Aadress: Keskväljak 4, 41531 Jõhvi linn telefon +372 337 6767; +372 50 82311 e-post [email protected]
Kohtumäärus on viivitamatult täidetav. Määruskaebuse esitamine ei peata hagi tagamise määruse täitmist. Määruse peale võib võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määrusekaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel kohtumääruse tegemisest s.o. 13.05.2020.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eesti Vabariigi (Maksu-ja Tolliameti kaudu) ja Aktsiaseltsi Haljas (pankrotis) pankrotiavaldus.
2.Kuulutada välja AS Valtu Vein (registrikood 10040963) pankrot 13. detsembril 2019. a kell 16.00.
3.Nimetada AS Valtu Vein pankrotihalduriks vandeadvokaat Hillar Villers
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 07. jaanuar 2020. a algusega kell 15.00 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas.
5.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
7.Määrata ja maksta välja Hillar Villersile ajutise pankrotihalduri tasu 3 467,50 eurot (kolm tuhat nelisada kuuskümmend seitse eurot 50 senti), millele lisandub käibemaks 693,50 eurot ja tehtud vajalike kulutuste katteks 369,00 (kolmsada kuuskümmend üheksa) eurot (lisandub käibemaks 73,80 eurot) pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto EE782200221056739476 Swedbank).
8.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud
9.Jätta AS Haljas (pankrotis) menetluskulud võlgniku AS Valtu Vein kanda.
10.Määrata kindlaks AS Haljas (pankrotis) menetluskulud summas 1700 (üks tuhat seitsesada) eurot.
ASJAOLUD
1.Pärnu Maakohus algatas kahe võlausaldaja avaldusel oma 14.10.2019 kohtumäärusega AS-i Valtu Vein (registrikood: 10067318) pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Hillar Villersi. Kohus kohustas ajutist pankrotihaldurit esitama PankrS § 22 lg 5 nimetatud aruande ja arvamuse hiljemalt 12.11.2019.a. ning pankrotiavalduse arutamiseks on määratud kohtuistung 14.11.2019.a. Kohtus kohaldas ajutise halduri
2-19-9794 05.11.2019 taotlusel oma 06.11.2019 määrusega esialgset õiguskaitset ning pikendas aruande esitamise tähtaega ja muutis pankrotiistungi aega.
2.Kohus pidas pankrotiistungi 12.12.2019, ning istungil osales võlgniku poolelt üksnes võlgniku nõukogu liige Ivo Kappet. Kohtul ei õnnestunud kutset kätte toimetada AS Valtu vein väidetavale juhatuse liikmele Valerijs Druz-ile, kuna isik ei ole dokumentide kättesaamist oma e-posti aadressilt kinnitanud. Istungil ilmnes, et ajutisele haldurile ei ole olnud kättesaadav ega üle antud AS Valtu Vein poolne ettevõtte majanduslikku olukorda kajastav dokumentatsioon sh. raamatupidamisdokumetatsioon.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
3.Kokkuvõtvalt on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik AS Valtu Vein on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga ning äriühingu tegevus on lõppenud ning vara praktiliselt puudub. Aruanne on halduri selgituste kohaselt koostatud avalikest registritest ja kolmandatelt isikutelt (võlausaldajad, tsiviilasja materjalid, võlgniku saneerimisavaldus, vms.) saadud informatsiooni põhjal. Kohtu poolt 06.11.2019 kohaldatud hagi tagamise abinõuga juurdepääsu võimaldamiseks õnnestus 14.11.2019 ajutisel halduril pääseda võlgniku asukohta (uksed avas Ivo Kappet) ja koos MTA ning IQ FinTech esindajatega vara üle vaadata. Haldur analüüsis võlgniku võimet täita oma kohustusi ja koostas aruande, tuginedes pankrotiavaldustes ja saneerimisavalduses toodule ja kolmandate isikute poolt mulle esitatud dokumentidele ja selgitustele ning avalikult kättesaadavatele andmetele (kinnistusraamat, ehitisregister, äriregister) ning andis nende andmete põhjal arvamuse selle kohta, kas võlgniku olemasolevate võlgade tasumine on tema maksevõime taset silmas pidades tõenäoline, kas esineb võimalust ettevõtet tervendada või saneerida.
Aruandest nähtuvalt on võlgniku kehtivad üldandmed järgmised: Ärinimi:AS Valtu Vein Registrikood 10067318; KMKR: EE100470967, asukoht: Saare 9, Kaerepere alevik, Kehtna vald, Rapla maakond 79520 juhatuse liikmed (Äriregistri andmetel): Reet Tuuling (määratud 03.07.2019.a. võlgniku nõukogu otsusega – Lisa 6). Samas on Reet Tuuling 09.07.2019.a. nõukogu otsusega (Lisa 7) tagasi kutsutud ja uueks juhatuse liikmeks on määratud Valerijs Druzs (IK xxxxxx-xxxxx), e-post [email protected] Äriregistris kanne ei kajastu. Äriühingu nõukogu liikmed: Natalja Romanova (esimees, IK xxxxxxxxxxx), Aleksandr Grafski (IK xxxxxxxxxxx) ja Ivo Kappet (IK xxxxxxxxxxx) ning kontaktid: Äriregistris kajastatud: tel: +372 4894152, +372 4890154, +372 4890292, e-post: [email protected] . Haldur tuvastas, et Äriregistris kajastatud e-posti aadress ei toimi Ettevõtte aktsiakapital: 261 990,00 eurot ning aktsionärid: Atemsi Investment OÜ (lihtkonto, 130 995,00 eur), (RK 14669244) ja AS Tallinna Karastusjoogid (lihtkonto, 130 995,00 eur), (RK 10116985), aktsiaraamatu pidaja on Nasdaq CSD SE (Valnu iela 1, Riia, Läti).
Ettevõtte Kasusaajad: Natalja Romanova (IK xxxxxxxxxxx), kes on ühtlasi ka AS Tallinna Karastusjoogid nõukogu esimees.
Äriühing on asutatud 28.01.1997.a. (ÄR esmakande aeg, kuid äriühing oli varasemalt registreeritud ettevõtteregistris ja asutatud 1993.a.) ning äriühingu asutajad on toodud Lisas 8. Äriühingu tegevusaladeks on märgitud viinamarjadest veini ja vahuveini tootmine, 15931/EMTAK 2003 (aastad 1995-1996), viinamarjaveini tootmine, 11021/EMTAK 2008 (aastad 1997, 1999), siidri ja muu
2-19-9794 marja- ja puuviljaveini tootmine, 11031/EMTAK 2008 (aastad 1998, 2002-2017) ja kange alkoholi destilleerimine, refiktseerimine ja segamine, 11011/EMTAK 2008 (aastad 2000-2001). Äriühingu tegevuskohaks äriühingu registrijärgne asukoht.
Võlgniku aktsionär AS Tallinna Karastusjoogid on alates 17.05.2012.a. registreeritud võlgnikuga samal aadressil: Saare 9, Kaerepere alevik, Kehtna vald, Rapla maakond. 14.11.2019.a. võlgniku asukohas toimunud vara ülevaatusel selgus ajutisele haldurile, et AS-i Tallinna Karastusjoogid dokumentatsioon asus võlgniku ruumides. AS-i Tallinna Karastusjoogid ja võlgniku registrisse kantud e-posti aadress on sama. Võlgniku nõukogu liige Aleksandr Grafski on ühtlasi ka AS-i Tallinna Karastusjoogid juhatuse liige. Võlgniku nõukogu liikmed Natalja Romanova (nõukogu esimees) ja Ivo Kappet on ühtlasi ka AS-i Tallinna Karastusjoogid nõukogu liikmed.
Võlgniku majandusaasta aruanded ja tegevusaruanded Registripidajale esitatud 2014. majandusaasta aruande kohaselt lõpetas äriühing 2014. majandusaasta 47 845 euro suuruse kasumiga ja müügitulu oli 756 139 eurot. Äriühingul oli keskmiselt 16 töötajat. Omakapitali suuruseks oli 692 105 eurot. Registripidajale esitatud 2015. majandusaasta aruande kohaselt lõpetas äriühing 2015. majandusaasta 36 303,00 euro suuruse kasumiga ja müügitulu oli 681 673 eurot. Äriühingul oli keskmiselt 17 töötajat. Omakapitali suuruseks oli 728 408 eurot. Registripidajale esitatud 2016. majandusaasta aruande kohaselt lõpetas äriühing 2016. majandusaasta 29 302,00 euro suuruse kahjumiga ja müügitulu oli 595 656 eurot. Äriühingul oli keskmiselt 15 töötajat. Omakapitali suuruseks oli 699 106 eurot. Registripidajale esitatud 2017. majandusaasta aruande kohaselt lõpetas äriühing 2017. majandusaasta 110 116 euro suuruse kahjumiga ja müügitulu oli 309 179 eurot. Äriühingul oli keskmiselt 14 töötajat. Omakapitali suuruseks oli 588 990 eurot. Võlgnik ei ole 2018 majandusaasta aruannet registripidajale ega ka ajutisele haldurile esitanud. Võlgniku saneerimisavaldusele lisatud 01.01.2018-31.12.2018.a. bilansi ja kasumiaruande kohaselt oli realiseerimise netokäive 882 651,00 eurot ja kasum 201 940,00 eurot ning omakapital 588 989,27 eurot. Teatmik.ee andmetel oli võlgniku maksustatavaks käibeks 2018 aasta I kvartalis 65 757,17 eurot ja II kvartalis 6 554,39 eurot ning III ja IV kvartalis käive puudus. Töötajate arv oli keskmiselt 15. Võlgniku saneerimisavaldusele lisatud 01.01.2019-31.07.2019.a. bilansi kohaselt oli kasum/kahjum 0,00 eurot ja omakapital 790 929,37 eurot. Teatmik.ee andmetel oli võlgniku maksustatavaks käibeks 2019 aasta I kvartalis 108 743,36 eurot ja II kvartalis 15 952,27 eurot ning III ja IV kvartalis käive puudus. Töötajate arv oli III kvartalis 12. E-krediidiinfo.ee andmetel oli võlgnikul 30.09.2019 seisuga 5 töötajat. Võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud perioodi 01.01.2019-14.10.2019.a. kohta bilanssi ja kasumiaruannet.
Töötajad Töötamise registri andmetel on võlgnikul 6 kehtivat töölepingut, neist 1 peatatud (Lisa 12). 2019 aastal on töölepingud lõpetatud 10-ne töötajaga. 16.10.2019.a. MTA otsusega on võlgniku aktsiisilao tegevusloa kehtivus peatatud kuni 60-ks päevaks alates nimetatud otsuse kättesaamisest.
Võlgniku varad ja kohustused. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku teadaolevad varad moodustuvad alljärgnevalt:
3.7.1.Raha ja pangakontod. Võlgnikul on järgnevad pangakontod:
2-19-9794
Swedbank AS, konto nr EE132200001120069823 (arvelduskonto), kontojääk seisuga 30.10.2019.a. on 0,00 eurot. Kontol broneeringud summas 40,00 eurot pangakaardi hooldustasudest.
AS LHV Pank, konto nr EE977700771003438813 (arvelduskonto) kontojääk seisuga 17.10.2019.a. on 0.00 eurot. Konto allkirjaõiguslik isik/volitatud kasutaja on endine võlgniku juhatuse liige Argo Kadaja.
Võlgnikul oli ka konto Danske bank A/S (likvideerimisel), mis suleti 04.07.2018.a. (Lisa 10)
Eesti
filiaalis
Võlgnik ei ole esitanud andmeid kassa kohta andmeid. Nähtuvalt võlgniku poolt saneerimisavaldusele lisatud bilansist oli seisuga 31.07.2019.a. kassas 1 007,81 eurot. Kuna võlgniku pangakontodel ei ole rahalisi vahendeid, siis eeldab ajutine haldur, et ka kassas olnud rahalised vahendid on võlgnik ära kasutanud ja kassa jääk on 0,00 eurot. Kokku moodustavad seega võlgniku rahalised vahendid – 0,00 eurot.
3.7.2.Nõuded ostjate vastu Võlgniku saneerimisavaldusele lisatud 01.01.201931.07.2019.a. bilansi kohaselt on võlgnikul nõudeid ostjate vastu (laekumata arved) summas 677 765,85 eurot, muud lühiajalised nõuded summas 705 899,79 eurot. AS Haljas (pankrotis) on võlausaldajate I üldkoosolekul esitanud vastuväite võlgniku nõudele mille kohaselt AS-i Haljas (pankrotis) pankrotihaldur leiab, et võlgnikul võib olla tingimuslik nõue summas 340 000 eurot. Kuna ajutisele haldurile ei ole esitatud andmeid ega dokumente seoses bilansis kajastatud nõuetega, siis puudub võimalus hinnata võimalikke laekumisi. Eeltoodust tulenevalt hindas ajutine pankrotihaldur nõuete väärtuseks 0,00 eurot. Täpsem nõuete kogum ja nende võimalik rahaline väärtus (arvestades laekumise tõenäosust) selgub edasises pankrotimenetluses.
3.7.3.Vara (sh põhivara, väikevahendid, vms). Liiklusregistris on võlgniku nimele registreeritud: HONDA CR-V, registreerimismärk 003TKJ, esmane registreerimine 2005 väärtusega kuni 3 000,00 eurot; TOYOTA COROLLA, registreerimismärk 010TKJ, esmane registreerimine 2012 väärtusega kuni kuni 5 000,00 eurot; MERCEDES-BENZ ACTROS 2532L 6X2, registreerimismärk 014TKJ, esmane registreerimine 2007 väärtusega kuni 17 000,00 eurot; TIKI TREILER C-300T, registreerimismärk 275TKJ, esmane registreerimine 2003. Liiklusregistris käsutamise keelumärge alates 26.02.2019.a. Võlgniku nimele registreeritud sõidukid HONDA CR-V, TOYOTA COROLLA ja TOYOTA COROLLA asuvad võlgniku asukohas (olid nii 04.11.2019.a. kui ka 14.11.2019.a. kui ajutine haldur käis võlgniku asukohas). Visuaalsel vaatlusel on sõidukid normaalses seisukorras. Sõidukeid avada ega käivitada ei saanud võtmete puudumise tõttu. TIKI TREILER C-300T asukoht ja olemasolu on teadmata.
3.7.4.Kinnisasjad Kinnistusraamatu andmetel on võlgniku omandis Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnas registrinumbri 1089637 all registreeritud hoonestatud kinnistu (asukohaga Rapla maakond, Kehtna vald, Kaerepere
2-19-9794 alevik, Saare tn 9, pindala 15057,0 m2). Täiteasja 196/2019/125 (algatatud 12.02.2019.a.) menetluses, milline oli algatatud sissenõudja IQ FinTech OÜ (hüpoteegipidaja) avalduse ja Tallinna notar Aivar Mesikäpp 08.08.2017.a. notariaalse dokumendi 2260 alusel (Lisa 24), on kinnistu võõrandatud 27.09.2019.a. hüpoteegipidajale summas 340 000,00 eurot. Nõue on tasaarvestatud hüpoteegipidaja nõudega ning hüpoteegipidaja on tasunud nii täitemenetluse kui ka enampakkumisega seotud kulud. Seoses ajutise halduri nimetamisega 14.10.2019.a. on täitemenetlus eelnimetatud täiteasjas peatatud ning kinnistusraamatus omanikuvahetus teostamata (hetkel ka kinnistusraamatusse kantud ajutise halduri käsutuskeeld). Ajutine pankrotihaldur käesolevas aruandes kinnistu väärtuseks 0,00 eurot.
3.7.5.Lisaks kuulub ajutisele haldurile saneerimisavaldusele lisatud vara nimekirja kohaselt muud võlgniku bilansis kajastatud vara. Kokkuvõtvalt hindab ajutine pankrotihaldur AS-i Valtu Vein varade võimalikuks väärtuseks ca 40 400,00 eurot.
Võlgniku teadaolevad kohustused kreeditoride ees on ajutisele haldurile teadaolevalt kokku 411 887,14.eurot. Lisaks on 21.10.2019.a. seisuga Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul maksuvõlg summas 116 641,99 eurot ja maksusummadelt on arvestatud arvestuslik intress 17 670,11 eurot.
Võlgniku vara suhtes toimuvad täitemenetlused 196/2019/125 sissenõudjaks IQ FinTech OÜ (14302331) nõude suurus 337 008,17, täitur Igor Prigoda ning 196/2019/442 sissenõudja TERJE JÕULU (45401270462) nõude suurus
454,68 täitur Igor Prigoda.
3.10.Pooleliolevad kohtuvaidlused: tsiviilasi nr 2-18-18295 (Stora Enso Packaging Aktsiaselts nõue võlgniku vastu) (nõue kajastatud ka käesoleva aruande p. 5.2.1.)
3.11.Ajutise haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad võimalikud kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga moodustavad peamiselt võlausaldajate poolt esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 546 199,24 eurot. Väga suure tõenäosusega suurenevad kohustused intresside, viiviste, vms. arvelt. Täpsemad nõuete suurused ja võlausaldajad selguvad edasise pankrotimenetluse käigus. Ajutise halduri aruande koostamise seisuga on äriühingul vara eelduslikult ca 40 400,00 euro väärtuses ning kohustusi vähemalt summas ca 546 200 eurot, mistõttu on ilmne äriühingu maksejõuetus. Tuginedes kogutud andmetele, on ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et AS Valtu Vein on püsivalt maksejõuetu, kuna tema olemasolev vara ei kata olemasolevaid kohustusi ning äriühingu majandustegevus on lõppenud. Äriühingu tervendamist ja majandustegevuse jätkamist käesolevas aruandes toodud asjaoludest tulenevalt ajutine haldur võimalikuks ei pea. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et arvestades eeltoodud asjaolusid ei ole olemasoleva informatsiooni alusel kohtkindlat alust pidada rasketeks juhtimisvigadeks Pankrotiseaduse § 28 lg. 2 tähenduses, kuna hetkel ei ole võimalik tuvastada juhatuse liikmete kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust ja sellest tulenevat pankrotisituatsiooni tekkimist. Samas märgib ajutine haldur, et edaspidises menetluses võivad selguda asjaolud, milliste kohaselt juhatuse liikmete tegevuse või tegevusetuse tõttu tekkis võlgniku maksejõuetus.
2-19-9794 Olemasolevate andmete põhjal ei saa täpselt määratleda püsiva maksejõuetuse tekke aega, kuid eelduslikult on see veebruar 2019.a. Olemasoleva (puuduliku) informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused, maksejõuetus ning pankrotimenetluse algatamine võib olla tingitud muuhulgas müügimahu olulisest vähenemisest ning MTA ees olevate kohustuste kohasest täitmata jätmisest (maksete ajatamise graafiku rikkumine, mistõttu MTA selle tühistas), millega kaasnes võlgniku suutmatus täita ka teisi rahalisi kohustusi, kuna võlgniku pangakontode käsutamine blokeeriti. Ajutine pankrotihaldur loeb esialgu maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, kuid märgib, et edasises menetluses võivad ilmneda asjaolud, milliste kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 tähenduses.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada AS Valtu Vein pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Hillar Villersi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
5.PankrS § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
6.Ajutine haldur on tuvastanud, et äriühingul on vara eelduslikult ca 40 400,00 euro väärtuses ning kohustusi vähemalt summas ca 546 200 eurot, mistõttu on ilmne äriühingu maksejõuetus. euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur on esialgsel hinnangul asunud seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei saa pidada kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub ajutise halduri poolt tehtud järeldustega.
7.PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldajad on esitanud võlgnikule juba suvel 2019 pankrotihoiatused. Võlgnik ja võlausaldaja on pidanud korduvaid läbirääkimisi ka käesoleva menetluse vältel, kuid võlgnik ei ole võlgnevust ei tasunud.
8.PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 5 kohaselt kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks kohtuotsuse ja kohtutäituri kirjad.
2-19-9794
9.Kuna ajutine haldur on tuvastanud võlgniku püsiva maksejõuetuse, siis kuulutab kohus võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel välja. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
10.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 07. jaanuar 2020. a algusega kell 15.00 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas.. Pankrotihalduriks nimetab kohus nõusoleku alusel Hillar Villersi.
11.PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). Ajutise halduri tasu
12.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
13.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on kõiki käesoleva pankrotimenetluse asjaolusid ning keerukust arvestades mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Ajutise halduri tunnitasu 90 eurot jääb seadusega sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks esitatud taotlusejärgne summa 3467,50 eurot, millele lisandub käibemaks 693,50 eurot, kokku 4161 eurot ning vajalike kulude katteks 369,00 eurot, millele lisandub käibemaks 73,80 eurot. Tasu ja kulud kuuluvad välja mõistmisele pankrotivara arvelt JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto EE782200221056739476 Swedbank) kasuks. Menetlusosaliste menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
16.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 2485 eurot õigusabile, millele lisandub riigilõiv 300 eurot.
2-19-9794
17.Kohus leiab, et võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajale osutatud õigusabi tunnihinnaks 140 eurot + km. Kohtu hinnangul ei ületa see oluliselt kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Kohus leiab, et ajakulu on arvestades võlausaldaja poolt koostatud avaldust, dokumentide mahtu ja keerukust ning esindust kohtuistungitel, samuti asjaolu, et tegemist on maksejõuetu võlausaldajaga, keda esindab käesoleval ajal pankrotihaldur, ülemääraselt suur ning loeb põhjendatud ja mõistlikuks võlausaldajale osutatud õigusabi mahuks käesolevas menetluses 10 tundi tunnihinnaga 140 eurot.
18.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus avaldaja AS Haljas (pankrotis) põhjendatud ja vajalikuks õigusabikulutuseks käesolevas pankrotimenetluses 1400 eurot, millele lisandub riigilõiv summas 300 eurot. Kohus määrab kindlaks AS Haljas (pankrotis) poolt kantud hüvitatavate kulude rahalise suuruse summas 1 700 eurot, so riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulu 1 1400 eurot..
19.Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord – PankrS § 146 kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata võlausaldaja poolt TsMS § 177 lg 4 alusel esitatud viivisenõue. Menetluskulude hüvitamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras ning selleks tuleb võlausaldajal pöörduda pankrotihalduri poole.
/Digitaalallkiri/ Kohtunik Leanika Tamm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.