AB “Lietuvos draudimas“ hagi Normunds Gredzensi vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AB “Lietuvos draudimas“, registrikood xxx Lepinguline esindaja: A.L Kostja: Normunds Gredzens, Läti vabariigi isikukood xxx
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ hagi täies ulatuses.
2.Mõista Normunds Gredzensilt välja AB “Lietuvos draudimas“ kasuks 2619,4 eurot, sh kahjuhüvitis summas 2616,27 eurot (põhinõue) ja sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt seisuga 04.09.2019 summas 3,13 eurot.
3.Mõista Normunds Gredzensilt välja AB “Lietuvos draudimas“ kasuks viivis põhinõudelt (2616,27 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.09.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4.Jätta rahuldamata kostja 10.12.2019 taotlus pooltele tõendite ja taotluste esitamiseks uue tähtaja andmiseks.
6.Määrata hageja menetluskulude suuruseks 875 eurot, sh riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 600 eurot.
7.Mõista Normunds Gredzensilt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 875 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
8.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja esitas 04.09.2019 Tartu Maakohtusse hagiavalduse Normunds Gredzensi vastu kahju ja viivise väljamõistmise nõudes. Hageja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx. Hageja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxx Kindlustuslepingu lahutamatuks lisaks on kodukindlustuse tingimused xx. Kindlustusvõtjaks on XXX. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot. 01.11.2018 sai hageja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt oli naabrite korteris nr xxx põleng ja korteris nr xxx toimus ka plahvatus. Kahjujuhtum toimus 26.10.2108. Kindlustatud korteri nr xxx seintesse on tekkinud praod. Kindlustusvõtja esitas hagejale varakahju avalduse, mille kohaselt on 27.10.2018 varahommikul toimus xxx korteris plahvatus, mille tagajärjel sai kahjustada ka korter nr xxx Hageja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri üle 20.11.2018 ja koostas vara ülevaatuse akti, mille kohaselt sai plahvatuse tagajärjel kahjustada köögi ja elutoa sein ning lagi. YYY arvamuse kohaselt toimus plahvatus 27.10.2018 varahommikul xxx korteris. Plahvatuse tagajärjel tekkisid korterisse nr xxx köögi ja elutoa esifassaadi ja põikseinte vahele kuni 15 mm praod. Lisaks on horisontaalsed praod põranda ja välisseina vahel. Korteri nr xxx remondiks tegi hinnapakkumise xxx kokku summas 2716,27 eurot (2179,75+536,52). xxx parandas korteri kahjustused. Põhjusel, et kahjustada saanud korter nr xxx oli kindlustatud hageja poolt, esitas xxx hagejale korteri remondiarve summas 2616,27 eurot. Remondiarve on 100 euro võrra väiksem, kui oli hinnapakkumine, sest omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Hageja hüvitas korteri remondimaksumuse summas 2616,27 eurot. Kostja on korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) omanik. Põhjusel, et kahju sai alguse kostjale kuuluvast korterist, esitas hageja 14.08.2019 kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Kostja kahjunõudele vastuväiteid ei esitanud. Kostja ei ole hagejale kahju hüvitanud.
2(8)
Hageja leiab, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna hageja on kindlustusandja, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue hüvitatud kahju ulatuses läinud üle hagejale.
2.Hageja hinnangul on kõik kahjunõude eeldused täidetud. Kostja on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Kuna kostja korteris toimus plahvatus, mille tagajärjel tekkisid korteri nr xxx seintesse praod, siis hageja hinnangul ei hoidunud kostja oma korterit kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Kostja vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel plahvatus toimus. Asjakohane on hageja hinnangul see, et kostja oli kahju tekkimise hetkel korteri omanik. Lisaks iseenda käitumisele vastutab kostja kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut. Hageja leiab, et kostja vastutab kohustuse rikkumise eest, kostja rikkumist saab eeldada. Kannatanud korteriomanikule on tekkinud kahju. Kostja käitumise (ta ei hoidnud ära plahvatust) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (praod seintes) vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja korteris ei oleks plahvatust toimunud, ei oleks ka korter nr 25 kahjustada saanud. Hageja saatis 14.08.2019 kostjale kohtuväliselt kahjunõude, andis kostjale mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 30.08.2019. VÕS § 82 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning kostja ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 31.08.2019. Hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 31.08.2019.
3.Täiendavalt leidis hageja vastusena kostja vastuväitele, et 27.12.2019 suri korteri eelmine omanik xxx, kes oli korteri omanikuks kahju toimumise ajal. Pärimisregistri väljavõtte kohaselt on xxx pärijaks kostja, Normunds Gredzens. PärS § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Seega on kostjale seaduse alusel üle läinud xxx kohustus hüvitada teisetele kaasomanikele põhjustatud kahju. Hageja hinnangul on tegemist õige kostjaga. Kostja väide, et YYY ei ole pädev hindama plahvatuse tekke põhjusi, on paljasõnaline. Asjaolu põhjal, mis kanne on tehtud äriregistrisse, ei ole võimalik teha järeldust kellegi pädevuse või selle puudumise kohta.
3(8)
Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et korteris xxx toimus plahvatus. Hageja hinnangul puudub selles vaidlus. Samuti ei ole kostja tõendanud, et plahvatuse oleks põhjustanud vääramatu jõud. Kostja väide, et plahvatus võis tekkida mittenõuetekohase ventilatsioonisüsteemi tõttu, on oletuslik ning paljasõnaline. Kostja vastuväited
4.Kostja ei vaidlusta, et 27.10.2018 toimus xxx korteris tulekahju ja plahvatus. Asjakohased ei ole hageja väited, et kostja on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lg 1 p 1 kohustust ning et pole oluline, millisel põhjusel plahvatus tekkis. Kostja on kantud xxx korteriomandi omanikuna registrisse 07.01.2019, s.o enam kui 2 kuud pärast plahvatuse toimumist ning kahju tekkimist. Korteriomaniku kohustuste rikkumist ei saa üle kanda kostjale. Olukorras, kus korteris ei olnud lõhkeaineid ega plahvatusohtlikke esemeid, on oluline välja selgitada plahvatuse põhjus. YYY ei ole ekspert, kelle arvamusest võiks lähtuda õnnetuse põhjuste selgitamisel. Kui lähtuda sellest, et plahvatus oli tingitud ventilatsioonisüsteemi tööst, siis tekib küsimus sellest, kas ventilatsioonisüsteem oli rajatud nõuetekohaselt. Hageja ei ole nõuetekohaselt tõendanud kahju tekkimise põhjuseid. Hageja nõue on tõendamata. Kostja palub jätta hagi täielikult rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
5.Olles analüüsinud asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7.Hageja esitatud asjaolude pinnalt tuleb asjas kohaldada korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1, mis sätestab korteriomaniku kohustused; samuti võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 kahju hüvitamise sätteid, ning § 127 ja 128 sätestatut. Samuti kuulub asjas kohaldamisele VÕS § 492 lg 1. Viivisenõudele kohaldub VÕS § 113 lg 1.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes käesoleva tsiviilasja seisukohast tähtsust omavates asjaoludes, mille kohus loeb tõendatuks: -
xxx korteris toimus 27.10.2018 tulekahju ja plahvatus (tl 13-17);
-
Tulekahju ja plahvatuse toimumise ajal oli korteri omanik xxx (tl 23);
-
Plahvatuse tagajärjel sai muuhulgas kahjustada samas majas asuv korter nr xxx, mis oli hageja kui kindlustusandja poolt kindlustatud (tl 13-17);
4(8)
-
Hageja on hüvitanud korter nr xxx remondimaksumuse summas 2616,27 eurot (tl 21-22);
-
Hagejale on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatud kahju ulatuses kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue;
-
Kostja on xxx pärija (tl 47);
-
Kostja on xxx korteri omanik alates 07.01.2019 (tl 23).
9.Kohus käsitab järgnevalt, kas korteri nr xxx omanik rikkus oma kohustusi ja kas korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (I); korteri nr xxx omanikule tekkinud kahju ning kas kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga, samuti põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel (II). Edasi käsitab kohus kostjale korteriomaniku kohustuste üleminekut (III) ja väljamõistetavat kahju ja viivist (IV). Seejärel lahendab kohus kostja 10.12.2019 taotluse (V) ning lõpuks otsustab menetluskulude jaotuse ja nende rahalist suuruse (VI). I
Kohustuste rikkumine
10.Kohus tuvastab esitatud tõendite alusel, et 27.10.2018 toimus korteris nr xxx esmalt tulekahju ning seejärel plahvatus. Seda tõendavad hagejale esitatud varakahju avaldus (tl 13-14), vara ülevaatuse akt (tl 15) ning YYY arvamus (tl 16-17). Korteris nr xxx toimunud tulekahju ja sellele järgnenud plahvatust tõendab ka Päästeameti 10.12.2019 esitatud vastus. Kohus märgib siinjuures, et kostja on vaidlustanud YYY arvamuse. Kohtul pole siiski alust arvata, et arvamuse andja oleks olnud ebapädev ning viitab ka asjaolule, et YYY arvamus ei ole kohtu hinnangul vastuolus Päästeameti esitatud andmetega tulekahju ja plahvatuse toimumise ja tekkepõhjuste kohta.
11.Vaidlust pole tekkinud selles, et tulekahju ja plahvatuse tagajärjel sai kahjustada korter nr xxx, seega tekkis esmane kahju korteri nr xxx omanikule. Riigikohus on leidnud, et kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (3-2-1-129-13, p 49). Käesolevas vaidluses leiab kohus, et kuivõrd tulekahju ja plahvatus lähtusid korterist nr xxx, saab ka väita, et korterit nr xxx kahjustav asjaolu lähtus korterist nr xxx.
12.Kohus leiab, et korteri nr xxx omanik on eelduslikult oma KrtS § 31 tulenevaid kohustusi rikkunud. Tulekahju ja plahvatuse toime, praegusel juhul kahju tekitamine teistele sama maja korteritele, on vaieldamatult omandi tavakasutamisest tekkivaid mõjusid ületav. Kostja ei ole tõendanud, et kahjustav asjaolu (plahvatus) tulenes korteriomanike kaasomandiesemest. Ka ei ole kostja tõendanud, et korteriomaniku kohustuste rikkumine oleks vabandatav VÕS § 103 lg 1 ja 2 järgi. Sealhulgas ei ole kostja tõendanud vääramatu jõu olemasolu plahvatuse ja sellest tuleneva kahju tekkimise ajal.
13.Kostja on tõstatanud küsimuse, kas ventilatsioonisüsteem oli rajatud nõuetekohaselt, samuti on ta viidanud võimalikele ebakvaliteetsetele akendele. Kostja ei ole samas
5(8)
esitanud ühtegi tõendit, millest kohus võiks järeldada, et plahvatus võis tekkida nõuetele mittevastava ventilatsioonisüsteemi või ebakvaliteetsete akende tõttu. Ka Päästeameti vastusest ei saa järeldada, et korteriomanik ei ole oma kohustusi rikkunud, sh seda, et tulekahju/plahvatuse ja kahju põhjustas vääramatu jõud. Kuivõrd Päästeamet on vastuses märkinud, et tulekahju sai alguse korteris asunud tugitoolist, on kohtul seda enam alust arvata, et korteriomanik ei olnud piisavalt hoolas ning võimaldas oma korteris tekkida tulekahjul, millele järgnes omakorda tulekahjust tingitud plahvatus. II
Kahju
14.Kahju tekkimine korteri nr xxx kindlustusvõtjale on tõendatud kindlustusvõtja teatega (tl 13), varakahju avaldusega (tl 14) ja vara ülevaatuse aktiga (tl 15), samuti YYY arvamusega (tl 16-19). Kahju suurus on tõendatud YYY remonttööde hinnapakkumisega (tl 18-19), mille kohaselt on tööde maksumus kokku 2716,27 eurot. Asjaolu, et hageja on xxx remondi eest tasunud YYY 2616,27 eurot, s.o hinnapakkumise summa ilma kindlustusvõtja omavastutusega 100 eurot, on tõendatud maksekorraldusega (tl 22).
15.Hagejale on VÕS § 492 lg 1 alusel läinud üle kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega on hagejale läinud üle kahju hüvitamise nõue summas 2616,27 eurot, s.o summas, mille hageja on tasunud xxx remondi eest.
16.Hagejale tekitatud otsene varaline kahju kuulub hüvitamisele tulenevalt VÕS § 127 lg 1 ning § 128. Kohus nõustub hagejaga, et KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustuse eesmärgiks on muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine ning kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga.
17.Kohus leiab, et esineb põhjuslik seoses korteri nr xxx omaniku rikkumise ning korteri nr xxx korteri omanikul tekkinud kahju vahel. Juhul, kui korteri nr xxx omanik oleks ära hoidnud oma korteris tekkinud tulekahju ning sellest omakorda tulenenud plahvatuse, ei oleks korter nr xxx kahjustada saanud.
III
Kohustuse üleminek kostjale
18.Tulekahju ja plahvatus toimus xxx korteris 27.10.2019, s.o ajal, mil korteri omanikuks oli kinnistusraamatu andmetel xxx. Kostja on pärimistunnistuse kohaselt 27.10.2018 surnud xxx pärija (tl 47) ning on kantud xxx omanikuna kinnistusraamatusse alates 07.01.2019.
19.Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.
20.Korteriomaniku kohustused tulenevad korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31, mille lõike 1 punkti 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutamisest tekkivad mõjud. AÕS §72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike
6(8)
huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
21.Kohtu hinnangul ei ole alust asuda seisukohale, et korteriomaniku hoolsuskohustus, sh kohustus hoiduda oma eriomandi ja kaasomandi eset kasutades teisi korteriomanikke kahjustavast tegevusest, ning selle rikkumisest tulenevad nõuded oleksid oma olemuselt lahutamatult seotud korteriomaniku isikuga. Ka ei ole tegemist kohustusega, mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna Kohus leiab, et tulekahju ja plahvatuse toimumise aegse korteriomaniku xxx kohustuste rikkumisest tulenevad nõuded on PärS § 130 lg 1 kohaselt kostjale üle läinud. IV
Kahju hüvitamine ja viivis
22.Kohus mõistab kostjalt välja hagejale tekkinud kahju summas 2616,27 eurot ning rahuldab sellega hageja põhinõude. Samuti mõistab kohus VÕS § 113 lg 1 alusel kostjalt välja viivise põhinõudelt seisuga 04.09.2019, s.o hagi esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 3,13 eurot. Lisaks rahuldab kohus ka jooksva viivise nõude ning mõistab kostjalt välja viivise alates 05.09.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos 04.09.2019 sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja viivist suuremas ulatuses kui põhinõue.
V
Taotluse rahuldamata jätmine
23.Kostja esitas 10.12.2019 kohtule taotluse anda pooltele uus tähtaeg tõendite ja taotluste esitamiseks, samuti Päästeameti vastuse tõendina asja juurde võtmiseks. Kostja vaidles taotlusele vastu.
24.Kohus märgib, et kostja esitas ka 04.12.2019 taotluse talle uue tähtaja andmiseks, samuti tõendi lisamise taotluse 09.12.2019. Kohus jättis taotlused rahuldamata 10.12.2019 määrusega, kuivõrd kostja esitas oma taotlused hilinenult pärast pooltele kirjalikus menetluses antud tähtaega. Kohus jääb oma 10.12.2019 määruse seisukohtade juurde ning selgitab, et kohus on määranud asjas lahendi tähtaja 13.12.2019 ning uue tähtaja andmise taotluse võimalik rahuldamine põhjustab kohtu arvates menetluse põhjendamatut viibimist. Ka ei ole kostja esitanud ühtegi mõjuvat põhjust oma taotluste ja vastuväidete hilinenult esitamiseks. Kostjal puudusid takistused juba varasemalt järelepärimiste esitamiseks seoses xxx toimunud plahvatuse põhjuste väljaselgitamisega. Hageja seisukohad ja nõue on olnud kostjale teada vähemalt alates hagi kostjale kättetoimetamisest 14.10.2019. Ka on hageja kinnitanud, et saatis 14.08.2019 kostjale kohtuväliselt kahjunõude. Puudub igasugune kostjapoolne põhistus, miks asus ta järelepärimisi esitama alles detsembris 2019. Kohus ei pea põhjendatuks 11.19.2109 määrusega kirjalikus menetluses antud tähtaegade muutmist.
VI
Menetluskulud
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, jätab kohus menetluskulud kostja kanda, 7(8)
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
27.Hageja esitas 27.11.2019 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks kokku 875 eurot, sh riigilõiv 275 eurot ning õigusabikulud YYY poolt. Õigusabikulud hõlmavad kliendi nõustamist ja hagiavalduse koostamist 4 tundi, kostja 23.10.2019 vastusega tutvumist ja 19.11.2019 hageja seisukoha koostamist 1 tund, kõik kokku 5 tundi, tunnitasuga 120 eurot. Kohtu hinnangul on õigusabi osutaja tunnihind mõistlikus suuruses ning õigusabile kulunud aega tuleb arvestada menetluskulude nimekirjas toodud aja arvestuse alusel, s.o 5 tundi x 120 eurot, kokku 600 eurot (käibemaksuta). Arvestades asjas esitatud menetlusdokumentidega, on hageja menetluskulu puhul kohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga. Kokku määrab kohus hageja menetluskuludeks maakohtu menetluses 875 eurot ning mõistab selle summa kostjalt välja.
28.Hageja taotleb tuginedes TsMS § 177 lõikele 4 märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
29.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.