Vasara tn 2b korteriühistu avaldus H Ji Ri vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2019,55 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Vasara nende Avaldaja: (Reg.nr.80178019; x);
tn
2b
korteriühistu
Avaldaja lepinguline esindaja: Andrei Petrov (isikukood: 37605200311; Andrei Petrov Õigusbüroo OÜ; Reg.nr.14285986; [email protected]; tel.55 696 266); Puudutatud isik: H Ji R (Sünd.x.; x; x) Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Vasara tn 2b korteriühistu avaldus H Ji Ri vastu võlgnevuse nõudes.
2.Mõista välja puudutatult isikult H Ji Rilt avaldaja Vasara tn 2b korteriühistu kasuks põhivõlgnevus summas 1528,81 eurot, viivis summas 67,98 eurot ning kulud summas 300 eurot.
3.Välja mõista puudutatult isikult H Ji Rilt avaldaja Vasara tn 2b korteriühistu kasuks viivis põhinõudelt (1528,81 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude suurus.
4.Toimetada käesolev määrus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Välja mõista puudutatult isikult H Ji Rilt avaldaja Vasara tn 2b korteriühistu kasuks menetluskulud summas 925 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.
2-19-3471 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Kinnistusregistri andmete kohaselt on puudutatud isik H Ji R x, Tallinn korteri omanik (registriosa x) (tlk 11). 30.05.2005.a moodustati aadressil x korteriühistu – x. 06.03.2018.a muudeti nimetus Vasara tn 2b korteriühistu vastu. Avaldaja haldab elamut ning osundab majapidamisteenust alates 30.05.2005.a.
2.Puudutatud isik on korteriühistu Tallinn, Vasara tn 2b liige, kuid ta ei täida ettenähtud viisil oma kohustust tasuda korteriühistule kommunaalmakseid majandamisteenuste eest. Puudutatud isikul on võlgnevus majandamisteenuste eest summas 1528,81 eurot, mis on tekkinud ajavahemikul 01.04.2018.a – 31.07.2019.a.
3.Puudutatud isiku võlgnevus on kujunenud igakuiste maksete põhjal, mille hulka kuuluvad alljärgnevad komponendid: hooldus- ja remondikulud, elamukindlustus, küte, maagaas, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon ning üldelekter. Majandamiskulude nõude aluseks on puudutatud isiku liikmelisus korteriühistus ja korteriomandi olemasolu Vasara tn 2b elamus. Hoolduskulude tasumise aluseks on 11.07.2015.a. üldkoosoleku otsus, mille p 3 kohaselt otsustati tõsta hooldusfondi 0,3 euro võrra m2 kohta kuus perioodil juunist (01.06) kuni oktoobrini (31.10) iga-aastaselt, s.o kuni 0,7474 eurot m2 kohta. Remondikulude tasumise aluseks on 15.10.2006.a. üldkoosoleku otsus, mille p 1 kohaselt otsustati tõsta remondifondi koormus ning määrata alates 01.10.2006.a. remondifondi koormuseks 8 krooni/0,5113 eurot m2 kohta. Perioodil 01.04.2018.a - 31.01.2019.a osutas avaldaja puudutatud isikule järgmiseid teenuseid: elamukindlustus, küte, maagaas, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, üldelektriga varustamine. Elamukindlustuse tasumise aluseks on 17.12.2006.a. üldkoosoleku otsus, mille p.6 kohaselt otsustati sõlmida panga poolt kinnitatud kindlustusseltsiga kindlustuspoliisi ühisomandi kindlustamiseks laenulepingus toodud tingimustel. Perioodil 10.01.2019.a kuni 23.01.2019.a olid puudutatud isiku korteris avatud aknad. Puudutatud isiku korter asub neljandal korrusel.
4.23.01.2019.a oli väga madal õhutemperatuur, selle tõttu avaldaja küttesüsteem oleks võinud läbi külmuda ning kütetorud lõhki minna, millega oleks tekitatud kahju kogu majale. Kahju vältimiseks pöördus avaldaja juhatus x OÜ poole, kes sulges aknad puudutatud isiku korteris tõstuki abil. x OÜ väljastas oma teenuste eest arve nr 2301201901 summas 300 eurot (tlk 25).
5.Lisaks palub avaldaja puudutatud isikult nõuda välja viivise summas 67,98 eurot. Avaldaja on lähtunud seaduses sätestatud viivisemäärast. Lisaks palub avaldaja mõista avaldaja kasuks välja tulevikus tekkiv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1528,81 eurolt päevas alates 22.08.2019.a kuni 1528,81 eurot suuruse summa täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
2-19-3471
6.Kohus võttis avalduse menetlusse ja toimetas kohtuasja materjalid puudutatud isikule aadressile x 17.09.2019.a. Puudutatud isik ei ole kohtule omapoolset seisukohta esitanud. Vastuse esitamise tähtaeg saabus 17.10.2019.a. Kohtumääruse põhjendused
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Puudutatud isik ei ole omapoolseid seisukohti kohtule esitanud ja ei ole temalt nõutavatele summadele vastu vaielnud.
8.Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
9.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttega on tõendatud, et puudutatud isikule kuulub korter asukohaga x. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majanduskulude tasumist. Nõude kujunemine on toodud alljärgnevas tabelis:
10.Võlgnevus koosneb järgnevatest komponentidest: - Hooldus ja remondikulud (11.07.2015.a üldkoosoleku otsus p 3; 15.10.2006.a. üldkoosoleku otsus p 1); - Elamukindlustus (17.12.2006.a üldkoosoleku otsus p 6; elamukindlustuse leping on sõlmitud Kindlustusseltsiga Vagner AS) - Küte, maagaas, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter. Nende teenuste osutamiseks sõlmis avaldaja teenusepakkujatega teenuste osutamise lepinguid.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib
2-19-3471 võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
12.Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist. KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja on palunud kohtul mõista välja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 21.08.2019.a summas 67,98 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega ning mõistab nimetatud viivise avaldaja kasuks välja.
13.Lisaks sellele on avaldaja soovinud jooksva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 1528,81 eurot alates 22.08.2019.a kuni 1528,81 eurot suuruse summa täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et viivise väljamõistmine on põhjendatud. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
14.Kohus asub seisukohale, et avaldaja avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus, siis leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
17.TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot.
18.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
2-19-3471 esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Avaldajat on esindanud menetluses lepinguline esindaja, kes on osutanud teenust 1025 euro eest. Esindaja tunnihind on 100 eurot.
19.Vastavalt 14.03.2019.a ja 22.08.2019.a esitatud menetluskulude nimekirjale on avaldaja menetluskulud järgmised: - kliendiga nõupidamine ja tutvumine dokumentidega, analüüs (2 tundi - 200 eurot); - avalduse koostamine, avalduse projekti kooskõlastamine (4 tundi - 400 eurot) - päringute tegemine – 5 eurot; - dokumentide tõlkimine vene keelest eesti keelde – 50 eurot; - riigilõiv avalduse esitamise eest – 50 eurot; - tutvumine dokumentidega ja analüüs (1 tund - 100 eurot); - nõuete täiendamine (2 tundi - 200 eurot); - 03.03.2019.a üldkoosoleku protokolli tõlkimine - 20 eurot.
20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
21.Kohus kontrollib lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnihind on põhjendatud ja vastab asja sisule. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot (ilma käibemaksuta).
22.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohus arvestab eelnimetatud seisukohta avaldaja esindaja menetluskulude nimekirjas esile toodud kulude hindamisel. Kohus, arvestades menetlusdokumentide sisu ning mahtu, leiab et avaldaja esindaja õigusabitoimingute ajakulu on osaliselt ülemäärane. Kohtu hinnangul teistkordsele nõuete täiendamisele ning dokumentide tutvumisele ja analüüsile kulunud aeg on osaliselt ülemäärane. Lepinguline esindaja ei selgitanud, milliseid dokumente ta analüüsis. 22.08.2019.a esitatud avaldus nõuete suurendamiseks on sisuliselt neljal leheküljel ning sisaldab esialgses avalduses avaldatud seisukohti ning asjaolusid. Kohus leiab, et teistkordsele nõuete täiendamise ning dokumentide tutvumise ja analüüsi põhjendatud ajakulu on üks tund. Ülejäänud õigusabitoimingud ja nendele kulunud aeg on põhjendatud. Seega kohus vähendab menetluskulu 100 euro võrra.
23.TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja lepinguline esindaja Andrei Petrov Õigusbüroo OÜ kinnitas, et ta ei ole käibemaksu kohustuslane. Käibemaksu arvestamine menetluskulude kindlaksmääramisel sõltub eelkõige sellest, kas
2-19-3471 menetlusosaline on käibemaksukohustuslane. Käibemaksu arvestamist menetluskuludena ning seega käibemaksu hüvitamist menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult saab seda nõuda ainult selline menetlusosaline, kes ise on pidanud menetluskuludelt käibemaksu tasuma ning ei saa seda käibemaksuseaduse kohaselt tagasi arvestada. Avaldaja lepinguline esindaja ei ole menetlusosaline, st ta ei ole avaldaja ega puudutatud isik ning eeldatavasti ta ei pidanud tasuma õigusabikulusid ja käibemaksu. Seega menetluskuludele käibemaksu lisada ei saa, sest avaldaja pole esitanud kohtule TsMS § 174 lg 10 ettenähtud kinnitust.
24.Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele menetluskulu summas 925 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.