Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2020, Tallinn Kohtuasja number
2-19-3471
Kohtuasi
Tallinn, Vasara tn 2b korteriühistu avaldus XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.12.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Tallinn, Vasara tn 2b korteriühistu (registrikood 80178019), lepinguline esindaja Andrei Petrov Puudutatud isik: XX (sünniaeg XX.XX.XXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada menetlusosaliste taotlused ja võtta määruskaebusele, selle täiendusele ja vastusele lisatud tõendid toimikusse.
2.Jätta Harju Maakohtu 12.12.2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
4.Rahuldada avaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning määrata avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskulude summaks määruskaebemenetluses 150 eurot, mis mõista puudutatud isikult XX-lt avaldaja Tallinn, Vasara tn 2b korteriühistu kasuks välja. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-19-3471 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, Vasara tn 2b korteriühistu esitas 06.03.2019 Harju Maakohtule avalduse, mille 14.03.2019 ja 22.08.2019 täienduste järgi palus XX-lt välja mõista majanduskulude võlgnevuse perioodi 01.04.2018–31.07.2019 eest summas 1528,81 eurot, hüvitise 300 eurot, viivise perioodi 01.06.2018–21.08.2019 eest summas 67,98 eurot ning edasiulatuvalt alates 22.08.2019 kuni majanduskulude nõude (1528,81 euro) täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Puudutatud isik on Vasara tn 2b–31, Tallinn korteri (registriosa nr 6070701) omanik ja avaldaja liige, kuid ei täida ettenähtud viisil oma kohustust tasuda korteriühistule majandamisteenuste eest. Puudutatud isikul on võlgnevus majandamisteenuste eest summas 1528,81 eurot, mis on tekkinud ajavahemikul 01.04.2018–31.07.2019. Sellele lisandub viivis seaduses sätestatud määras.
3.Perioodil 10.01.2019–23.01.2019 olid puudutatud isiku korteris aknad avatud. Avaldaja hoiatas puudutatud isikut akende sulgemise vajadusest ning selle tõttu kahju tekkimise võimalusest. Kuna väga madala õhutemperatuuri tõttu võinuks küttesüsteem läbi külmuda ning torud lõhkeda, pöördus avaldaja kahju vältimiseks EstBalt OÜ poole, kes sulges puudutatud isiku korteri aknad (neljandal korrusel) tõstuki abil. EstBalt OÜ väljastas teenuste eest avaldajale arve summas 300 eurot, mille hüvitamist nõuab avaldaja puudutatud isikult.
4.Maakohus võttis avalduse menetlusse ja toimetas kohtuasja materjalid puudutatud isikule isiklikult kätte. Puudutatud isik ei esitanud avalduse osas kohtule omapoolset seisukohta. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas avaldaja nõude ja mõistis puudutatult isikult välja hüvitise 300 eurot, perioodi 01.04.2018–31.07.2019 kommunaalkulude võlgnevuse 1528,81 eurot, nimetatud summalt seisuga 21.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 67,98 eurot ning samalt põhisummalt viivise edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude suurus. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda ja määras need ka rahaliselt kindlaks.
6.Puudutatud isikule kuulub korter asukohaga Vasara tn 2b–31, millest tulenevalt on puudutatud isik avaldaja liige. Avaldaja poolt kohtule tabeli kulul esitatud ülevaade kajastab puudutatud isiku poolt tasumata makseid, mille sisuks on hooldus- ja remondikulud, elamukindlustus, küte, maagaas, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter. Avaldaja põhinõue on kvalifitseeritav korteriühistu majandamiskulude nõudena korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg-te 1 ja 2 alusel ning viivise nõude õiguslikuks aluseks on sama seaduse § 42 lg 1. Avaldaja saab nõuda rahalise kohustuse täitmist vastavalt VÕS § 108 lg-le 1. Maakohus pidas avaldaja nõudeid õiguslikult põhjendatuks ja tõendatuks ning rahuldas avalduse tervikuna. See tingis ka kõigi menetluskulude jätmise puudutatud isiku kanda.
2-19-3471 Määruskaebus
7.Puudutatud isik esitas maakohtu määrusele määruskaebuse. Puudutatud isik ei tasunud kommunaalkulude arveid seetõttu, et sai avaldajalt arved esmakordselt alles 06.01.2020. Enne seda avaldaja talle arveid ei saatnud. Korter oli perioodil 10.01.2017–30.09.2018 välja üüritud ning puudutatud isik eeldas, et arved tasub üürnik. Ka akna sulgemisega seotud kulu peaks tasuma isik, kes jättis akna lahti. Menetluskulud ei ole vajalikud. Menetluse edasine käik
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.
8.1.Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Puudutatud isik on tasunud kõik majandamiskulud, mistõttu on ta nõude sisuliselt õigeks võtnud. Korteriomanik vastutab korteris toimuva eest. Puudutatud isik ei ole teatanud avaldajale oma sidevahendite andmeid. Maksuamet ei väljasta andmeid ilma kohtu sellekohase päringuta. Avaldajal ei ole juurdepääsu ka Soome rahvastikuregistrile. Võlgniku andmeid ei osanud öelda ka politsei. Avaldaja toimetas teated ja arved kätte postkasti panekuga, nagu kõikidele teistele korteriomanikele.
9.Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 ning § 659 kohaselt neid ei korda.
11.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.1.Avaldaja rolli korteriühistuna ja puudutatud isiku oma selle liikmena, samuti maakohtu tuvastatud asjaolusid arvete ja maksete summade ning kuupäevade osas pole menetlusosalised määruskaebemenetluses kahtluse alla seadnud. Puudutatud isik on pärast maakohtu määruse tegemist temalt välja mõistetud summa tasunud, nõustudes seega võlgnevuse olemasolu ja selle suurusega. Sellele vaatamata selgitab ringkonnakohus lühidalt, miks ei välistanuks kaebuses esitatud väited ka nende õigeaegse esitamise korral avalduse rahuldamist.
11.2.KrtS § 40 alusel peab majandamiskulud korteriühistu ees kandma korteriomanik. Seetõttu ei omanud vaidluse lahendamisel tähtsust, kas puudutatud isikul oli menetlusvälise kolmanda isikuga sõlmitud eluruumi kasumiseks üürileping, millised olid selle lepingu tingimused ja kas üürnik oma lepingujärgseid kohustusi puudutatud isiku ees täitis. Võimalikud üürilepingu rikkumisest tulenevad nõuded tuleb puudutatud isikul esitada üürniku vastu ning need ei puutu korteriomaniku ja korteriühistu vahelisse suhtesse.
11.3.KrtS § 31 lg 4 kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et /.../ ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut, sh kohustuvad hoidma korteriomandi eriomandi piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. KrtS § 31 lg 5 järgi on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Eeltoodust
2-19-3471 tulenevalt pidi puudutatud isik korraldama korteriomandi valitsemise ja korteriomaniku kohustuste täitmise ka enda äraolekul. Kui omaniku loal korteriomandit kasutanud isikud neid kohustusi rikkusid, vastutab korteriühistu ees puudutatud isik kui korteriomanik ja ühistu liige.
11.4.KrtS § 46 lg-te 1 ja 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi. Kui korteriomaniku elu- või asukoht erineb korteriomandi asukohast, on korteriomanik kohustatud korteriühistule teatama ka oma elu- või asukoha postiaadressi. Puudutatud isik ei ole menetluses esitanud väidet ega tõendeid, et ta oleks nimetatud kohustuse täitnud ja teatanud korteriühistule oma elukoha aadressi või sidevahendite andmed. Sellest tulenevalt oli korteriühistul KrtS § 46 lg 3 järgi õigus lugeda korteriomaniku elukohaks korteriomandi asukoht ning jätta arved ja teated korteriomandi juurde kuuluvasse postkasti. Ekslik on kaebuses esitatud väide, et avaldaja oleks saanud menetluskulusid vältida seeläbi, et oleks asunud puudutatud isiku välisriigis asuvat elukohta omal algatusel Soome rahvastikuregistrist või Maksu- ja Tolliametist välja selgitama.
11.5.Korteriomanik ei saa majandamiskulude tasumisest kõrvale hoida seeläbi, et ei tunne oma korteriomandi ja sellega kaasnevate kulude tasumise vastu huvi ega teata korteriühistule ka enda kehtivate sidevahendite andmeid. Kui puudutatud isikul ei olnud võimalik arveid ja teateid postkasti kaudu kätte saada, tulnuks ühistule teatada toimivad sidevahendite andmed ning paluda arved edastada e-kirjaga. Isegi kui kokkuleppe alusel pidi arved tasuma kolmas isik (üürnik), vastutas arvete tasumise eest sellegipoolest puudutatud isik kui korteriomanik.
12.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Samasugune õigus on kaebusele vastuvaidleval menetlusosalisel. Ringkonnakohus rahuldab menetlusosaliste taotlused täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks ja võtab need tsiviilasja toimikusse (määruskaebusele lisatud 30.11.2019 arve nr 11-31 ja maksekorraldused; vastusele lisatud puudutatud isiku 05.01.2020 e-kirja ja avaldaja 06.01.2020 vastuse väljatrükk).
13.Maakohus on põhjendatult jätnud kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka kõik määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
14.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kulud rahaliselt kindlaks määrata avaldaja kulunimekirja alusel. Avaldaja taotleb 150 euro hüvitamist 1,5 tunni õigusteenuse eest tasumääraga 100 eurot/h. Esindaja ajakulu kaebuse ja selle täiendusega tutvumisel ning kaebusele vastamisel saab pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Puudutatud isiku esindaja tasumäär on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Samast tunnitasu määrast lähtus ka maakohus ja seda puudutatud isik kaebuses ei vaidlustanud. Seega tuleb puudutatud isikul määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hüvitada summas 150 eurot (= 1,5 × 100).
15.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Sama paragrahvi teine lause sätestab, et kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 617 lg 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.