Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

2-19-117800

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ettevõte, kelle põhitegevuseks on kaubaveo teenuste osutamine. Hageja võttis ühendust telefoni teel kostja esindajaga ja nad leppisid kokku, et alates augustist 2018 hakkab hageja osutama kostjale kaubaveoteenuseid ehitusobjektil Narva linnas. Kostja esindaja edastas hagejale kostja tööpakkumuse ja selle tingimused. Kostja otsis tol ajal kaubaveoteenuseid osutatavat töövõtjat ja pakus tasuda ühe töötunni eest 30 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja nõustus osutama kostjale kaubaveoteenused pakutud hinnaga. Hageja tuli objektile ja hakkas sellel töötama ilma kirjaliku lepinguta kostjaga. Töö sisuks oli asfaldi sissevedu ehitusobjektile. Töö kohta täidetakse transpordisaatelehed. Transpordilehtedes on märgitud töötamise kuupäevad, töötatud tundide arv. Augustis 2018 oli hageja poolt töötatud 11 töötundi. Hageja poolt oli koostatud arve nr 58 summas 396 eurot ja esitatud kostjale tasumiseks. Arve nr 58 oli kostja poolt tasutud 19. septembril 2018. Septembris 2018 oli hageja poolt töötatud 49,5 töötundi. Hageja poolt oli koostatud arve nr 70 summas 1 782 eurot ja esitatud kostjale tasumiseks. Arve nr 70 ja transpordileht oli kostjale esitatud elektroonselt

2-19-117800 pretensioone/vastuväiteid hageja poolt teostatud tööde (s.h töötundide arv ja töötunni maksumus) suhtes ega arvete suhtes. Mõistliku aja jooksul ei ole kostja arve nr 70 tasunud, sellepärast 28. oktoobril 2018 esitas hageja kostjale elektroonselt meeldetuletuse selle kohta, et arved on tasumata. Meeldetuletuse juurde olid lisatud ka arve nr 70. Meeldetuletused olid kostjale saadetud ka 31. oktoobril 2018 ja 13. novembril 2018. 13. novembril 2018 esitas kostja hagejale vastuse, milles tema kinnitas arve kättesaamist ja lubas arve tasuda 30. novembriks 2018. Arve nr 70 ei olnud kostja poolt 30. novembriks 2018 tasutud. Kuna arve nr 70 ei olnud kostja poolt tasutud, jätkas hageja kostjale meeldetuletuste esitamist igakuiselt. Kuna hageja ei suutnud lahendada vaidlust kohtuväliselt, pöörab tema kohtu poole nõudega kostja vastu. Hageja palub välja mõista kostjalt oma kasuks võlgnevuse summas 1782 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemikul 01. detsember 2018 – 26. september 2019 summas 117,17 eurot. Samuti soovib hageja nõuda kostjalt viivist tähtaegselt tasumata jäetud summadelt alates hagi esitamise momendist 27. septembrist 2019 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on nõuetekohaselt kätte toimetatud kostjale (kätte antud 25. novembril 2019 postkasti panekuga). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 774 lg 1 ja 2, § 635 lg 1, § 638, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1782 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 117,17 eurot, kokku 1899,17 eurot ning viivised alates 27. septembrist 2019 kuni põhinõude summas 1782 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 250 eurot ja õigusabikulude summas 400 eurot, kokku 650 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 250 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1, TsMS § 147 lg 5 ja TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses.

3(4)

2-19-117800 Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 400 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on kulunud hagiavalduse koostamiseks 4 tundi. Kohus lähtub hageja õigusabi kulude määramisel tsiviilasja materjalidest. Hageja lepinguline esindaja on kohtule esitanud hagiavalduse, milles sisulist osa 5 lehekülge. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele 4 tunni ulatuses, arvestades sinna sisse ka hagi asjaolude väljaselgitamiseks ja hagejaga konsulteerimiseks kulunud aja. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 100 eurot ilma käibemaksuta ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud summas 400 eurot (100*4). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 650 eurot (250+400). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.