lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-11829/8

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 10.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-11829/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1025
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-19-11829

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-11829

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi Meelis Urm vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

163,96 eurot.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlus



Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83601, Tallinn, 10115, Harju maakond).



Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel (PlusPlus Legal OÜ, Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115, Harju maakond, e-post [email protected])



Kostja: Meelis Urm (isikukood XXX, tegelik eluja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded). kirjalik menetlus



RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Välja mõista Meelis Urmilt PlusPlus Capital AS-i kasuks kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud liitumislepingust kliendinumbriga XXX tulenev põhivõlgnevus summas 70,48 eurot (arve nr XXX alusel) ning perioodil 19.10.2016-07.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivis summas 50,47 eurot.
3.Välja mõista Meelis Urmilt PlusPlus Capital AS-i kasuks kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud liitumislepingu kliendinumbriga XXX alusel esitatud arvest nr XXX tulenev viivis alates 08.08.2019 põhinõudelt summas 70,48 eurot, viivisemääraga 0,07% päevas kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata PlusPlus Capital AS nõue võlgnevuse sissenõudmiskulude väljamõistmiseks summas 25 eurot.
5.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
8.Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata. Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt kätte toimetatud 18.11.2019. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1.TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus käesolevat otsust vaid osaliselt, osas milles kohus jätab hageja nõuded rahuldamata.
2.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 07.08.2019 Tartu Maakohtule hagi Meelis Urm (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust kliendinumbriga XXX. Hageja nõue käesolevas menetluses tuleneb antud kliendilepingu alusel esitatud arvest nr XXX summas 70,48 eurot, mille kostja kohustus tasuma 18.10.2016.
3.Tartu Maakohtu tagaseljaotsusega on kostjalt hageja kasuks Elisa Eesti AS-i ja Meelis Urmi vahel XX.XX.XXXX. a, XX.XX.XXXX. a ja XX.XX.XXXX. a sõlmitud liitumislepingute ning XX.XX.XXXX. a ja XX.XX.XXXX . a sõlmitud osamaksetega

vara müügilepingute kliendinumbriga XXX (01.11.2016. a arvest nr XXX tulenev) alusel välja mõistetud võlgnevus summas 132,58 eurot, mis koosneb põhivõlast 67,30 eurot, viivisest perioodi 18.11.2016. a - 24.03.2019. a eest summas 40,28 eurot ja sissenõudekulust 25 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 200 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud üldine hea usu põhimõte menetlusõiguste teostamisel. Koosmõjus peavad viidatud sätted tagama, et menetlusosalised tegutseksid oma õigusi kasutades viisil, mis vastaspoolt ei kahjusta. Olukord, kus hageja esitab sama kostja vastu mitmeid hagisid, kus on taotletud võla väljamõistmist samast lepingust, kuid erinevatest arvetest tulenevalt, on vastuvõetamatu, kuna sellega põhjustatakse üldjuhul tarbijast kostjale põhjendamatuid kulusid (näiteks igalt asjalt eraldi tasutud riigilõiv ja kantud lepingulise esindaja õigusabikulud). Antud juhul nähtub kohtute infosüsteemist (KIS), et tsiviilasjas nr 2-194640 on hageja nõudnud kostjalt samast liitumislepingust, kuid 01.11.2016 arvest tuleneva võlgnevuse 67,30 eurot väljamõistmist koos kõrvalkuludega. Kohus rahuldas hageja nõude tagaseljaotsusega, mõistes hageja kasuks välja ka sissenõudekulud 25 eurot, mida käesolevalt veelkordselt nõutakse, lisaks menetluskulud – riigilõiv 75 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulud 100 eurot põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. Käesolevalt oleks saanud hageja kõik nõuded kostja vastu esitada ühes hagiavalduses ja kohus lahendada ühes menetluses. Selline hageja käitumine ei ole kohtu hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega, vaid tegemist on menetlusõiguste pahatahtliku kasutamisega. Hageja selline pahatahtlik tegevus – nõude esitamine samast lepingust, kuid erinevatest arvetest tulenevalt – raiskab põhjendamatult kohtute ressursse ning kandub hilisemalt üle täitemenetlusse (iga eraldiseisev kohtulahend võimaldab alustada uut täitemenetlust, mis omakorda toob kaasa uute täitekulude tekkimise). VÕS § 1132 lg 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagejale on tsiviilasjas nr 2-19-4640 välja mõistetud sissenõudekulud 25 eurot. Kuivõrd nimetatud piirmäär kehtib lepingu mitte arve kohta, jätab kohus hageja käesolevas hagiavalduses esitatud nõuded sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas, 25 eurot, rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

7.TsMS § 163 lg 1 alusel kannavad pooled menetluskulud hagi osalise rahuldamise korral võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
8.Hageja on palunud mõlemas tsiviilasjas kostjalt välja mõista riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot.
9.Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja on oma menetlusõigusi pahatahtlikult kasutanud on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Lisaks sellele on hagejale juba sama lepingu alusel esitatud hagi lahendamisel õigusabikulud ja riigilõivu summa välja mõistetud. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei pea kohus vajalikuks

menetluskulude suurust kindlaks määrata. /digitaalselt allkirjastatud/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja