O B avaldus Xxxx korteriühistu vastu tuvastada, et Xxxx korteriühistu 24.04.2018.a üldkoosoleku 5.nda päevakorra punkti alapunktis 3 vastu võetud otsus mille kohaselt korteriomanik, kes ei esita vee näite kaks kuud järjest – tasaarveldust ei tehta on tühine nende Avaldaja: O B (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e- post: xxxx) Puudutatud isik: Xxxx korteriühistu (registrikood xxxx, asukoht xxxx) Puudutatud isiku lepingulised esindajad Danil Lipatov ja Sofja Pevzner-Belošitski (Progressor Õigusbüroo OÜ, Endla 4, 10142 Tallinn; e- post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
10.10.2019.a, edasi kirjalik menetlus
Kohtuistungil osalesid
Avaldaja O B Puudutatud isiku lepinguline esindaja Sofja PevznerBelošitski
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Tuvastada Xxxx korteriühistu 24.04.2018.a üldkoosoleku 5.nda päevakorra punkti alapunktis 3 vastuvõetud otsuse mille kohaselt korteriomanik, kes ei esita vee näite kaks kuud järjest – tasaarveldust ei tehta tühisus.
3.Menetluskulud jätta puudutatud isiku Xxxx korteriühistu kanda.
4.Välja mõista Xxxx korteriühistult O B kasuks menetluskulu kokku summas 399,44 eurot. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kuid mitte pärast viie kuu möödumist määruse teatavaks tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõiv summas 50 eurot. Avaldaja nõue ja põhjendused
1.O B esitas 03.08.2018.a kohtule avalduse Xxxx korteriühistu vastu tuvastada, et Xxxx korteriühistu 24.04.2018.a üldkoosoleku 5.nda päevakorra punkti alapunktis 3 vastu võetud otsus on tühine. Avalduse kohaselt toimus 24.04.2018.a puudutatud isiku liikmete üldkoosolek. Päevakorra punkti 5, s.o veemõõdikute taatlemine all võeti vastu otsus, millise kohaselt otsustati jagada vee hälve nende korteriomanike vahel, kes ei esita kaks kuud järjest vee näite– tasaarveldust ei tehta. Avaldaja leiab, et nimetatud otsus on 1 (4)
tühine, kuivõrd üldkoosoleku kokkukutsumise teates oli vaidlusaluse üldkoosoleku päevakorra punkti all arutlusele tulevaks küsimuseks üksnes veemõõdikute taatlemine. Seega on arutatud üldkoosolekul küsimust, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud. Samuti leiab avaldaja, et tegemist on faktiliselt majandamiskulude jagamisega ja sellise otsuse vastuvõtmiseks tuli eelnevalt muuta korteriühistu põhikirja. Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda ja välja mõista puudutatud isikult riigilõiv summas 50 eurot, õigusabikulu summas 320 eurot ja tõlkekulu 29,44 eurot. Puudutatud isiku seisukoht ja põhjendused
2.Puudutatud isik palub jätta esitatud avalduse rahuldamata. Mõistlikule korteriomanikule on päevakorrast arusaadav, et veemõõdikute taatlemise küsimuse raames tuleb arutleda meetmeid, mida saab teostada veehälbe vähendamiseks ja vältimiseks. Otsus korteriomanikele, kes ei esita kaks kuud järjest veenäite– tasaarveldust ei tehta - on ka otseselt seotud mõõturite taatlemisega. Vastuvõetud otsus ei võimalda kasutada sanktsioonmeetmeid, vaid annab korteriühistu juhiseid kuidas tegutseda, et vältida vee hälvet. Korteriühistu peaülesanne on kõikide korteriomanike huvide esindamine ja ühisomandis eseme majandamine. Võttes arvesse, et avaldaja korteris olid veemõõturid korras, siis vastuvõetud otsus 5.3 ei puuduta teda ning avaldajal puudub tuvastushuvi üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Puudutatud isik palub jätta menetluskulud avaldaja kanda ja välja mõista avaldajalt esindajakulu summas 840 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kohtule esitatud avalduse, kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.
4.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § TsMS § 613 lg 1 p 4 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
5.Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
6.Vaidlust ei ole selles, et avaldaja on puudutatud isiku liige. Vaidlus on pooltel selles, et päevakorra punkti 5 alapunktis 3 arutatud ning otsustatud küsimust ei olnud märgitud üldkoosoleku kokkukutsumise teates. Avaldaja on arvamusel, et seega ei saanud vastavat otsustust vastu võtta. Puudutatud isik sellega ei nõustu.
7.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks.
8.Puudutatud isiku 24.04.2018.a korduva üldkoosoleku kokkukutsumise teatest nähtub, et päevakorras on järgmised küsimused: 1. Ühistu 2017.a. majandusaasta revisjoniaruande 2 (4)
läbivaatamine ja kinnitamine. 2. Ühistu majandustegevuse aastaaruande läbivaatamine ja kinnitamine. 3. Planeeritavad remonditööd 2018 aastaks ja nende rahastamise võimalused. 4. Ühistu majandustegevuse aastakava 2018.aastaks läbivaatamine ja kinnitamine. 5. Veemõõdikute taatlemine. 6. A Yi võlg korteriühistule. 7. Juhatuse valimised (t/l 80).
9.Puudutatud isiku 24.04.2018.a korduva üldkoosoleku protokolli kohaselt võeti vastu järgmised otsused: 1. Kinnitada revisjoniaruannue. 2. Kinnitada ühistu 2017.a. majandustegevuse aastaaruanne. 3. Vahetada aastal 2018 kanalisatsioonipüstakud (I, II ja VI) ja 2019.aastal (III, IV ja V), ehitustööde takistajate vahel jagatakse kulud, mis on seotud ehitusfirmade poolt sanktsioonidega. Korteriomanik ei tohi kanalisatsioonisüsteemi vahetust takistada, puhastada ja värvida üle maja põhjapoolne sein ja parandada kõnnitee. 4. Kinnitada ühistu 2018.a. majandustegevuse aastakava. 5.1. Viia läbi veemõõdikute taatlemine, 5.2. Jagada vee hälve nende korteriomanike vahel, kes keeldub veemõõdikute taatlemisest, 5.3. Korteriomanikele, kes ei esita vee näite kaks kuud järjest – tasaarveldust ei teha, 5.4. Korteriomanikele, kes ei luba juhatusel kontrollida veemõõdikuid ning ei esita veenäite, arvestade vee tarbimist järgmisel moel: 1- toaline – 6m3, 2-toaline – 8m3, 3- toaline – 10m3, 4-toaline – 12m3. 6. Volitada juhatust sõlmima leping juriidilise bürooga hagi valmistamiseks A Yi vastu. 7. Valida juhatusse J I, T T, G S, P A (t/l 6-8, 59-79).
10.Seega nähtub kohtule esitatud protokollist, et päevakorra punkti 5 raames otsustati taatlemisele lisaks veehälvetega seotud küsimused, sealhulgas veehälvete jagamine korteriomanike vahel (t/l 6-8). Sellist küsimust eelnevalt korteriomanikele edastatud kutses päevakorras ei kajastu (t/l 80).
11.Avaldaja leiab, et mõistlikule inimesele oli aru saada, et päevakorra punkti 5 all võetakse vastu otsus veemõõdikute taatlemise osas (t/l 2 pöördel). Puudutatud isik leiab, et mõistlikule inimesele on avaldatud päevakorra punktist arusaadav, et arutlusele tulevad kõik küsimused, mis on seotud veemõõdikute taatlemisega (t/l 39 pöördel).
12.Kohus on seisukohal, et vaidlusaluse päevakorra punkti 5 all vastuvõetud otsus nr 3 osas peab sellele eelnema vastav kutse, millisest on selgelt aru saada, mis küsimused tulevad arutamisele ja milliseid otsuseid võidaks vastu võtta. Antud juhul selliselt toimitud ei ole.
13.Puudutatud isiku üldkoosoleku päevakorras on olnud veemõõdikute taatlemine. Sellest ei saa kohtu hinnangul järeldada, et üldkoosolekul hakatakse arutama küsimust, mis väljub avaldatud üldkoosoleku päevakorra punktist ja millel on korteriomanikele sisuliselt sanktsioneeriv iseloom. Taatlemise eesmärgiks on teha kindlaks mõõtevahendi kasutuskõlblikkus ning selliselt võib üldkoosoleku kokkukutsumisel teatel märgitust aru saada.
14.Puudutatud isik on seisukohal, et kuivõrd avaldaja korteris olid veemõõturid korras, siis vastuvõetud otsus teda ei puuduta ning avaldajal puudub tuvastushuvi 24.04.2018.a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks (t/l 40). Kohus leiab, et antud puudutatud isiku väide ei ole kohane, kuivõrd nimetatud päevakorra punkt puudutab kõiki korteriomanikke juhul, kui veenäite kaks kuud järjest ei esitata.
15.Avaldaja on kohtule avaldanud, et korteris keegi ei ela ning seetõttu on ta pöördunud puudutatud isiku poole, et tal ei ole võimalik igakuiselt veenäite esitada (t/l 51-52, 100 pöördel). Seega on avaldajal õigustatud huvi vaidlustada eelpool nimetatud üldkoosolekul vastuvõetud otsust.
16.Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et puudutatud isik on asunud muutma korteriühistu põhikirja, et jagada veekulu korteriomanike vahel kui mõni korteriomanik näitu ei esita (t/l 107). Seega on puudutatud isik sisuliselt tunnistanud seda, et 24.04.2018.a 3 (4)
üldkoosolekul päevakorra punkti 5 alapunktis 3 vastuvõetud otsus ei ole kooskõlas seadusega ja põhikirjas sätestatuga, asudes seda heastama.
17.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tuvastada tuleb Xxxx korteriühistu 24.04.2018.a üldkoosolekul 5.nda päevakorra punkti alapunktis 3 vastu võetud otsuse mille kohaselt korteriomanik, kes ei esita vee näite kaks kuud järjest – tasaarveldust ei tehta tühisus.
18.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
19.Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda.
20.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 ja § 174 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
21.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista riigilõivu summas 50 eurot, õigusabikulu summas 320 eurot ja tõlkekulu summas 29,44 eurot (t/l 90-95). Puudutatud isik avaldaja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.
22.Kohus leiab, et riigilõivu summas 50 euro näol on tegemist põhjendatud kuluga ning see kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele kooskõlas TsMS § 138 lg 2.
23.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista õigusabikulu summas 320 eurot. Kohus leiab, et vastav taotlus kuulub kooskõlas TsMS § § 144 p 1 rahuldamisele. Asja materjalidest nähtub, et avaldaja poolt kohtule esitatud menetlusdokumendid on koostatud õigusbüroo poolt.
24.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista tõlkekulu kogusummas 29,44 eurot. Kohus leiab, et vastav nõue kuulub kooskõlas TsMS § 143 p 1 rahuldamisele.
25.Eelnevast tulenevalt kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku summas 399,44 eurot, millest riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu 320 eurot ja tõlkekulu 29,44 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.