AS-i Morrison Invest hagi XX vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.10.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse AS Morrison Invest apellatsioonkaebus liik Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 300,32 eurot
Menetlusosalised esindajad
nende Hageja AS Morrison Invest (10378065, Harju maakond, Tallinn, Tulbi tn 6), lepinguline esindaja Anneliis Räpo (e-post XXX) Kostja XX (XXXXXXXXXXX, XXX) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
ja
Resolutsioon:
1.Keelduda menetlusse võtmast AS Morrison Invest apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 04.10.2019.a otsuse peale.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja
1(4)
Tsiviilasi nr 2-19-6621 järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
kestel
ka
Menetluse käik ja asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt algatas kostja hageja vastu töövaidluskomisjonis menetluse. Hageja pöördus õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole ning kandis õigusabiga seoses kulusid 572 euro ulatuses. Töövaidluskomisjon jättis kostja poolse loobumise tõttu avalduse läbi vaatamata ning lõpetas menetluse. Töövaidlusega seoses kantud kulud tekkisid kostja tegevuse tulemusel, mistõttu esitas hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Seoses õigusabikulude kohtuväliselt sissenõudmisega tekkis hagejale veel täiendav kulu summas 333,60 eurot. Seetõttu nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 905,60 eurot (km-ga).
2.Hageja hinnangul ei oma tähtsust see, et hageja on esitanud mingisuguse pretensiooni ka Altilen Grupp OÜ-le, mille sisuks on leppetrahvi nõue Altilen Grupp OÜ vastu. Käesoleva vaidluse all on hageja nõue kostja vastu hagejale töövaidlusasjas nr 41/22/19 tekkinud õigusabikulude hüvitamiseks. Kostja poolt viidatud arve nr 190105 summas 176 eurot on esitatud selle spetsifikatsiooni kohaselt Töövaidluskomisjoni istungiks ettevalmistamise ja istungil esindamise eest. Kuivõrd istung leidis aset 07.02.2019, on igati loogiline ja põhjendatud, et hageja lepinguline esindaja on esitanud selle kohta arve nr 190105 16.02.2019. Hagejat esindas kohtueelses menetluses vandeadvokaadi abi tunnihinnaga 110 eurot/h (km-ta), mitte kallis vandeadvokaat. Asjakohatud on kostja vastuväited, et hageja andis kostjale väidetavalt kahjude hüvitamiseks liialt vähe aega. Kui kostja ei oleks põhjendamatult töövaidluskomisjonile segaste nõuetega avaldust esitanud ja hiljem sellest hagejale tekkinud kahju vabatahtlikult hüvitanud, poleks hagejal tekkinud vajadust kohtueelsele õigusabile. Kostjale pidi olema ettenähtav, et tekkinud õigusvaidluse lahendamiseks on hagejal õigus pöörduda õigusabi saamiseks lepingulise esindaja poole ning hagejal tekib kohustus selle teenuse eest tasuda. Hageja nõue ei sisalda hagiavalduse kohta esitatud arvet summas 333,60 eurot. Nõue summas 905,60 eurot sisaldab arvet nr 190257 summas 333,50 eurot ning arve on esitatud 18.04.2019 nõudeavalduse koostamise ja esitamise eest kostjale, kostja kirjaga tutvumise ja vastuse edastamise eest ning postiteenuse eest seoses nõudeavalduse edastamisega tähitud postina.
3.Hageja esitas 31.07.2019 kohtule taotluse vähendada nõuet kostja tasutud 250 euro võrra ning käibemaksu võrra. Hageja jääb nõude juurde summas 504,67 eurot. Hageja märgib nõude vähendamise alusena TsMS § 424 lg 1, mille kohaselt hageja võib kostja nõusolekuta hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Hageja palub kostjalt välja mõista 504,67 eurot ja viivis alates hagi esitamisest protsendina väljamõistetud põhisummalt kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 963,33 eurot (788,33 eurot õigusabikulud ja 175 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv). Kostja vastuväited hagile
4.Kostja vaidles hagis märgitud summale vastu. Kostja tunnistab hageja nõuet 330 euro osas. Esiteks tasus kostja osaliselt võlgnevuse kahes osas kokku summas 250 eurot. Teiseks peab kostja kulusid osaliselt põhjendamatuteks. Hageja töötajad suutsid juriidilisele isikule koostada ise esmase nõudekirja. Seetõttu ei saa põhjendatuks pidada koheselt advokaadi palkamist. Kostja avaldas soovi võlgnevus tasuda osamaksetena, mistõttu polnud kohtusse pöördumine ja hagi koostamisega seoses
2(4)
Tsiviilasi nr 2-19-6621 tekkinud kahju põhjendatud. Hageja oleks saanud kohtusse pöördumist vältida, kui oleks andnud kostjale pikema tähtaja kohustust täita. Kahjunõue sisaldab käibemaksu, kuid hagejal on võimalik käibemaks sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega tekib hagejal summas 150,93 alusetu rikastumine. Kolmandaks kinnitas hageja, et nõude tasumise kohustus on ettevõttel Altilen Grupp OÜ. Kõike arvesse võttes ei ole põhjendatud kahju tervikuna väljamõistmine kostjalt.
5.Harju Maakohus tegi otsuse, millega otsustas jätta tsiviilasjas 2-19-6621 hagi osaliselt läbi vaatamata põhivõlgnevuse 250 euro ja käibemaksu 150,93 euro osas, kokku 400,93 euro osas. Hagiavaldus rahuldati osaliselt, XX-lt (X) mõisteti AS Morrison Invest kasuks välja põhivõlgnevus 226,67 eurot ja viivis võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt (226,67 eurot) alates 1.05.2019 kuni põhivõla euro tasumiseni, kuid mitte üle põhivõla summa. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
6.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda. Määruse põhjendused
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda.
8.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hagis nõudis hageja kostjalt põhinõude 905,60 euro ja viivise tasumist hagi esitamisest edasiulatuvalt põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Seega oli tegemist lihtmenetlusega. Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja kohtuotsuse osas, milles hagi jäeti rahuldamata, sh menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebusest nähtub, et menetluskulude peale on esitatud kaebus vaid põhjusel, et hageja leiab, et hagi rahuldamata jätmisel tuleb määrata uus menetluskulude jaotus. Muul põhjusel menetluskulude jaotust ei ole vaidlustatud.
9.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust.
3(4)
Tsiviilasi nr 2-19-6621 Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust.
11.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.