lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-6621/8

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 04.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-6621/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2432
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõue talumistasu maksmiseks
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-11-20
Vastus
Kultuuriministeerium · Väljaminev kiri · 2024-05-21
Kiri
Kultuuriministeerium · Sissetulev kiri · 2024-04-09
Nõue talumistasu maksmiseks
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-10-27
Pretensioon
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · Sissetulev kiri · 2020-04-06
Vastus täiendavale selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2021-08-02

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 168 lg 4, 5Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulVÕS § 127 lg 1, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 128 lg 3Hüvitatava kahju liigidTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaTsMS § 423 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 424 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-6621/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.12.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-20-3885/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja31.01.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS Morrison Invest10378065(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

4.10.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-6621

Tsiviilasi

AS-i Morrison Invest hagi T M vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

978,05 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS Morrison Invest (registrikood 10378065), lepinguline esindaja vandeadvokaat Liisi Kents Kostja T M (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta tsiviilasjas 2-19-6621 hagi osaliselt läbi vaatamata põhivõlgnevuse 250 euro ja käibemaksu 150,93 euro osas, kokku 400,93 euro osas.
2.Jätkata tsiviilasjas nr 2-19-6621 menetlust AS Morrison Invest hagis T M (M) vastu põhivõlgnevuse 504,67 euro nõude ja viivise nõude osas.
3.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
4.Välja mõista T M (M) AS Morrison Invest kasuks põhivõlgnevus 226,67 eurot.
5.Välja mõista T M (M) AS Morrison Invest kasuks viivis võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt (226,67 eurot) alates 1.05.2019 kuni põhivõla euro tasumiseni, kuid mitte üle põhivõla summa.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Hagi tagasivõtmine
TsMS § 426 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise tagajärjed
TsMS § 442 lg 5Otsuse sisu
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 136 lg 1Kahju hüvitamise viis
VÕS § 139 lg 1Kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt algatas kostja hageja vastu töövaidluskomisjonis menetluse. Hageja pöördus õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole ning kandis õigusabiga seoses kulusid 572 euro ulatuses. Töövaidluskomisjon jättis kostja poolse loobumise tõttu avalduse läbi vaatamata ning lõpetas menetluse. Töövaidlusega seoses kantud kulud tekkisid kostja tegevuse tulemusel, mistõttu esitas hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Seoses õigusabikulude kohtuväliselt sissenõudmisega tekkis hagejale veel täiendav kulu summas 333,60 eurot. Seetõttu nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 905,60 eurot (km-ga).
2.Hageja hinnangul ei oma tähtsust see, et hageja on esitanud mingisuguse pretensiooni ka A G OÜ-le mille sisuks on leppetrahvi nõue A G OÜ vastu. Käesoleva vaidluse all on hageja nõue kostja vastu hagejale töövaidlusasjas nr xxxx tekkinud õigusabikulude hüvitamiseks. Kostja poolt viidatud arve nr xxxx summas 176 eurot on esitatud selle spetsifikatsiooni kohaselt Töövaidluskomisjoni istungiks ettevalmistamise ja istungil esindamise eest. Kuivõrd istung leidis aset 07.02.2019, on igati loogiline ja põhjendatud, et hageja lepinguline esindaja on esitanud selle kohta arve nr xxxx 16.02.2019. Hagejat esindas kohtueelses menetluses vandeadvokaadi abi tunnihinnaga 110 eurot/h (km-ta)m, mitte kallis vandeadvokaat. Asjakohatud on kostja vastuväited, et hageja andis kostjale väidetavalt kahjude hüvitamiseks liialt vähe aega. Kui kostja ei oleks põhjendamatult töövaidluskomisjonile segaste nõuetega avaldust esitanud ja hiljem sellest hagejale tekkinud kahju vabatahtlikult hüvitanud, poleks hagejal tekkinud vajadust kohtueelsele õigusabile. Kostjale pidi olema ettenähtav, et tekkinud õigusvaidluse lahendamiseks on hagejal õigus pöörduda õigusabi saamiseks lepingulise esindaja poole ning hagejal tekib kohustus selle teenuse eest tasuda. Hageja nõue ei sisalda hagiavalduse kohta esitatud arvet summas 333,60 eurot. Nõue summas 905,60 eurot sisaldab arvet nr xxxx summas 333,50 eurot ning arve on esitatud 18.04.2019 nõudeavalduse koostamise ja esitamise eest kostjale, kostja kirjaga tutvumise ja vastuse edastamise eest ning postiteenuse eest seoses nõudeavalduse edastamisega tähitud postina.
3.Hageja esitas 31.07.2019 kohtule taotluse vähendada nõuet kostja tasutud 250 euro võrra ning käibemaksu võrra. Hageja jääb nõude juurde summas 504,67 eurot. Hageja märgib nõude vähendamise alusena TsMS § 424 lg 1, mille kohaselt hageja võib kostja nõusolekuta hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Hageja palub kostjalt välja mõista 504, 67 eurot ja viivis alates hagi esitamisest protsendina väljamõistetud põhisummalt kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 963,33 eurot (788,33 eurot õigusabikulud ja 175 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv).

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4.Kostja vaidles hagis märgitud summale vastu. Kostja tunnistab hageja nõuet 330 euro osas. Esiteks tasus kostja osaliselt võlgnevuse kahes osas kokku summas 250 eurot. Teiseks peab kostja kulusid osaliselt põhjendamatuteks. Hageja töötajad suutsid juriidilisele isikule koostada ise esmase nõudekirja. Seetõttu ei saa põhjendatuks pidada koheselt advokaadi palkamist. Kostja avaldas soovi võlgnevus tasuda osamaksetena, mistõttu polnud kohtusse pöördumine ja hagi koostamisega seoses tekkinud kahju põhjendatud. Hageja oleks saanud kohtusse pöördumist vältida, kui oleks andnud kostjale pikema tähtaja kohustust täita. Kahjunõue sisaldab käibemaksu, kuid hagejal on võimalik käibemaks sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega tekib hagejal summas 150,93 alusetu rikastumine. Kolmandaks kinnitas hageja, et nõude tasumise kohustus on ettevõttel A G OÜ. Kõike arvesse võttes ei ole põhjendatud kahju tervikuna väljamõistmine kostjalt.
5.Kostja palub jätta hagi täiendavate menetluskulude osas arve nr xxxx alusel summas 333,60 eurot rahuldamata, kuna nendeks kuludeks ei olnud vajadust. Kostja palub vähendada nõuet 176 euro võrra (arve nr xxxx), kuna arve esitati põhjendamatult hilja ning on alust arvata, et arve ei ole töövaidlusega seotud. Samuti palub kostja jätta käibemaks 66 eurot arve nr 190023 alusel välja mõistmata, kuna hageja on selles summas riigilt käibemaksu tagasi arvestanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt põhivõla 226,67 euro ja viivise nõude osas.
7.Esmalt võtab kohus seisukoha hagi osalise tagasivõtmise taotluse osas summas 250 eurot ja käibemaksu osas. Tulenevalt TsMS § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
8.Kohus on seisukohal, et hagi võib osaliselt läbi vaatamata jätta ka otsusega. Kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi (TsMS § 423 lg 1 p 2). Kuna hageja võttis hagi tagasi, tuleb jätta hagi läbi vaatamata ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda sama nõudega sama kostja vastu uuesti kohtusse (TsMS § 426 lg 1). Hageja esitas kohtule avalduse osaliselt hagi tagasivõtmiseks 250 euro osas, käibemaksu osas (150,93 eurot) ja nimetatud osas menetluse lõpetamiseks. Hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja võttis hagi osaliselt tagasi 31.07.2019 menetlusdokumendis. Kohus lõpetas eelmenetluse 16.08.2019. Seega võttis hageja hagi osaliselt tagasi eelmenetluses, mistõttu ei ole kostja nõusolek hagi osaliselt tagasivõtmiseks vajalik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi 400,93 euro osas läbivaatamata ja jätkab menetlust põhivõlgnevuse 504,67 euro ja viivise osas.
9.Hageja nõue kostja vastu koosneb kohtueelsetest õigusabikuludest 504,67 eurot. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (vt RKTKo nr 3-2-1-138-10). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Kahju hüvitatakse ühekordse summana, v.a kui kahju iseloomust tulenevalt on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg 1). VÕS § 128 lg-le 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
10.Kohus täitis 9.07.2019 määrusega selgitamiskohustust ning selgitas, et hageja peab tõendama kostja tegu, teost tuleneva kahju tekkimist ning kahju ja teo vahelist põhjuslikku seost. Kostjal tuleb tõendada, et kahju temalt välja mõistmine ei ole põhjendatud. Kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju tekkimist (VÕS § 139 lg 1) (tl 59 ja 59 pöördel).
11.Esmalt peab kohus hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik. Õigusteenuse osutamise kulu kokku on summas 905,60 eurot (km-ga) ja 754,67 eurot (km-ta). Hageja on nimetatud summad esindajale ka tasunud (tl 25, 26 ja 32). Seega on hagejale tekkinud kahju summas 754,67 eurot km-ta.

Advokaadibüroo Entsik & Partnerid OÜ on osutanud hagejale õigusteenust töövaidlusasjas nr 4-1/122/19 esindamisega tunnihinnaga 110 eurot (ilma käibemaksuta) ja töömaht on 6 h ja 50 min, mis on kujunenud järgmistest tegevustest:

1.17.01.2019 avalduse ja lisade läbitöötamine, vastuse esitamine TVK-le 3 h, summas 330 eurot (km-ga), sh käibemaks 66 eurot (tl 23 ja 23 pöördel);
2.7.02.2019 töövaidluskomisjoni istungiks ettevalmistamine, istungil esindamine 1 h 20 min summas 176 (km-ga), sh käibemaks 29,33 eurot (tl 24 ja 24 pöördel);
3.18.04.2019 nõudeavalduse koostamine kostjale, nõude esitamine e-kirja teel; 22.04.2019 kosta kirjaga tutvumine ja vastuse edastamine ning 18.04.2019 tähitud kirja edastamine väljastusteatega 2 h 30 min summas 333,60 (km-ga), sh käibemaks 55 eurot (tl 32 ja 32 pöördel).
12.Kohtu hinnangul oli hageja poolt õigusabi kasutamine hageja esindamiseks Töövaidluskomisjonis mõistlikult võttes vajalik, kuna hageja on juriidiline isik, kelle seaduslikel esindajal puuduvad õigusalased teadmised. Hageja on pöördunud oma õiguste kaitseks advokaadi poole ja sellega seoses on hagejal tekkinud kohustus õigusteenuse eest tasumiseks. Riigikohus on leidnud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (vt RKTKo nr 3-2-1-138-10). Seega on professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Hageja õigusteenuse kulud seonduvad hageja esindamisega töövaidlusasjas nr xxxx. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja esitas 02.01.2019 töövaidluskomisjonile töövaidlusavalduse kostja vastu töösuhte tuvastamise ja töölepingu lõpetamise nõudes. Nimetatu on tõendatud ka töövaidluskomisjoni määrusega (tl 5-10). Töövaidluskomisjoni e-kirjast nähtuvalt määrati kostja avaldus läbivaatamiseks 07.02.2019 istungil (tl 20). Töövaidluskomisjoni istungil 07.02.2019 edastas kostja valduse töövaidlusavalduse tagasivõtmiseks ja töövaidluskomisjon jättis 11.02.2019 määrusega kostja avalduse läbi vaatamata (tl 21-22).
13.Kohus leiab, et 18.04.2019 nõudekirja koostamine advokaadi poolt ei olnud mõistlikult võttes vajalik. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et hageja pöördus nimetatud nõudekirjaga esmakordselt kostja poole hageja poolt kantud õigusabikulude 572 euro tasumiseks. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et nimetatud kulu oleks saanud vältida ja esmalt esitada kostja vastu nõue õigusabikulude tasumiseks e-kirjaga hageja juhatuse liikme poolt. Samuti on hageja käitunud õigusabiteenuste arvete tasumise nõuete esitamisel vastuoluliselt. Esmalt on hageja nõudnud arvete tasumist A G OÜ-lt, seejärel kostjalt (tl 4548). Kohus leiab, et 18.04.2019 nõudeavalduse koostamise kulu 278 eurot ilma km-ta tekkis hagejast tulenevatel asjaoludel. Kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju tekkimist (VÕS § 139 lg 1). Vastuoluline käitumine oma õiguste teostamisel ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega (RKTKo 3-2-1-169-15, p 11). Hageja käitus õigusabikulude hüvitamise nõudmisel vastuoluliselt. Kohtu hinnangul on vastuolus hea usu põhimõttega nõuda esmalt õigusabikulude tasumist teiselt isikult ja siis pöörduda koheselt advokaadi poolt koostatud nõudekirjaga kostja poole. Põhjendatud oleks nõudekirja koostamiseks advokaadi poole pöörduda alles siis kui kostja oleks keeldunud hagejale õigusabikulude tasumisest. Seega vähendab kohus kahjuhüvitist 278 euro ulatuses.
14.Järgmisena tuleb analüüsida, kas 17.01.2019 ja 7.02.2019 kantud kulud on mõistliku suurusega. Kohus leiab, et kõik eelpool nimetatud toimingud olid vajalikud ja põhjendatud. Esindaja töötas kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse ja lisad läbi ja esitas TVK-le viimase nõudel vastuse. Nimetatud ajakulud 3h on vajalik ja põhjendatud summas

330 ilma km-ta. Töövaidluskomisjoni istung leidis aset 7.02.2019. Esindaja esitas selle kohta hagejale 6.03.2019 arve nr xxxx summas 146,67 eurot ilma km-ta. Nimetatud arve on esitatud Töövaidluskomisjoni istungil esindamise eest. Seega on nimetatud kulu põhjendatud. Hagejat esindas kohtueelses menetluses vandeadvokaadi abi tunnihinnaga 110 eurot/h (km-ta). Nimetatud tunnitasu määr 110 eurot tunnis (km-ta) on kooskõlas käesoleval ajal turu keskmise tasuga ning samuti kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määraga. Seega on hageja kohtueelses menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 330 eurot ja 146,67 eurot ilma km-ta, kokku 476,67 eurot ilma km-ta. Vaidlus puudub, et kostja on pärast hagiavavalduse kohtusse esitamist sellest 250 eurot tasunud. Seega on tasumata 226,67 eurot.

15.Käesoleval juhul on hagejale tekkinud kahju kohtueelsete õigusabikulude näol, kuivõrd kostja pöördus põhjendamatu nõudega töövaidluskomisjoni. Kui kostja ei oleks põhjendamatu nõudega töövaidluskomisjoni poole pöördunud ja hiljem sellest hagejale tekkinud kahju vabatahtlikult hüvitanud, poleks hagejal tekkinud vajadust tasuda kohtueelsetele õigusabikuludele summas 467,67 eurot. Seega pidi kostjale olema ettenähtav, et hagejal on õigus pöörduda õigusabi saamiseks lepingulise esindaja poole ning hagejal tekib kohustus õigusabikulude eest tasuda. Seega on hageja nõue osaliselt põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tekitatud kahju 226,67 eurot.
16.Kohus jätab arvestamata kostja poolt kohtule esitatud hageja pretensiooni A G OÜ-le, kuna nimetatud tõend on käesoleva vaidluse puhul asjakohatu (44). Tõendi sisuks on leppetrahvi nõue A G OÜ vastu ning ei seondu töövaidlusasjas nr xxxx hagejale tekkinud kuludega.
17.Hageja on palunud kostjalt välja mõista seadusest tulenev viivis alates hagi esitamisest protsendina väljamõistetud põhisummalt kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja viivisenõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
18.Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele. Kohus rahuldas hagi osaliselt põhivõlgnevuse 226,67 euro osas ja vastavalt kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt (226,67 eurot) alates 1.05.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises laiuses sätetatud määras.

MENETLUSKULUD

19.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolt endi kanda. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleval juhul on hageja hagi tagasivõtnud põhivõlgnevuse 250 euro ja käibemaksu 150,93 euro osas. Põhivõlgnevuse 250 euro osas võttis hageja hagi tagasi seetõttu, et kostja rahuldas nimetatud summa ulatuses hageja nõude pärast hagi esitamist. Selles osas tuleks menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Käibemaksu

150,93 euro nõude osas tuleks menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja võttis hagi tagasi käibemaksu summa osas pärast kostja vastuse esitamist. Kohus jätkas menetlust 504,67 euro nõude osas ning rahuldas hagi osaliselt 226,67 euro ulatuses. Seega on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.

20.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja