OÜ Aktiva Finance Group hagi I. P. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
11 967,09 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: I. P. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 28.05.2025
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Jätta hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja mõistmata. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 30.07.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja P OÜ ja kostja vahel 04.06.2018 sõlmitud krediidikontolepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 2553 eurot, intress 312,18 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, 30.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1036,63 eurot ning alates 31.07.2024 viivis põhinõude (2553 eurot) täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 40,01% aastas;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja P OÜ ja kostja vahel 02.07.2018 sõlmitud krediidikontolepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 3600,26 eurot, intress 441,24 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, 30.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1461,86 eurot ning alates 31.07.2024 viivis põhinõude (3600,26 eurot) täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 40,01% aastas.
2.Hageja on nõude aluse ja eelduste kohta esitanud järgmised selgitused. Hageja nõude aluseks on kaks lepingut, mis on sõlmitud sidevahendi abil, mistõttu toimub andmesidevahetus kliendi ja administraatori vahel iseteenindusportaalis, millesse igakordsel sisenemisel on vajalik: isikukood + salasõna, või SMART ID või Mobiil ID või ID-kaart. Hageja selgitab, et üldtingimustele on viidatud enne lepingu sõlmimist, millega tutvumist klient kinnitama peab. Lepingut sõlmides peab klient kinnitama, et on tingimustega tutvunud, muidu lepingu sõlmimise protsessiga edasi minna ei saa.
2.1.P OÜ (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 4.06.2018 krediidikonto lepingu nr. xxxx. Lepingu nr. xxxx alusel võimaldati kostjale krediiti 2900 eurot. Kostja on teinud taotluse lepingu nr. xxxx sõlmimiseks 4.06.2018 (Lisa 6). Hageja tõendab, et kostjale on kuupäeval 4.06.2018, st enne lepingu nr. xxxx sõlmimist saadetud e-kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infoleht (Lisa 1). Samuti on kostjale saadetud 4.06.2018 e-kirjaga lepingudokumendid. Lepingu nr. xxxx põhitingimustes on kokku lepitud intressimääras s.o 40,01% aastas. Lepingu üldtingimuste punktis 4.1. on märgitud: Intressi arvestamisel lähtub Laenuandja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Laenuandja alustab intressi arvestamist Laenu Laenusaaja väljastamise päevale järgnevast päevast kuni krediidisumma täieliku tagastamiseni. Intressi suurust (intressimäär) märgitakse protsentides. Lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määraks on 49,00%, mille arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 2900 eurot, intressimäär 40,01%, osamaksete arv 24, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot.
2.2.P OÜ ja kostja sõlmisid 2.07.2018 krediidikonto lepingu nr. xxxx. Lepingu nr xxxx alusel võimaldati kostjale krediiti 4000 eurot. Kostja on teinud taotluse lepingu nr. xxxx sõlmimiseks 2.07.2018 (Lisa 7). Hageja tõendab, et kostjale on kuupäeval 2.07.2018, st enne lepingu nr. xxxx sõlmimist saadetud ekirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infoleht (Lisa 3). Samuti on kostjale saadetud 2.07.2018 ekirjaga lepingudokumendid (Lisa 4). Lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määraks on 49,00%, mille arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 4000 eurot, intressimäär 40,01%, osamaksete arv 36, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot.
2.3.Krediidikonto lepingu KK3288942 eel vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja hagis esitanud järgmised selgitused: Lepingu sõlmimisel 04.06.2018 veenduti
2
kostja krediidivõimekuses, küsides isikult teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta: sissetulekud töötasu 1800 eurot, finantskohustused xxxx 251,02 eurot, xxxx 189,18 eurot, majapidamiskulud 0. Teostati päringud 04.06.2018 Creditinfo.ee ja Taust.ee, et kontrollida isiku varasemat maksekäitumist. Päringute tulemusena tuvastas krediidiandja, et isikul puuduvad kehtivad ega varasemad maksehäired. Lisaks teostati 04.06.2018 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas krediidiandja, et isiku kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad. Enne taotluse rahuldamist analüüsiti isiku edastatud Xxxx pangakonto väljavõtet (Lisa 9): töötasu 1767,59 eurot ettevõttest A AS 29.03.2018, 27.04.2018 31.05.2018, 29.06.2018, 30.07.2018 ja 17.08.2018 töötasu 1854,09 eurot. Krediidikonto taotluse lahendamise käigus tuvastas krediidiandja, et isikul on krediidiandjaga kehtivad lepingud nr xxxx tagasimaksega 251,02 eurot ja nr xxxx tagasimaksega 189,18 eurot. Pangakonto analüüsi tulemusena samuti tuvastati, et isikul on tarbimislaen tagasimaksega 369 eurot. Kokku finantskohustuste määraks arvestas P OÜ isikule 809,20 eurot. Vastavalt taotluse hetkel kehtinud sise-eeskirjadele P OÜ arvestas majapidamiskulude määraks isikule 150 eurot. Majapidamiskuludena on mõeldud kõiki kulusid mida on vaja 30 päeva igapäevavajadusteks, sh kulutused toidule ning individuaalsed kulutused, mis ei ole seotud toiduga. Individuaalsete mittetoidukulutuste loetelus on mitmeid erinevaid kululiike, mis jagunevad suurematesse rühmadesse (kulutused garderoobikaupadele, majapidamisele, tervishoiule, haridusele, sidele, transpordile, vaba aja veetmisele jm). Majapidamiskulude hulka ei ole arvestatud kulutusi alkoholile, tubakatoodetele, pakettreisidele, transpordivahendite ostmisele ega väljaminekuid söögikohtades ja hotellides kuivõrd selliste kulude näol ei ole tegemist vältimatute ja hädavajalike kuludega igapäevavajaduste rahuldamiseks majapidamiskulude kontekstis.
2.4.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu krediidiandja saatis kostjale 10.07.2023 lepingute ülesütlemise teated e-posti teel kostja poolt antud e-posti aadressile xxxx ja xxxx (Lisa 7-8), milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (Lisa 4). Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges krediidiandja lepingud üles öelduks 25.07.2023. Vastavalt P OÜ üldtingimuste punktile 14.3.3. „Teade loetakse kätte antuks: teate saatmisel e-postiga, kui teate saatmisest on möödunud 1 kalendripäev.“ (hagi lisa 3). Kostjal oli lepingust nr. xxxx tulenev võlgnevus alates 10.05.2023 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 10.07.2023 osamakseni 2553 eurot. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kostjal oli lepingust nr. xxxx tulenev võlgnevus alates 10.05.2023 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 10.07.2023 osamakseni 3600,26 eurot. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega.
2.5.Krediidiandja loovutas 26.07.2023 kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Kostjale saadeti teatised nõuete loovutamisest.
2.6.Kostjal on lepingust nr xxxx tulenev intressi võlgnevus alates 10.05.2023 kuni ülesütlemiseni s.o 25.07.2023 kokku summas 312,18 eurot. Lepingu nr xxxx alusel on kostjal intressivõlgnevus alates 10.05.2023 kuni ülesütlemiseni s.o 25.07.2023 kokku summas 441,24 eurot. Hageja nõuab nende summade väljamõistmist.
2.7.Viivist nõuab hageja lepingu nr xxxx põhivõlalt (2553 eurolt) lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 26.07.2023 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 40,01% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1.
3
Lepingu nr. xxxx alusel nõuab hageja viivist (põhivõlalt 3600,26 eurolt) lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 26.07.2023 alates aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 40,01% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1.
2.8.Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude hüvitamist mõlema lepingu üldtingimuste punkti
5.3.alusel. Lepinguga nr. xxxx seoses nõuab hageja võla sissenõudekulude 50 eurot hüvitamist ning selgitab kulude kujunemist: 4.08.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 30.08.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 24.10.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot, mis sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Lepinguga nr. xxxx seoses nõuab hageja võla sissenõudekulude 50 eurot hüvitamist ning selgitab kulude kujunemist: 21.08.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 7.09.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 18.10.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot, mis sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Otsuse tegemise eeldused Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 03.11.2024. Dokumendid on kostjale saadetud ka kohtule teadaolevale e-postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg hagile vastamiseks 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohtuistungist 28.05.2025 võttis osa hageja, kostja ei ilmunud ega teatanud ilmumata jätmisest. Kohus vaatas asja kohtuistungil sisuliselt läbi kostja osavõtuta, kuivõrd ei ole tõenäoline, et kostja ka edasilükkamise korral kohtusse ilmuks. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.Kas laenuleping on sõlmitud ja laen tarbija kasutusse antud
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab
4
olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1.
4.2.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva krediidikonto lepingu nr xxxx pdf formaadis failina (dtl 15), millel ei ole kummagi poole allkirju. Lepingudokumendis on kostja andmed ning kuupäev 04.06.2018. Hageja väitel on kostja teinud taotluse lepingu nr. xxxx sõlmimiseks 4.06.2018. Hageja on esitanud tõendi „krediidikonto xxxx analüüsi väljavõte“ (dtl 323), milles on alapealkiri „Taotluse andmed“. Selle alla on märgitud, et taotluse kuupäev 04.06.2018 11:14 ja taotluse IP, laenulimiit 5000 eurot, KKM 49%, väljastamise viis arveldusarvele. Samuti on hageja esitanud tõendina e-kirjad (dtl 141 ja 148), millest nähtub, et 4.06.2018 kell 11:15 on xxxx saatnud kostjale lepingueelse teabe ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehe, kirja sisus on märgitud, et P OÜ on taotluse krediidikonto avamiseks vastu võtnud ja suunanud läbivaatamisele. Ning 4.06.2018 kell 11:27 on xxxx saatnud kostjale e-kirja, milles on märgitud, et taotlus krediidikonto avamiseks ja laenulimiidi võimaldamiseks on rahuldatud ning kirjale on lisatud laenulimiidi lepingu põhitingimused, üldtingimused ja hinnakiri. Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks, et kostja tegi 04.06.2018 mingi sisuga tahteavalduse laenu saamiseks ning krediidiandja saatis kostjale lepingudokumendid. Ei tarbija tahteavaldus ega ka lepingudokumendid ei sisaldanud kogu § 404 lg-s 2 loetletud teavet. Tarbijakrediidi teabeleht on saadetud 5000-eurose laenu kohta, st selles toodut ei saa käsitleda kui väljastatud laenu kohta esitatut. Lepingu põhitingimustes oli siiski välja toodud laenusumma, tagasimaksete periood ja arv, intressimäär, krediidi kulukuse määr, ent mitte laenu kogukulu.
4.3.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva krediidikonto lepingu nr xxxx pdf formaadis failina (dtl 18), millel ei ole kummagi poole allkirju. Lepingudokumendis on kostja andmed ning kuupäev 02.07.2018. Hageja on esitanud tõendi „krediidikonto xxxx analüüsi väljavõte“ (dtl 326), milles on alapealkiri „Taotluse andmed“. Selle alla on märgitud, et taotluse kuupäev 02.07.2018 12:33 ja taotluse IP, laenulimiit 4000 eurot, KKM 45,85%, väljastamise viis arveldusarvele. Samuti on hageja esitanud tõendina e-kirjad (dtl 156 ja 163), millest nähtub, et 2.07.2018 kell 12:33 on xxxx saatnud kostjale lepingueelse teabe ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehe, kirja sisus on märgitud, et P OÜ on taotluse krediidikonto avamiseks vastu võtnud ja suunanud läbivaatamisele. Ning 2.07.2018 kell 12:52 on xxxx saatnud kostjale e-kirja, milles on märgitud, et taotlus krediidikonto avamiseks ja laenulimiidi võimaldamiseks on rahuldatud ning kirjale on lisatud laenulimiidi lepingu põhitingimused, üldtingimused ja hinnakiri. Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks, et kostja tegi 02.07.2018 mingi sisuga tahteavalduse laenu saamiseks ning krediidiandja saatis kostjale lepingudokumendid. Mõlema lepingu osas selgitas hageja istungil, et üldtingimused esitatakse laenu taotlemisel internetikeskkonnas ning taotluse esitamisel tuleb märkida linnuke tingimustega nõustumise 5
kohta (link tingimustele on lisatud). Ning et taotlust ei saa esitada ilma kinnituse andmiseta. Tõendanud hageja seda siiski ei ole.
4.4.Kuivõrd hageja ei ole esitanud andmeid tagasimaksete kuupäevade ja summade kohta, sai kohus krediidi kulukuse määra kontrollida üksnes ligilähedaselt, lepingutes olevate andmete alusel, kasutades minuraha.ee kalkulaatorit. Selle alusel ei ületanud lepingutes toodud krediidi kulukuse määrad lepingute sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (04.06.2018 oli 56,43% ja 02.07.2018 oli 59,91%).
4.5.Hageja on hagis välja toonud, et kostja kasutas lepingu nr xxxx alusel kogu lepingu perioodi jooksul krediiti kokku 8753 eurot ning lepingu nr xxxx alusel kogu lepingu perioodi jooksul 11759,00 eurot. Hageja on esitanud krediidi kasutusse võtmise kohta ka maksekorraldused (lepingu xxxx kohta dtl 172-195, lepingu xxxx kohta dtl 197 – 224). VÕS § 408 lg 1 ja 2 kohaselt muutub tarbijakrediidileping, milles on puudu VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave, siiski kehtivaks, kui tarbija hakkab krediiti kasutama. Seega kuigi eelpool on välja toodud, et tarbija tahteavaldused ei sisaldanud kogu nõutud teavet ning ka esimene leping ei sisaldanud kõike nõutut, muutusid lepingud sellele vaatamata kehtivaks seeläbi, et kostja hakkas lepingute alusel krediiti kasutama.
5.Vastutustundliku laenamise kohustus
5.1.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a)
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ (mille kohaldamise on Finantsinspektsioon otsustanud 22.03.2021.a otsusega) punkti 85 f järgi tuleb arvestada tarbija regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult eluasemekuludega; c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muudetõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
6
Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Riigikohus on 24.11.2023 lahendis märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
5.2.17.05.2025 esitas hageja täiendava seisukoha, milles selgitas, et 13.05.2025 dokumendi lisana 9 esitatud konto väljavõttes kajastub väljavõte perioodi 1.03.2018-13.09.2018 kohta, mille osas on P OÜ selgitanud, et 21.11.2018 taotles isik lepingu xxxx raames laenulimiiti 5000 euro ulatuses. Oli esitatud Xxxx pangakonto väljavõte perioodi 01.03.2018 13.09.2018 kohta (13.05.2025 dokumendi Lisa 9). P OÜ ei rahuldanud taotlust (vt Lisa 1). Kuna P OÜ selgitanud lisaks eeltoodule: Enne lepingute xxxx ja xxxx sõlmimist oli esitatud Xxxx pangakonto väljavõte perioodi 15.09.2017- 15.04.2018 kohta., esitab hageja Xxxx pangakonto väljavõtte perioodi 15.09.2017- 15.04.2018 kohta käesoleva dokumendi lisana (Lisa 2). Hagi lisana esitatud tõendist „krediidikonto xxxx analüüsi väljavõte“ pealkirja „Otsuse tegemise aluseks olevad päringud“ (dtl 324) alla on märgitud, et konto väljavõtte kontroll 16.04.2018, sissetulekud 1780 ja kulud (tarbijalaen) 369 eurot ning allpool finantskohustuste all on täiendavalt märgitud ka xxxx 251,02 eurot ja xxxx 189,18 eurot. Selle põhjal oli kostjal 809,20 euro ulatuses finantskohustusi kuus. Hageja on kohtule esitanud kostja konto väljavõtte, mis on tehtud 14.09.2018 ja mis kajastab perioodi 01.03.2018-13.09.2018. Tõendist nähtub seega selgelt, et seda väljavõtet ei saadud kuidagi koguda enne nõude aluseks olevate lepingute sõlmimist. Selle tõendiga ei saa tõendada seda, et krediidiandja enne nõude aluseks olevate lepingute sõlmimist konto väljavõtte kogus (sh millise konto ja millise perioodi kohta). Ning ka eelviidatud krediidikonto analüüsi failis on kirjas, et konto väljavõtet kontrolliti 2018. a aprillis. Uurides hageja poolt 17.05.2025 esitatud konto väljavõtet (sama konto, mis varasemalt esitatud väljavõttel, kuid perioodi 15.09.2017-15.04.2018 kohta, samas esimesed tehingukirjed väljavõttes on alates 2018. a jaanuari lõpust). Hageja ei osanud istungil selgitada, miks konto väljavõte koguti aprillis, kui laenu taotles kostja juunis. Küll aga tuvastas kohus, võrreldes laenuotsuse failis olevaid andmeid ning esitatud konto väljavõtet, et sama krediidiandja on samale kostjale andnud laenu 16.04.2018 700 eurot ja 12.05.2018 1000 eurot. Seega 17.05.2025 esitatud konto väljavõte koguti 16.04.2018 laenu andmise eel. Eeltoodust tuleneb, et käesolevas asjas nõude aluseks olevate laenude andmisel uut konto väljavõtet ei kogutud, vaid tugineti 16.04.2018 kogutud väljavõttele. Hageja poolt esile toodu kohaselt tuvastas krediidiandja, et kostjal oli kolm finantskohustust – kaks krediidiandjalt endalt võetud laenu ja veel üks, kuumaksega 369 eurot. Esitatud konto väljavõtetest nähtub, et kostja on teinud makseid järgmistele krediidiandjatele: Xxxx 151 eurot 07.03.2018, Xxxx 369 eurot 02.04.2018, M OÜ 0,01 eurot 16.04.2018 O OÜ 0,01 eurot 16.04.2018 Xxxx 369 eurot 27.04.2018
7
Xxxx 256,70 eurot 02.05.2018 S AS 179,41 eurot 02.05.2018 I AS 2 x 31,93 eurot 15.05.2018 Xxxx 256,70 eurot 03.06.2018 Xxxx 194,25 eurot 03.06.2018 S as 179,41 eurot 03.06.2018 Xxxx 256,70 eurot 04.06.2018 S AS 179,41 eurot 04.06.2018 Xxxx 369 eurot 29.06.2018 Xxxx 194,25 eurot 29.06.2018 Xxxx 153,17 eurot 29.06.2018 I AS 31,93 eurot 29.06.2018 Xxxxx 690,85 eurot 02.07.2018 Xxxx 136,72 eurot 02.07.2018 Konto väljavõttest nähtuvad järgmised laenude võtmised: Xxxx 19.02.2018 150 eurot Xxxx 12.03.2018 300 eurot Xxxx 06.04.2018 300 eurot P OÜ-lt 16.04.2018 700 eurot C AS-lt, 16.04.2018 500 eurot C AS-lt, 17.04.2018 500 eurot P OÜ-lt 12.05.2018 1000 eurot Xxxx 22.05.2018 300 eurot P OÜ-lt 04.06.2018 2500 (nõude aluseks olev I leping) C AS-lt, 20.06.2018 800 eurot P OÜ-lt 02.07.2018 3000 eurot (nõude aluseks olev II leping). Eeltoodust nähtub, et kostja on teinud tagasimakseid 7-le krediidiandjale (xxxx ja xxxx on P OÜ laenud) ning võtnud laene ka pidevalt juurde. Selle põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole välja selgitanud või siis arvesse võtnud kõiki finantskohustusi (on võtnud arvesse üksnes kolme kohustust). Samuti nähtub konto väljavõttest, et kostja on teinud maksed enda välismaa kontolt selgitusega „Gift and reward“. Olukorras, kus kostjal oli sedavõrd palju laene paljudelt krediidiandjatelt, ei saanud krediidiandja olla kindel ka selles, et kostja teiselt kontolt (välismaa kontolt) veel laene ei nähtu. Hageja ei ole aga esile toonud, et kostjalt oleks kogutud ka tema välismaa panga konto väljavõte. Lisaks ei saanud krediidiandjal kostja pidevat juurdelaenamist erinevatelt krediidiandjatelt silmas pidades kuidagi tekkida veendumust, et kostja suudab võetud finantskohustused nõuetekohaselt täita kogu lepingute perioodi vältel. Hageja laenude andmisele spetsialiseerunud ettevõttena pidi hästi teadlik olema sellest, et praktikas viib pidev tarbimislaenude juurde võtmine paratamatult selleni, et ühel hetkel võetud kohustusi enam täita ei suudeta. Mingi aja jooksul suudetakse uute laenude arvelt eelmiste laenumakseid tasuda, ent kui tarbimisharjumused ei muutu, võetakse uusi laene juurde. Selliselt käituvatele tarbijate uute tarbimislaenude juurde andmine viibki tarbija võlaorjusesse, mille ärahoidmine ongi aga vastutustundliku laenamise regulatsiooni eesmärk. Seega leiab kohus, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise kohustust raskelt.
8
6.Hageja nõuded Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse ja märgib, et lepingu nr xxxx alusel on kostja kasutanud krediiti kokku 8753 eurot ja tagasimakseid kokku teinud 10306,20 eurot Lepingu nr xxxx alusel on kasutanud krediiti kokku 11759 eurot ja tagasimakseid kokku teinud 14509,69 eurot. Hageja märgib, et kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis pärast nõude ümberarvestust saab lugeda nõude täidetuks. Hageja on seega esile toonud, et nõude ümberarvestuse järgselt on nõue lõppenud, sest kostja on tagasimakseid mõlemale lepingule teinud rohkem kui laenuna sai. Seega jäävad hageja nõuded rahuldamata.
7.Menetluskulud ja kohtuotsuse kätte toimetamine
7.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja kanda. Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
7.2.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.