Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
04.detsembril 2019.a, Tallinnas
Hagihind
2-18-103005 Osaühing Rakvere RLR hagi J. F. vastu võlgnevuse summas 2 272,70 euro ja viivise 2 326,67 euro nõudes 4 599,37 eurot
nende Hageja: Osaühing Rakvere RLR (registrikood 10128528, asukoht Aia 13c, 44309 Rakvere; e- post: [email protected]) Hageja lepinguline esindaja A. L. (e- post ) Kostja: J. F. (isikukood , elukoht ; e- post: ) Kostja lepinguline esindaja advokaat Sergei Tšurkin (Advokaadibüroo Barrister, Tõnismägi 3a, 10119 Tallinn; epost: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 10.10.2019.a, edasi kirjalik menetlus Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja V. G. Hageja lepinguline esindaja A. L. Kostja lepinguline esindaja advokaat Sergei Tšurkin
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata Osaühing Rakvere RLR hagi J. F. vastu võlgnevuse summas 2 272,70 euro ja viivise 2 326,67 euro nõudes.
2.Jätta menetluskulud hageja Osaühing Rakvere RLR kanda.
3.Välja mõista Osaühingult Rakvere RLR J. F. kasuks menetluskulu summas 1 287 eurot.
4.Välja mõista Osaühingult Rakvere RLR J. F. kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 287 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetlus
1.Osaühing Rakvere RLR esitas 06.02.2018.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. F. ja X OÜ (end. X. OÜ) vastu solidaarselt võla nõudes. Pärnu Maakohtu 22.08.2018.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus J. F. osas ja anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Võlgniku X OÜ osas tegi kohus 22.08.2018.a maksekäsu. 23.08.2018.a kohtumäärusega keeldus Viru Maakohus Osaühing Rakvere RLR maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. F. vastu võla nõudes menetlusse võtmisest ja edastas selle kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Hageja nõue ja põhjendused
2.Osaühing Rakvere RLR esitas 06.09.2018.a kohtule hagi J. F. ja L. H. vastu solidaarselt võlgnevuse summas 2 452,70 euro ja viivise 2 326,67 euro nõudes. 04.12.2019.a kohtumäärusega lõpetas kohus tsiviilasja menetluse kostja L. H. vastu kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p 3, kuivõrd hageja loobus 11.10.2019.a oma nõudest kostja L. H.i vastu. Hageja palub täpsustatud hagiavalduse kohaselt kostjalt välja mõista võlgnevuse 2 272,70 eurot ja viivise 2 326,67 eurot (digitoimik t/l 623-626). Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 01.08.2016.a hageja ja X. OÜ vahel koostööleping, millise kohaselt vastutavad juhatuse liikmed võlgnevuse tekkmisel hageja ees solidaarselt äriühinguga. Peale koostöölepingu sõlmimist hakkas X. OÜ tellima kostjalt kaupa. Alates 2017.a keskelt tekkisid probleemid tellitud kaupade eest tasumisega. Hageja on esitanud X. OÜ-le arved nr. M3600817 ja M3620817 ning viivisearve nr. M180127 kokku summas 4 779,37 eurot. J. F. oli äriühingu seaduslikuks esindajaks võlgnevuse tekkimise ajal ning ka hageja poolt avalduse esitamise ajal. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 688,97 eurot, hageja seadusliku esindaja kohtukulu 150 eurot ja esindajakulu summas 1 400 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja J. F. vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et tema ei ole kokkuleppele alla kirjutanud, vaid seda on teinud X. OÜ (nüüd X OÜ) juhatuse liige L. F.. Lisaks leiab kostja, et hageja tõlgendab vääralt koostöölepingus sätestatut ning tegelikult pole õiguslikku alust lugeda kostjat solidaarvõlgnikuks X OÜ-ga (end. X.). Kostja leiab, et koostöölepingu punkti 3.7 alusel ei tekkinud kostjal ja võlgnikul solidaarkohustust hageja nõuete rahuldamiseks. Kostja leiab, et hageja tõlgendab koostöölepingu punktis 3.8 sätestatut ebaõigesti ning selle sõnastus ei võimalda koostöölepingu punkt 3.8 lugeda kostjat võlgnikuga solidaarvõlgnikuks hageja ees. Hageja pole selgitanud, mis õiguslikul alusel on haginõue kostja vastu esitatud, kes ei ole enam võlgniku seaduslik esindaja. Kostja leiab, et haginõude suurus ei vasta tegelikkusele, kuivõrd arve nr. M3600817 kohaselt pidi võlgnevus olema mitte 751,20 eurot vaid 571,20 eurot ja seetõttu on valesti arvestatud ka viivist. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt menetluskulu summas 1 287 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust
tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 15.05.2019.a kohtumääruses (digitoimik t/l 528-529).
6.Kohtule on esitatud hageja ja X. OÜ vahel 01.08.2016.a sõlmitud koostööleping, mille punkt 1.1 kohaselt lepivad pooled kokku, et käesolevas lepingus kajastatakse poolte pikemaajalise koostöö ajal kohaldatavad koostöö põhimõtted ning kauba tellimise, kauba tegemiseks vajalikud ja/või täitja poolt vahendatava kauba kohta tellimuse esitamise ning tellimuse täitmisega seonduvad üldküsimused (digitoimik t/l 90-93).
7.Koostöölepingu punkt 3.7 kohaselt vastutavad tellija ja tema seaduslikud esindajad täies ulatuses ja täielikult lepingus sätestatud tellija kohustuste nõuetekohase ja täieliku täitmise eest ning on kohustatud tagama nende kohustuste nõuetekohase täitmise panga garantii ja/või oma isikliku käendusega lepingust tulenevate kohustuste täitmisel (digitoimik t/l 91).
8.Kostja vaidleb hageja poolt esitatud nõudele vastu ning leiab, et tegemist oli deklaratiivse koostöölepingu tingimustega, mille kohustuslikuks muutmiseks tuli täiendavalt esitada hagejale kas pangagarantii või sõlmida temaga käendusleping (digitoimik t/l 485). Samuti leiab kostja, et tema ei ole hagejaga koostöölepingut sõlminud (digitoimik t/l 554).
9.Asja materjalidest nähtub, et poolte vahel on tekkinud vaidlus selle üle, kas 01.08.2016.a sõlmitud koostöölepingu punktidega 3.7 ja 3.8 on kostja võtnud endale käenduskohustuse juhuks, kui X. OÜ-l tekivad võlgnevused hageja ees.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
11.Riigikohus on 08.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-43-16 punktis 11 selgitanud, et leping sõlmitakse VÕS § 8 lg 1 ja § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt RKTKo nr 3-2-1-25-08, p 13).
12.Kostja on asunud seisukohale, et tema ei ole 01.08.2016.a koostöölepingut allkirjastanud ja seega ei saa hagejal olla tema vastu nõuet. Kohus nõustub vastava kostja seisukohaga.
13.Käesoleval juhul nähtub kohtule esitatud 01.08.2016.a koostöölepingust, et selle on X. OÜ nimel kirjutanud alla juhatuse liige L. F., mitte kostja (digitoimik t/l 93). Seega ei ole kostja isiklikult 01.08.2016.a lepingut allakirjutanud ja talle ei ole tekkinud hageja ees kohustusi, kuivõrd ta ei ole vastavaid tahteavaldusi hagejaga vahetanud.
14.Arvestades 01.08.2016.a koostöölepingu punktides 3.7 ja 3.8 sätestatut, leiab kohus, et kostja vastutaks hageja ees üksnes juhul, kui kostjaga oleks sõlmitud täiendav käendusleping. Antud juhul täiendavalt käenduslepingut sõlmitud ei ole. Kohus märgib, et tegemist on üldsõnalise lepingu punktiga ning sellest ei tulene konkreetseid kohustusi äriühingu seaduslikule esindajale.
15.Lisaks eelnevale peab kohus vajalikuks selgitada, et isegi kui asuda seisukohale, et tegemist võib olla seaduslikule esindajale õiguslikult siduva käenduskokkuleppega, mida antud juhul kohtu hinnangul ei esine, siis on kohus seisukohal, et selline käenduskokkulepe on tühine ning seda järgneval põhjusel.
16.VÕS § 143 lg 1 kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on
füüsiline isik ja lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.
17.01.08.2016.a koostöölepingu punkt 3.8 kohaselt kui tellija ja tema seaduslikud esindajad ei taga oma kohustuste täitmise tagamist siis kinnitavad pooled, et mistahes probleemi ilmnemisel seoses hinna ja/või teiste võimalike rahaliste kohustuste tasumisega, on täitja tagatud teadmisega, et tellija ja tema seaduslikud esindajad kannavad täies ulatuses solidaarset vastustust täitja põhjendatud nõuete täieliku rahuldamise eest (digitoimik t/l 91).
18.Õiguskirjanduses on leitud, et alates 05.04.2011.a on tarbijakäenduslepinguks igasugune käendusleping, milles käendajaks on füüsiline isik ja seda sõltumata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on seotud käendaja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega või mitte. Näiteks on tarbijakäenduse andnud isikuteks ka juriidiliste isikute juhtorganite liikmed (P. V., I. K., V.K., M. K., K. S.. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne 2016.a. Lk 751).
19.Riigikohus on 10.10.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-8219 punktis 14.2 leidnud, et kuna maksimumsummas kokkuleppimine tagab selle, et tulevaselt käendajalt ei saa nõuda seda summat ületavate käenduskohustuste ülevõtmist, saavutab see kaudselt ka käenduslepingus käendaja vastutuse piirmääras kokkuleppimise eesmärki kaitsta käendajat tagatud võla suurenemise eest (vt nt Riigikohtu 27. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 15; 20. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-1601/21, p 24). Sama kohtulahendi punkti 14.5 kohaselt ei ole tühine lepingutingimus täitmiseks kohustuslik. Samuti ei ole võimalik tühist lepingutingimust rikkuda.
20.01.08.2016.a sõlmitud koostöölepingu punktis 3.8 ei ole sätestatud X. OÜ juhatuse liikme käenduse maksimumsummat. Seega ei ole ka sel põhjusel tegemist kehtiva käenduskokkuleppega.
21.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning kostja J. F. vastu esitatud nõue võlgnevuse summas 2 272,70 eurot ja viivise 2 326,67 eurot väljamõistmiseks rahuldamisele ei kuulu.
22.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
23.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hagihinnaks 4 599,37 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
24.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
25.Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulu summas 1 287 eurot (digitoimik t/l 594595, 667-668). Hageja kostja menetluskulude suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole.
26.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 130 eurot, millele lisandub käibemaks (digitoimik t/l 594). Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 130 eurot, millele lisandub käibemaks on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
27.Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse
parima praktika edendamise suunistest Harju Maakohtu tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel ülejäänud üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta. Kostja esindaja ajakulu ning tasu suurus on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab esindaja poolt esitatud menetludokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele. Seega on põhjendatud kostja esindajakulu summas 1 287 eurot.
28.Kõige eelpooltoodu alusel kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele menetluskulu summas 1 287 eurot.
29.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.