OK Incure OÜ hagi A. R. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2887,93 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski (e-post: [email protected]) Kostja: A. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, tegelik eluja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. TsMS § 444 lg 2 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud põhjendava osata.
2.Välja mõista A. R.lt (R.) OK Incure OÜ kasuks võlgnevus kokku 2450,58 eurot (millest 568,57 eurot põhivõlgnevus lepingust nr S16400296, 1440,54 eurot põhivõlgnevus lepingust nr S171089548, 33,44 eurot lepingu nr S16400296 intress, 203,41 eurot lepingu nr S171089548 intress, 44,74 eurot lepingu nr S16400296 põhivõlalt perioodil 29.05.2018 kuni 21.05.2019 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivis, 109,88 eurot lepingu nr S171089548 põhivõlalt perioodil 08.06.2018 kuni 21.05.2019 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivis ning 50,00 eurot sissenõudmiskulud).
3.TsMS § 163 lg 1 alusel jätta A. R. kanda tema enda võimalikud menetluskulud täies ulatuses ja osaliselt hageja menetluskulud: riigilõivust 250,00 eurot.
4.Menetluskulud, mida kohus ei jätnud A. R. kanda, jäävad hageja OK Incure OÜ kanda.
5.Määrata OK Incure OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 275,00 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv).
Tsiviilasi nr 2-19-6760
6.Vastavalt menetluskulude jaotusele mõista A. R.lt OK Incure OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 250,00 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt on A. R. kohustatud tasuma OK Incure OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
9.Toimetada kostjale A. R.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is, või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-is, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohus 23.05.2019 määrusega võttis menetlusse OK Incure OÜ hagi A. R. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult väljavõtte avaldamisega 21.10.2019 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega lõppes kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva 19.11.2019 kell 24.00. 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-19-6760
2.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja portaalihaldur OÜ Omaraha vahendusel 16.11.2016 laenulepingu nr S16400296 summale 1200,00 eurot ning 27.06.2017 laenulepingu nr S171089548 summale 1540,00 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tasumata igakuised kokkulepitud maksed, mistõttu ütles laenuandja lepingu nr S16400296 üles 28.05.2018 ning lepingu nr S171089548 üles 07.06.2018. Laenuandja loovutas mõlemast lepingust tulenevad nõuded hagejale.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) 568,57 eurot põhivõlgnevus lepingust nr S16400296 2) 1440,54 eurot põhivõlgnevus lepingust nr S171089548 3) 33,44 eurot lepingu nr S16400296 intress 4) 203,41 eurot lepingu nr S171089548 intress, 5) 142,09 eurot lepingu nr S16400296 põhivõlalt perioodil 29.05.2018 kuni 21.05.2019 (kaasa arvatud) määras 0,070% päevas; 6) 449,88 eurot lepingu nr S171089548 põhivõlalt perioodil 08.06.2018 kuni 21.05.2019 (kaasa arvatud) määras 0,090% päevas; 7) 50,00 eurot sissenõudmiskulud Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 76 lg-le 1, § 100, § 1132 lg 2 ple 3, § 113 lg-le 1 ja § 396 lg-le 1.
5.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 275 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi 6.lõikega hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
8.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja nõue tuleneb OÜ Omaraha ja kostja vahel sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutest nr S16400296 (16.11.2016) ja nr S171089548 (27.06.2017). OÜ Omaraha on mõlemast lepingust tulenevad nõuded loovutanud hagejale. Kostja ei ole laenulepingustest tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud. 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-19-6760 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg-s 1 sätestatud tarbijakrediidi mõiste kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt on laenulepingust tulenevaks laenusaaja põhikohustuseks maksta saadud laenusumma laenuandjale tagasi. VÕS § 397 lg-st 1 tuleneb kohustus maksta laenuandjale saadud laenusummalt kokkulepitud intressi. VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on hagiavalduses põhistanud, et kostja on hageja õiguseelnejalt laenu saanud, kostja ei ole laenusummat täielikult tagastanud ega tasunud intressi. Seega on kostja rikkunud laenulepingutest tulenevaid kohustusi.
9.Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulu VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt lepingust nr S16400296 tulenev põhivõlg 568,57 eurot ja intress 33,44 eurot ning lepingust nr S171089548 tulenev põhivõlg 1440,54 eurot ja intress 203,41 eurot. Lisaks on põhjendatud hageja sissenõudmiskulude nõue summas 50,00 eurot hageja poolt kostjale meeldetuletuskirjade saatmise eest.
10.Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta hageja nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks lepingu nr S16400296 põhivõlalt perioodil 29.05.2018 kuni 21.05.2019 (kaasa arvatud) määraga 0,070% päevas ning hageja nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks lepingu nr S171089548 põhivõlalt perioodil 08.06.2018 kuni 21.05.2019 (kaasa arvatud) määraga 0,090% päevas. Kohus on hagejale menetlusse võtmise määruses selgitanud, et hageja poolt märgitud viivisemäära kokkulepe lepingutes võib olla tühine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega juhul, kui lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär).
11.Lepingus nr S16400296 on kokkulepitud viivisemäär 0,070% päevas ja lepingus nr S171089548 kokkulepitud viivisemäär 0,090% päevas. Mõlemad kokkulepitud viivisemäärad ületavad seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (seadusjärgne viivise määr VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt oli lepingu tegemise hetkel ja ka käesoleval hetkel 8% aastas, see on 0,022% päevas. Seega kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 0,066% päevas). Kohus etteruttavalt märgib, et viivisemäära 0,07% päevas ei saa lugeda ümardatud kolmekordseks seadusjärgseks viivisemääraks. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega seadusega kooskõlas viivise arvutamisel ümardada sendi täpsuseni (kahe komani pärast koma) viivise päevamäära. VÕS § 113 lg 1 teine lause järgi on viivise arvutamise aluseks aasta-, mitte päevamäär.
4 (5)
Tsiviilasi nr 2-19-6760 Kohtu hinnangul on hageja näidatud määrades lepingutes sisalduv viivise kokkulepe kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega ning sellised viivisemäära kokkulepped on tühised. Ilmselgelt on internetiportaali vahendusel leping sõlmitud tüüptingimustel, kostjal ei ole lepingu sõlmimisel võimalik mõjutada viivise määra ning viivisemäära tingimuste ei ole kostjaga läbi arutatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 44,74 eurot lepingu nr S16400296 põhivõlalt perioodil 29.05.2018 kuni 21.05.2019 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti mõistab kohus kostjalt välja viivise 109,88 eurot lepingu nr S171089548 põhivõlalt perioodil 08.06.2018 kuni 21.05.2019 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuna kohus mõistab viivise välja vähendatud määras, on tegemist hagi osalise rahuldamisega.
MENETLUSKULUD
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).
12.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, jäävad kostja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kohus jätab kostja kanda hageja menetluskulud osaliselt – riigilõivu summas, mis tulnuks hagejal tasuda rahuldatud nõudega hagi esitamisel. Osas, mida kohus ei jäta kostja kanda, jäävad menetluskulud hageja kanda.
13.Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu kokku 275 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumise vältimatu eeldus. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas riigilõivu 275,00 eurot. Lepingulise esindaja kulude hüvitamist hageja taotlenud ei ole.
14.Rahuldatud nõude hagihinnaks on 2450,58 eurot, millelt tulnuks tasuda riigilõivu 250,00 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele jääb kostja kanda seega riigilõivust 250,00 eurot ja hageja kanda 25,00 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 250,00 eurot
15.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega ning uusi andmeid kostja elu- ja asukoha kohta ei ole, tuleb ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega (TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.