Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

28.10.2019 esitas võlausaldaja xxx OÜ seisukoha usaldusisiku aruande osas. Võlausaldaja märgib, et võlgniku poolt esitatud kontoväljavõttest perioodil 01.08.2017- 31.07.2018 nähtub, et võlgniku sissetulekud olid nimetatud perioodil 9105,00 eurot ja väljaminekud 13 458,88 eurot. Seega võlgniku poolt aruandes kajastatu ei vasta tegelikkusele ja tõele. Võlgnik on eelviidatud perioodil võtnud xxx AS-ilt laenu summas 4 000 eurot, mille nähtuvalt arvelduskonto väljavõttest on võlgnik kulutanud/tarbinud igapäevastele ostudele ja arvatavasti xxx reisile (AS xxx ja Mxxx maksed/ostud). Võlausaldaja hinnangul on võlgnikust äärmiselt vastutustundetu võtta võlgadest vabastamise perioodil laenu ja tarbida laenusumma igapäeva ostudele ja reisile, olukorras, kus võlgnik ei ole võlausaldajate nõudeid rahuldanud. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, kuivõrd pole üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoovat tegevust ega rahuldanud võlausaldajate nõudeid mitte mingis ulatuses. Võlgnik on vastupidiselt kahjustanud veelgi iseenda majanduslikku olukorda, võttes võlgadest vabastamise menetluse perioodi kestel juurde laenukohustusi, mille võlgnik on kasutanud/tarbinud ära igapäeva eluks ja reisimiseks. Võlgniku jaoks ei ole olnud prioriteediks tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja võlgnik ei ole tõendanud, et tal ei olnud võimalik mõistlikult tulutoova tegevusega tegeleda, mis on kaasa toonud selle, et võlgnik on kergekäeliselt suhtunud oma võlausaldajate ees lasuvate kohustuste täitmisele. Võlausaldaja palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 28.10.2019 toimunud ärakuulamisel märkis võlgnik, et on pärast 2017 aastat püüdnud otsida endale pidevat töökohta. Seoses kätele tehtud operatsiooniga füüsilist tööd teha ei saa. 2018. aastal haigestus võlgniku ema, mistõttu ta ei ole saanud pidevalt tööl käia. On aidanud tõlkida, mille eest saadav tasu on erinev. Võlausaldaja xxx toob esile, et võlgnik ei ole esitanud andmeid kandideerimiste kohta, seega ei ole võlgniku sõnu kinnitatud dokumentaalsete tõenditega. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 5 alusel võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastama enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas võlgniku ja soovi avaldanud võlausaldajad ära 28.10.2019. xxx OÜ on oma seisukoha kohtule esitanud kirjalikult. Seisukoha esitanud võlausaldajad on avaldanud, et soovivad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ning ei pea põhjendatuks võlgniku vabastamist kohustustest, sest võlgnik on oma kohustusi rikkudes jätnud põhjendamatult oma kohustused täitmata, mille kaudu on kahjustatud võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik vähemalt raskest hooletusest rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, kuivõrd ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu ka, et ta oleks sellist tegevust aktiivselt otsinud. Antud juhul ei nähtu, et võlgnik oleks teinud reaalseid pingutusi töö leidmisel ning juhutööde eest tasu saamine ei ole võimaldanud teha võlausaldajatele väljamakseid. Kohus leiab, et võlgnik on paljasõnalisi väiteid avaldanud töö mitteleidmise kohta ning puuduvad andmed selle kohta, et võlgnik oleks teinud reaalseid pingutusi töö leidmisel.

Kohus leiab, et arvestades võlgniku vanust ja töövõimelisust, ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul pole võimalik leida tööd või ennast täiendada, et asuda tööle ning saada järjepidevalt töötasu. Kohus on seisukohal, et võlgnik on selliselt rikkunud võlausaldajate huve. Juhutööde tegemine väljendab antud olukorras kohtu hinnangul vähemalt võlgniku rasket hooletust VÕS § 104 lg 4 mõttes oma kohustuste mittetäitmise tõttu. Kohus leiab, et võlgnik on järjekindlalt kohustustest vabastamise menetluse kestel vähemalt raskest hooletusest rikkunud kohustust leida tulutoovat tegevust. Kohus rõhutab, et võlgnik on 29.04.2016 avalduses kinnitanud kohustust täita PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Samuti on kohus 10.07.2017 määruses selgitanud võlgniku kohustuste sisu ja tähendust. Seega on võlgnik olnud oma kohustusest teavitatud ja teadlik. Kohus leiab, et võlgnik on 06.10.2019 usaldusisiku aruandes esitanud kohtule ka ebaõigeid andmeid oma vara kohta, kuivõrd märkis, et tema sissetulek perioodil 01.08.2017-31.08.2018 moodustas 4500 eurot, kuid võlgniku kontoväljavõtte kohaselt moodustas sissetulek tema tegelikult 9105,00 eurot. Võlgnik on antud perioodil teinud kulutusi summas 13 458,88 eurot, kuid mitte ühtegi väljamakset võlausaldajatele, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Ka on võlgnik eelviidatud perioodil võtnud xxx AS-ilt laenu summas 4 000 eurot, millega on suurendanud oma kohustusi veelgi, kahjustades olemasolevate võlausaldajate huve. Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (3-2-1-19-16, p 12). Riigikohus on (3-2-1-46-13, p 11; 3-2-1-19-16, p 14; 3-2-1-49-16, p 15) märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus on seisukohal, et võlgniku tegevus kohustustest vabastamise menetluse kestel eeltoodud kriteeriume ei täida. Kokkuvõttes on kohtu hinnangul võlgnik süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 ja 2 sätestatud kohustusi. Kuivõrd kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud – ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda ka aktiivselt otsinud, siis tuleb füüsilisest isikust võlgniku J Ti pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning keelduda teda vabastamast tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.