lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-9228/24

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 29.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-19-9228/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1359
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 190 lg 3, 4, 7Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 179 lg 1, 9Menetluskulude väljamõistmine ja sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuksTsMS § 147 lg 3Riigilõivu tasumineTsMS § 150 lg 2Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 3Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Terje Vahemäe

Tsiviilasja number

2-19-9228

Määruse tegemise aeg ja koht

29. november 2019, Pärnu

Tsiviilasi

E.K. (K.) hagi väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3753,95 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: E.K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x-x, xxxxxxx xxxx, xxxxx-xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx), lepinguline esindaja Andrus Post (e-post [email protected]) Kostja: E.P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x, xxxxx)

E.P.

(P.)

vastu

kompromissi

võlgnevuse

kinnitamisega,

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada poolte vahel sõlmitud, E.K. esindaja Andrus Posti ning E.P. poolt 28.11.2019 digitaalselt allkirjastatud järgmine kompromiss: „E.K. on esitanud hagiavalduse kostja vastu võla summas 3753,95 eurot nõudes. Kuna kostja soovib võlgnevuse kogusummas 3753,95 eurot ja hageja poolt seni tasutud riigilõivu summas 75 eurot vabatahtlikult hagejale ära tasuda, siis otsustasid pooled sõlmida hea tahte väljenduseks järgneva kompromisslepingu.

1.Kostja kohustub:
1.1.Tasuma E.K.`ele võlgnevuse 3753,95 eurot ja riigilõivu 75 eurot – kokku 3828,95 eurot, järgneva graafiku alusel: - perioodil 15.12.2019.a. kuni 15.11.2020.a, iga kuu 15.kuupäevaks 30 eurot; - perioodil 15.12.2020.a. kuni 15.11.2021.a, iga kuu 15.kuupäevaks 50 eurot; - perioodil 15.12.2021.a. kuni 15.11.2022.a, iga kuu 15.kuupäevaks 75 eurot; - perioodil 15.12.2022.a. kuni 15.06.2024.a, iga kuu 15.kuupäevaks 100 eurot; - 15.07.2024.a summas 68,95 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused
TsMS § 661 lg 4Määruskaebuse esitamine
1.2.Teostama kõik p.-s 1.1. nimetatud maksed E.K. arvelduskontole nr EExxx Swedbankis.
1.3.Juhul kui kostja ei täida maksegraafikut ja on jätnud osaliselt või täies ulatuses tähtajaks tasumata juba kaks järjestikust osamakset, on hagejal koheselt õigus pöörduda kohtutäituri poole kogu võla jäägi sundtäitmist nõudes.
1.4.Juhul kui maksepäev langeb laupäevale, pühapäevale või riiklikule pühale, tuleb makse teha nendele järgneval esimesel tööpäeval.
1.5.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda, v.a riigilõiv summas 87,50 eurot, mis välja mõista kostjalt Eesti Vabariigi kasuks.“
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-19-9228.

Tsiviilasi nr 2-19-9228

3.Menetluskulud on jaotatud poolte kokkuleppega. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota.
4.Vastavalt poolte kokkuleppele mõista E.P.lt riigituludesse välja riigilõiv summas 87,50 eurot.
5.E.P.l tuleb riigi kasuks väljamõistetud 87,50 eurot tasuda võrdsete osamaksetena kuue kuu jooksul, s.o 14,58 eurot kuus, alates kohtumääruse jõustumise kuule järgnevast kuust iga kuu 10.kuupäevaks määrusele lisatud makseinfo lehel märgitud Rahandusministeeriumi arvelduskontole, kohustuslik on kasutada makseinfolehel näidatud viitenumbrit.
6.E.P. on kohustatud riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral maksma Eesti Vabariigile viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8% aastas) alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
7.Vabastada E.K. hagi esitamise eest tasumata jääva riigilõivu osa, summas 162,50 euro, riigituludesse tasumise kohustusest.
8.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord TsMS § 661 lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.Pärnu Maakohtu menetluses on osaühingu E.K. hagi E.P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.22.11.2019 saabus kohtule E.K.eesindaja Andrus Posti ning E.P. poolt 21.11.2019 digitaalselt allkirjastatud kompromissleping. 29.11.2019 esitasid pooled kohtule täpsustatyd kompromisslepingu, mis on E.K. esindaja Andrus Posti ning E.P. poolt 28.11.2019 digitaalselt allkirjastatud. Pooled on jõudnud võlgnevuse summas ja selle tasumise korras, samuti menetluskulude hüvitamises kokkuleppele, paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada kirjalikus menetluses. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolme päevani määruse kättetoimetamisest arvates.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus määrusega kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse.
4.Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
5.Kohus selgitab, et kompromissi tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Vastavalt kohus muudab kinnitatava kompromissi tekstis sisalduvaid viiteid kompromissi tingimuste numbritele.
6.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on menetluskulude jagamises kokku leppinud selliselt, et kostja kohustub tasuma kokku poole hagi esitamisel nõutavast riigilõivust – sellest hageja poolt tasutud 75 eurot 2 (4)

Tsiviilasi nr 2-19-9228 hüvitama hagejale ja 82,50 eurot hüvitama riigile. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota.

7.Hagiavalduse esitamisel E.K. tasus riigilõivu 25 eurot ning taotles ülejäänud osas enda vabastamist riigilõivust menetlusabi korras. Kohus 17.10.2019 määrusega menetlusabi taotlust ei rahuldanud, kuid võimaldas E.K.’el tasuda ülejäänud osa nõutavast riigilõivust, s.o 300 eurot võrdse suurusega osamaksetena kuue kuu jooksul (s.o 50,00 eurot kuus). E.K. tasus 05.11.2019 riigilõivu 50 eurot, seega kokku on tasutud selles asjas riigilõivu 75 eurot. Seega on hagiavalduselt veel tasumata riigilõivu summas 250 eurot.
8.TsMS § 147 lg 3 näeb ette, et kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
9.TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. TsMS § 190 lg 3 näeb ette, et menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
10.Praeguseks on tekkinud olukord, kus riigil on nõudeõigus E.K. vastu 250 euro vähemtasutud riigilõivu tasumiseks. Kompromissis on pooled kokku leppinud, et kostja kanda jääb kokku pool asjas nõutavast 325 euro suurusest riigilõivust, kokku 162,50 eurot, millest kostja hüvitab hagejale 75 eurot ja 87,50 eurot kohus mõistab kostjalt välja Eesti Vabariigi kasuks.
11.Hagiavalduselt nõutavast riigilõivust pool (162,50 eurot) jääb hageja kanda ja tuleks temalt TsMS § 147 lg 3 ja § 179 lg 1 alusel riigi tuludesse välja mõista. Kui E.K. selle summa riigile tasub, tekib tal omakorda õigus nõuda riigilt TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel menetluses tasutud riigilõivust poole, ehk 162,50 euro, tagastamist, kuna pooled sõlmisid kompromissi. Seetõttu kohus leiab, et mõistlik on E.K. vabastada 162,50 euro tasumata riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.
12.TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Arvestades, et pooled sõlmisid kompromissi, kostja on kirjalikus vastuses kohtule andnud mõista, et tema rahalised vahendid on piiratud, annab kohus kostjale võimaluse tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud võrdse suurusena osamaksetena kuue kuu jooksul (14,58 eurot kuus) iga kuu 10.kuupäevaks alates kohtumääruse jõustumise kuule järgnevast kuust.
13.TsMS § 179 lg 9 alusel kohus märgib määruses, et kostja on kohustatud riigituludesse väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuma viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.TsMS § 661 lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab selles asjas määruse peale edasi kaevata lühendatud tähtaja, 3 päeva, jooksul alates määruse kättetoimetamisest. 3 (4)

Tsiviilasi nr 2-19-9228

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja