Prism Hooldus OÜ hagi Tallinn, Kaupmehe tn 4 korteriühistu vastu 2001,87 EUR nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: Prism Hooldus OÜ (16894703), lepinguline esindaja A K
(XXX )
esindajad Kostja: Tallinn, Kaupmehe tn 4 korteriühistu (80432096=, Kohtuasi
lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis (XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 07.05.2025 Tsiviilasja hind
2 206,43 eurot
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista Kaupmehe tn 4 Korteriühistult (registrikood 80432096) Prism Hooldus OÜ (registrikood 16894703) kasuks välja töövõtutasu 1318,07 eurot,
kohtueelsed
õigusabikulud 395 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 84.29 eurot.
3.Jätta hageja menetluskulud 2/3 osas kostja kanda ja 173 osas hageja enda kanda. Jätta kostja menetluskulud kostja kanda.
4.Mõista Kaupmehe tn 4 Korteriühistult (registrikood 80432096) Prism Hooldus OÜ (registrikood 16894703) kasuks välja menetluskulu 1004,16 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates
kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Prism Hooldus OÜ (hageja) esitas hagi Tallinn, Kaupmehe tn 4 korteriühistu (kostja) vastu võlgnevuse summas 1775,45 eurot, viivise summas 35,98 eurot ja õigusabikulude summas 395 eurot väljamõistmiseks. Kohtumenetluse jooksul on kohus välja selgitanud järgmised asjaolud. 19.11.2024 toimus kostja majas avarii (reovee lekke), mille parandamiseks oli hageja kohale kutsutud. Kohapeal selgus, et probleemi kõrvaldamiseks ei piisa väikest avariitööst ning lepiti kokku, et hageja tuleb järgmisel päeval 20.11.2024 vajalikke remonditöid teostama. 20.11.2024 teostas hageja kostja juures töid ning pooled leppisid, et 21.11.2024 hageja teostab ülejäänud tööd. 20.11.2024 teavitas kostja hagejat uuest lekkest. Hageja väidete kohaselt on tema järgmisel päeval proovinud kostajaga ühendust võtta et kohale tulla ja võimelikke puudused kõrvaldada, kuid kostja esindaja ei ole enamik kõnedele vastanud ning kui vastas, siis lubas helistada tagasi, mida ei tehtud ning maja sisse ei ole hagejat lasknud. Hageja väidab et kostja ei ole hagejal võimaldanud kõrvaldada töö võimalikud puudused ning ei ole ka tasunud tööde eest esitatud arvet (sh materjalikulu). Hageja saatis kostjale 20.11.2024 arve, nõudes 1 775,45 euro tasumist tehtud töö eest. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et hageja lubas järgmisel päeval (21.11.2024) tulla ning puudused kõrvaldada, kuid ei teinud seda. Kostja leiab et hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud ning samuti on seisukohal et pooled olid esialgu leppinud teises tööde maksumuse summas – 500 eurot koos materjalidega. Hageja tegevus tekistas kostjale kahju ja kostja teeb menetlusliku tasaarvestuse. Menetluse käik
3.Kohus on võtnud asja 29.01.2025 menetlusse ning otsustas, et asja arutamine toimub lihtmenetluses. 02.04.2025 toimus eelistung ning 07.05.2025 põhiistung, kus kuulati tunnistajatena üle hageja poolel V S ja kostja poolel V P ning vande all seletuse andis kostja juhatuse liige T A. Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus teeb asjas lihtsustatud otsuse TsMS § 444 lg 2 alusel. 5.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping, kus tellijaks oli kostja ning töövõtjaks hageja. Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: 2
-
Mis tingimustel oli töövõtuleping sõlmitud, mh milliseid töid tuli teostada ja millise hinnaga, kas väljakutse tasu lisandus töö hinnale ja kas materjali kulu sisaldus töö hinnas; Kas kostja on võimaldanud hagejal teostatud töödes ilmnenud puudusi kõrvaldada; Kas hageja esitatud arvel kajastuvad kõik tehtud tööd.
6.VÕS § 8 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega ehk tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe Lepingut võib VÕS § 13 lg 1 järgi võib lepingut muuta. VÕS § 635 lg 1 kohaselt on töövõtulepinguga tegemist siis, kui üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest ning lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 639 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Lepingu sõlmimine
7.Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu selliselt, et kostja tegi hagejale esmalt telefoni teel avariiväljakutse 19.11.2024 ning avariiväljakutse ajal lepiti kokku remonditööde teostamine 20.11.2024. Tööde teostamise ajal selgus, et lisaks eelnevalt kokku lepitud töödele pidi teostama ka lisatöid.
8.Kohtu hinnangul on pooled lepingu VÕS § 9 lg 1 mõttes sõlminud suuliselt telefoni teel avariiväljakutset tehes ja seda VÕS § 13 lg 1 mõttes tööde teostamise ajal muutnud tööde teostamise käigus nii 19.11.2024 kui ka 20.11.2024. Avariiväljakutset tehes tegi kostja pakkumuse ning hageja esitas oma nõustumuse sellega, et tuli avariiväljakutsele kohale. Seejärel tegi kostja 19.11.2024 suuliselt ettepaneku lepingut muuta ja teostada lisaks avariiväljakutsele ka kanalisatsioonitoru vahetus kolmanda korruse korteris. Hageja nõustus lepingu muudatusega, asudes töid 20.11.2024 teostama. Kostja tegi uue ettepaneku lepingu muudatuseks 20.11.2024, mil soovis tööde teostamist neljanda ja teise korruse korteris. Lepingus kokkulepitud tööd ja eelarve
9.Hageja esitas kostjale arve, milles palus tasuda järgmiste tööde eest: avariiväljakutse; püstaku vahetus (3 korrus); WC maha võtmine ja tagasi panemine, kraanikausi ja wc ühendamine püstakusse (kolmas korrus); WC maha võtmine ja tagasi panemine , kraanikausi ja wc ühendamine püstakusse, wc torude ümber ehitamine (4 korrus); poes materjalide soetamine meie kulul ja transpordi tasud; 2 korrus koristus tööd ja on tehtud tööd püstakuga. Kostja ei vaidle vastu, et nimetatud tööd teostati, kuid väidab, et kõikide nimetatud tööde teostamise eest lepiti töötasuks kokku 500 eurot. Avariiväljakutse 10.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tegi hagejale avariiväljakutse. Kostja juhatuse liige selgitas kohtuistungil, et on teadlik, et avariiväljakutse on tasuline teenus (07.05.2025 kohtuistungi protokoll, 00:49:14), mille on tavapärane tasu. Kostja väide, et tavaliselt avariiteenuse eest tasu ei küsita, ei ole kohtu hinnangul tõendatud ega ka põhjendatud. Kostja juhatuse liikme vande all antud seletuse kohaselt otsis ta ise tööde teostajat, seega pidi juhatuse liige koguma informatsiooni osutatava teenuse kohta. Hageja kodulehel on hinnakirjas näidatud ära avariiväljakutse tasu. Pooled ei vaidle selle, et hageja kodulehel on avariiteenuse hind hinnakirja järgi 45 eurot ühe tunni eest. Kohtule esitatud arvel (dtl 39) on 3
näidatud ära avariiväljakuts, kogus 1 tk, tasu 100 eurot. Arvel ei ole täpsustatud kas kogus on arvestatud väljakutse arv või selleks kulunud tunnid. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et avariiväljakutsel viibimise aeg oleks olnud mitu tundi. Kohus järeldab sellest, et pooled leppisid töövõtulepingu ühes osana kokku avariiväljakutse teenuses. Kohtu hinnangul on pooled kokku leppinud avariiväljakutses tunni hinnaga 45 eurot ühe tunni eest. Teise ja kolmanda korruse tööd
12.Tunnistaja V S ütlustest ja kostja juhatuse liikme vande all antud seletuse järgi leppisid pooled avariiväljakutse ajal kokku, et hageja vahetab ära kolmanda korruse korteri malmist kanalisatsioonitoru plastikust toru vastu põrandast laeni ja lisaks teostab ühendused alumise ja ülemise korteri torudega. Töö sisaldas ka olemasoleva toru betoonist välja lõhkumist ja uut betoneerimist. Pooled ei vaidle selle üle, et esmane hageja hinnapakkumine koos materjaliga oli 500 eurot. Tunnistaja V P selgitas kohtus, et tema korteris demonteeriti tööde teostamise ajal lahti WC-pott (07.05.2025 kohtuistungi protokoll, 00:35:37). Hageja on käsitlenud seda lisatööna, väites, et esialgne hinnapakkumine sisaldas vaid toru betoonist välja lõhkumist, toru vahetust ja materjali ning uuesti betoneerimist (07.05.2025 kohtuistungi protokoll, 00:10:56). Kohtu hinnangul ei saa kolmanda korruse korteri kanalisatsioonitoru vahetuse puhul lisatööna arvestada WC-poti demonteerimist ja tagasi panemist ning muid töid lisatööna. Hageja on majandus – ja kutsetegevuses tegutsev isik ning pidi hinnapakkumist tehes aru saama milliseid tegevus on vaja teha, et kanalisatsioonitoru ära vahetada. Hageja tegi hinnapakkumise kohapeal olles, järelikult olid talle teada, kuidas asetsesid torud konkreetses korteris ja milline oli esemete paigutus ruumis. Teise korruse töödena on märgitud arvele koristustööd ja tehtud tööd püstakuga. Tunnistaja V S ütlustest ja kostja juhatuse liikme vande all antud seletuse järgi olid teise korruse tööd seotud kanalisatsioonitoru ülemineku ühendamisega kolmanda korruse korteris tehtud töödega. 13.Kohus järeldab sellest, et pooled leppisid kokku kolmanda korruse korteri kanalisatsioonitoru vahetuses maksumusega 500 eurot, mis sisaldas kõik vajalikke töid kolmanda korruse korteris ja tööks vajalikke materjale ning toru ühendamist ka teise ja neljanda korruse korteriga. Neljanda korruse tööd
14.Tunnistaja V S ja V Pi ütlustest ja kostja juhatuse liikme vande all antud seletuse järgi selgus tööde teostamise ajal 20.11.2024, et vajalik on teha lisatöid teise ja neljanda korruse korteris. Tunnistajate V S ja V Pi ütluste ning kostja juhatuse liikme seletuse kohaselt lepiti lisatööd jooksvalt kokku 20.11.2024 tööde teostamise ajal, pidades samal ajal läbirääkimis korteriomanikega. Kohtu hinnangul ei saanud pooled 19.11.2024 avariiväljakutse ajal kokku leppida neljanda korruse töödes, sest nende teostamisse vajadus tekkis alles 20.11.2024 tööde teostamise käigus ning tööde teostamise võimalikkus, mis sõltud korteriomandike nõusolekust, selgus samuti alles 20.11.2024. Järelikult muutsid pooled lepingut 20.11.2024 ning 19.11.2024 tehtud kokkulepe tööde mahu ja eelarve osas muutus samuti. Hageja sai ette nähta, et kolmanda korruse torude vahetamiseks on vajalik toru ühendada teise ja neljanda korruse lae ja põranda kaudu. Hageja, olgugi, et tegutses majandus- ja kutsetegevuses, ei saanud ette näha neljanda korruse töid, mis puudutasid wc-poti ja torude vahetust. Järelikult on hageja nõue nimetatud tööde eest põhjendatud. 4
Arvestades teiste tööde mahtu ja hinda, on 300 eurot nimetatud tööde eest mõistlik tasu. 15.VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping ning kuna ei ole tõendatud et avariiväljakutse tasu suuruses oleksid pooled kokku leppinud, siis kuulub maksmisele tavaline tasu. Kohus leiab et hagejal on õigus nõuda väljakutse tasu enda hinnakirjas toodud suuruses ehk 45 eurot. Hagejal on õigus nõuda kolmanda korruse tööde eest kokkulepitud tasu 500 eurot ning lisandunud neljanda korruse tööde eest 300 eurot. Kokku on hagejal õigus nõuda 845 eurot tööde eest ning see tuleb kostjalt välja mõista. 16.Poes materjalide soetamine on kohtu hinnangul kulu, mille eest hageja eraldi tasu ei saa nõuda, sest hageja ei ole tõendanud selle kulu teket. Kostja tunnistab, et hageja soetas materjale 235,29 eurot eest ning selle kohta on hageja esitanud ka tõendid (dtl 37-38). Nimetatud kulu tuleb samuti kostjalt välja mõista. Tööde valmimine ja üleandmine 17.Kohus leiab vajalikuks märkida järgmist. Töövõtulepingu puhul on oluline eristada töö valmimist (kokkulepitud tulemuse saavutamist) ja saavutatud tulemuse nõuetekohasust ehk vastavust lepingutingimustele. Tunnistajate ütluste ning kostja esitatud dokumentaalsete tõenditega (hagiavalduse vastuse lisa 2) on tõendatud, et hageja vahetas püstakutoru ühes korteris ära ning ühendas seda teiste korteritega (07.05.2025 kohtuistungi protokoll, 00:20:28, 00:39:02, 00:46:15, 00:49:14). Järelikult hageja on teinud töö, mille tegemiseks oli kokkuleppe sõlmitud ning töö on valminud. Tunnistajate ütlusest nähtub, et pärast 20.11.2024 parandustööde teostamist, leppisid kostja ja hageja, et hageja tuleb järgmisel päeval ning lõpetab töid, mis 20.11.2024 jäid tegemata (07.05.2025 kohtuistungi protokoll, 00:14:01, 00:37:44 ja 00:49:14). Samas, ühendas hageja kõik torud nii, et seda saaks ajutiselt kasutada (07.05.2025 kohtuistungi protokoll, 00:49:14). Seega, asub kohus seisukohale, et tööd olid olulises osas valmis ning nende lõpetamine oli hageja ja kostja poolt kokkulepitud. Kostja juhatuse liikme ütlused on vastuolulised selles osas, kas hageja teatas tööde lõpetamisest. Kohtuistungi alguses väitis ta, et „Kuskil kell 20 helistasid mulle, et nad on tööd lõpetanud“ ning hiljemalt „Lahkudes nad ei öelnud, et nad lõpetasid tööd ,et saaks üle vaadata.“ Samas, esimesena tsiteeritud lause järel avaldab kostja juhatuse liige, et „Ütlesin, et korteriühistu ei maksa sularahas midagi ja ütlesin, et tööd ei ole lõpetatud.“ Kohus leiab, et isik ei saa olla kindel tööde lõpetatud/lõpetamata olekus ilma et ta saaks juba tehtud töid üle vaadata.
18.Võlaõigusseaduse kommentaarides on väljendanud seisukohta, et olukorras, kus töö on tehtud osaliselt ja tellija saab asuda töö objekti eesmärgipäraselt kasutada ning võimalikke puuduste hilisem kõrvaldamine ei tekita tellijale ebamõistlikke kulutusi või põhjendamatuid ebamugavusi, võib töö tervikuna vastuvõtmine olla hea usu põhimõtte kohaselt nõutav. Samas, on täiesti võimalik et tööd võetakse vastu ja lepingutingimustele mittevastavus ilmneb hiljem, mille tulemusena saab pool kasutada õiguskaitsevahendeid 1. Seega, olukorras kus kokkulepitud tööd olid suures osas teostatud ning tellija on neid üle vaadanud, ei saa ta keelduda töö vastuvõtmisest. VÕS § 638 kohaselt juhul kui tellija alusetult ei võta tööd vastu, peab töövõtja andma tellijale mõistliku tähtaja töö vastuvõtmiseks. Olukorras, kus juba järgmisel päeval sõlmis kostja lepingu 1
Lk 668
5
hageja tehtud tööde parandamiseks muu ettevõttega oleks hagejal mõttetu anda kostjale suurema mõistlikku aega tööde vastuvõtmiseks kui üks päev, kuna töö sai järgmise päeva jooksul juba teise isiku poolt ümber tehtud. Kohus leiab, et kuna kostja ei laskud hagejal teha parandustöid ning sõlmis tehtud töö osas uue lepingu teise firmaga, oli ta tehtud töö vastu võtnud. Järelikult, on ka töö eest tasunõue muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 alusel.
19.Töö vastuvõtmine ja töövõtja tasu sissenõutavaks muutmine ei välista tellijal võimalust kasutada õiguskaitsevahendeid juhul, kui tehtud töös ilmnevad puudused. Menetluse jooksul on kostja avaldanud, et tööde teostamise päeval tehtud tööl ilmnesid puudused (uus reovee lekke), millest on kostja hagejat teavitanud (07.05.2025 kohtuistungi protokoll, 00:17:04 ja 01:10:21). Samas, ei ole kostja võimaldanud hagejal puudusi heastada. Hageja on esitanud tõendi (04.04.2025 arvamuse lisa 1), et järgmisel päeval, 21.11.2024, on ta proovinud kostjat telefoni teel kätte saada 13 korda, millest kostja on vastu võtnud 3 korda. Seevastu, kostja juhatuse liikme ütlused, et tööde teostajad ei ole temaga ühendust võtnud (07.05.2025 kohtuistungi protokoll, 01:22:29) ei ole usaldusväärsed, ses kostja juhatuse liige möönab, et talle siiski helistati, kuid see ei olnud Prism Hoolduse töötaja. Kohus märgib, et töövõtulepingu puhul ei pea töövõtja teostama tööd isiklikult vaid võib seda teha ka kolmandate isikute kaudu.
20.Hageja tunnistaja ütluste kohaselt proovisid nad kontakti kostjaga saada selleks, et probleemi lahendada (07.05.2025 kohtuistungi protokoll, 00:14:01). Sellest nähtub, et hageja ise oli valmis enda töös ilmnenud puudusi kõrvaldada, kuid kostja ei lasknud tal seda teha. Järelikult ei ole kostja poolt kokkulepitud tasu maksmisest keeldumine põhjendatud. VÕS § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Praegusel juhul hagejal ei ole kostja tegevuse tõttu olnud võimalust juba tehtud töödel ilmnenud puudusi kõrvaldada ehk hageja on omapoolse kohustuse täitmise pakkunud, kuid kostja ei ole tal seda võimaldanud. Järelikult, ei ole kostjal enam võimalust keelduda omapoolsest kohustusest tasu maksta. Kokku kuulub kostjat hageja kasuks väljamõistmisele töövõtutasu 1080,39 eurot, millel lisandub käibemaks 237,68 eurot, kokku 1318,07 eurot. Kahju hüvitamine
21.Hageja on esitanud kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue suuruses 395 eurot. Kostja on hagiavalduses sellele vastu vaielnud, põhjendades seda muuhulgas sellega, et kohtueelsed õigusabikulud ei ole tõendatavad hageja esitatud allkirjastamata õigusabi lepinguga. Kohtueelse õigusabi osutamist tõendab kohtu arvates hagiavalduse lisa 3, mis on hageja kiri kostjale arve maksmiseks täiendava tähtaja andmiseks. Tõendist nähtub, et kiri on saadetud A K poolt ehk hageja lepingulise esindaja poolt. Sellega on tõendatud, et hageja lepinguline esindaja osutas talle teenust ka enne kohtumenetlust. Järelikult, on õigusabikulude kandmine hageja poolt tõendatud. VÕS § 115 lg 1 alusel saab võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline ja lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et kui üks pool rikub kohustuse, siis on vastaspoole pöördumine õigusnõustaja poole ettenähtav kulu ning on kohutuse rikkumisega põhjuslikus seoses. Hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks suuruses 395 eurot on täies ulatuses rahuldatud 6
Viivise nõue
22.Hageja on taotlenud ka viivise väljamõistmist perioodi eest 27.11.2024-28.01.2025 seaduse sätestatud määras. Kuna kohus leidis et töövõtulepingu kohaselt on hageja tasunõue põhjendatud, siis tuleb rahuldatud osalt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Perioodi 27.11.2024 - 31.12.2024 eest 12.25% aastas summas 15.40 eurot ja perioodi 01.01.2025 20.06.2025 eest 11.15% aastas summas 68.80 eurot. Tasaarvestus Kostja on esitanud tasaarvestuse nõue hageja vastu suuruses 681,10 eurot, põhjendades seda sellega, et kostja on seda suuruses summat kulutanud hageja poolt tegemata ja puudustega tööde kõrvaldamiseks. VÕS § 646 lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. On ilmselge, et veelekke tõttu ei saa korteriühistu elanikud kasutada vett ja kanalisatsiooni, seega ei saa puudulike torutööde parandamise mõistlik aeg olema pikk, kuna vastasel juhul jäävad inimesed ilma elementaarsetest elamistingimustest, millest üheks on mh vee kasutamise võimalus (RKTKo 3-2-1-53-17, p.11). Samas, on kohus käesolevas lahendis juba juhtinud tähelepanu asjaolule, et hageja oli valmis kohe järgmisel päeval enda tehtud töödes ilmnenud puudusi kõrvaldada ning et kostja ei lasknud tal seda teha. Kostja argument, et füüsiline isik, kes on temaga ühendust võtnud ning täitmist pakkunud, ei olnud hageja ise, ei oma tähtsust, kuna töövõtulepingu puhul ei eeldata et töövõtja täidab lepingulisi kohustusi isiklikult (VÕS § 635 lg 3). Kostja on avaldanud, et ootas hagejat tööd parandama, millest kohus järeldab et kostja eeldas, et hageja viib läbi vajalikud parandustööd ja sellega justkui andis talle mõistliku tähtaega VÕS § 646 lg 5 mõttes. Samas, kostja ei ole võimaldanud hagejal selle mõistliku aja jooksul oma kohustust täita ning seega ei ole tal õigust sõlmida teise ettevõttega lepingu ning nõuda sellest tekkinud kulud. Kostja tasaarvestuse nõue tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinnaks on hagiavalduses nõutav rahasumma (TsMS § 124 lg 1). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 2206,43 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja menetluskulud tuleb jätta osaliselt kostja kanda (TsMS § 163 lg 1), sest kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda (TsMS § 163 lg 2), sest kostja ei nõustunud kohtu pakutud kompromissiga. Asja menetlenud kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid ning märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1 ja TsMS § 174 lg 1). Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekiri, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks 1387,50 eurot. Kostja vaidles sellele vastu, leides et osaliselt on menetluskulud põhjendamatud. Hageja väidab menetluskulude nimekirja punkti 4 esimeses lauses, et „Hageja esitab kohtule järgmise kohtueelsete õigusabikulude ning menetluskulude nimekirja.“ Samas, ei ole hageja selgitanud ega eristatavalt kirjutanud millised kulud on kohtueelsed õigusabikulud ja millised kohtumenetluse jooksul tekkinud menetluskulud. Pärast loetelu esimeses lauses väidab juba hageja et „kõik ülaltoodud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega“ ehk sisuliselt räägib iseendale vastu. Kohus juhib siin tähelepanu, et kohtueelsed õigusabikulud on käesoleva kohtulahendiga kostjalt välja mõistetud ulatuses 395 eurot. 7
Prism Hooldus OÜ oli esitanud maksekäsu 17.12.2024 ning kohus leiab et enne seda tehtud õigusabikulud ei ole tekkinud käesoleva tsiviilasjaga seoses (TsMS § 174 g 1) ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus seega leiab et 17.12.2024 kuupäevast tekkinud kulud (15 h 25 min) on vajalikud ja põhjendatud ning määrab hageja menetluskuludeks kokku 1506,25 eurot, millest riigilõiv 350 eurot ja kohtuvälised kulud 1 156,25 eurot. Kostja esitatud menetluskulusid kohus ei analüüsi, sest need tuleb jätta kostja kanda. Menetluskulude jaotuse osas märgib kohus järgmist. Kohus on rahuldanud hagi osaliselt. Kohtumenetluse jooksul on kohus pakkunud kompromissina pooltele väljamõistetud summale kõige lähedama summa – 957,7 eurot (785 eurot pluss käibemaks). Kostja keeldus kohtuistungil kohtu pakutud kompromissis. Seetõttu tuleb kostja menetluskulud jätta tema enda kanda ja kostjal tuleb hüvitada hageja menetluskulud osaliselt 2/3 suuruses osas ehk 1004,16 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2026 lahendiga
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.