2-19-12853/9 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

10.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Sisulised asjaolud ja kohtu õiguslik põhjendus

4.Õiguslikult ei ole põhjendatud täielikult rahuldada hageja poolt tarbijast kostja vastu esitatud nõuet alla 100 eurose võla sissenõudmisega seotud kulude saamiseks VÕS § 113.2 lg 2 alusel summas 50 eurot (2 x 25 eurot). Alates 01.10.2015 kehtiva VÕS § 1132 lg 1 ja 2 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot, pärast lepingu lõppemist võib, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. ). TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Hageja nõutav kahekordne sissenõudekulu 2 x 25 eurot on tekkinud üksnes hageja valikust esitada sama lepingu alusel koostatud arvete kohta eraldi hagiavaldused. Hagiavaldustele lisatud dokumentidest nähtuvalt on mõlema nõude puhul saadetud kostjale 2018.a täpselt samad meeldetuletuskirjad ning kummagi hagiavalduse puhul eraldi kulutusi ei nähtu. Kohus rahuldab võla sissenõudmiskulude nõude summas 25 eurot ning jätab 25 euro osas rahuldamata. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavaldustes küsitud 137,40 euro asemel kokku 112,40 eurot (põhivõlg 49,45 € + viivis 37,95 € + sissenõudekulu 25 €) ja lisanduv viivis. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt peab kohus hagi osalise rahuldamise korral otsustama, kas pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades või jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, so 81,80 % ((112,40 x 100) : 137,40) ulatuses. Kohus leiab, et mõistlik on jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk kostja kanda jätta 81,80 % menetluskuludest ja hageja enda kanda jätta 18,20 % menetluskuludest.

Hagivalduses taotleb hageja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, s.o. riigilõivu summas 2 x 75 € ja lepingulise esindaja kulude summas 2 x 420 € (käibemaksuga) väljamõistmiseks. Hageja palub hüvitada õigusabi tasu 3,5 tunni ulatuses, tunnitasuga 100 € (lisandub käibemaks). Hageja kinnitusel kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. Arvesse võttes, et hageja ei ole välja toonud vajadust esitada oma nõuded kostja vastu vaid päevase vahega (27.08.2019 ja 28.08.2019) 2 eraldi hagina, loeb kohus sellest tingitud 150 euro suuruse riigilõivu kulu hageja enda kuluks ning leiab, et riigilõiv 75 eurot on põhjendamatu kulu, mida ei saa jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Väljakujunenud kohtupraktikas peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Samuti on Riigikohus korduvalt (nt 06.05.2015 määruses nr 3-2-1-4-15 p 14) rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega, samuti hagihinna suurusega. Antud lihtmenetluse asjas, milles tegemist on kostjale osutatud mobiilsideteenuse arvete alusel nn masshagidena esitatud väikese, alla 200-eurose hagihinnaga nõudega (samalaadseid hagisid on hageja esitanud kohtutele kümneid), kusjuures hageja on mõjuvat põhjust esile toomata esitanud sama kostja vastu sama lepingu alusel kaks eraldi hagi, suurendades kunstlikult nii enda kui ka kohtu ajakulu asja lahendamisel, sisuline vaidlus poolte vahel puudub ja asi on lahendatud kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, ei pea kohus mõistlikuks lepingulise esindaja kulutusi, mis ületavad hagihinda enam kui 5 korda (840:150=2,59). Arvesse võttes vaidluse sisu ja esindajate töömahtu blanketset tüüpi hagi koostamisel, on antud asjas väljamõistetava lepingulise esindajate kulu mõistlikuks suuruseks kohtu hinnangul 100 eurot (lisandub käibemaks), mis moodustab hagihinnast ca 75 % ja on sellega mõistlikus proportsioonis. Kokku moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 195 eurot (riigilõiv 75 € + lepingulise esindaja kulud 120 €). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vajalikest menetluskuludest, 195 eurost 81,80 % ehk 159,51 eurot. TsMS § 178 lg. 1, 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui vaidlustatav summa ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel, hageja taotlusel tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda hagejale viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik