lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-118915/27

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-118915/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1614
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 652 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsÜS § 146 lg 1Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaegVÕS § 824 lg 3ReisijaveolepingVÕS § 831 lg 5

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määrus 261/2004 art 6Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004, 11. veebruar 2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91EMPs kohaldatav tekst.C-402/07C-432/07C-629/10

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-118915/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja21.06.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Lennuabi OÜ14065010(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-118915

Tsiviilasi

Lennuabi OÜ hagi Finnair Plc vastu 600 euro ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. juuni 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Finnair Plc apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

648 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: Lennuabi OÜ (registrikood 14065010), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merle Veeroos, prokurist Karl Hõbemägi Kostja: Finnair Plc (Soome Vabariigi registrikood 0108023-3), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres

Istungi toimumise aeg

05. november 2019

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 21. juuni 2019 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja Finnair Plc kanda.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kahjust teatamine
VÕS § 851 lg 5Teadaolev kahju tekitamise koht
Menetluskulude rahalise suuruse määrab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 4 alusel kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu

1.Lennuabi OÜ esitas 03.09.2018 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Finnair Plc-lt 600 euro väljamõistmiseks. Võlgniku vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Lennuabi OÜ esitas 10.01.2019 Harju Maakohtule hagi Finnair Plc-lt 600 euro ja viivise väljamõistmiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.01.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi kuni võla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt omandas hageja nõude kostja vastu XX-lt. XX lendas reisijana 02.10.2017 kostja lennuga AY82 Singapurist Helsingisse. Lend hilines meeskonnaliikme haigestumise tõttu üle nelja tunni, mille tagajärjel jäi ta maha Tallinna suundunud jätkulennust (AY111).
4.Kuna reisija lendas Kuala Lumpurist Tallinna, kasutades vahepeatusi Singapuris ja Helsingis, on distants üle 3500 km ning reisija jõudis lõppsihtkohta enam kui nelja tunnise hilinemisega, on kostja kohustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.02.2004 lennukompensatsioonide määruse (EÜ) nr 261/2004 artiklite 6 ja 7 kohaselt tasuma reisijale 600 euro suurust hüvitist. Määrus ei välista lisaks hüvitisele seadusjärgse viivise nõude esitamist (määruse art 12). Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et lend AY82 hilines üle nelja tunni haigestunud meeskonnaliikmele asendaja otsimise tõttu.
7.Hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna reisija ei järginud lennu hilinemisest tingitud kahjunõudest teatamise tähtaega. VÕS § 831 lg 5 sätestab õigust lõpetava tähtaja, mille kohaselt ei või reisija esitada veotähtaja ületamisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet, kui ta ei teata kahjust vedajale ühe kuu jooksul pärast sihtkohta jõudmist.
8.Käesolevas asjas toimus veotähtaega ületanud lend 02.10.2017. Reisija teavitas kostjat oma nõudest 08.01.2018 ja loovutas oma nõude hagejale jaanuaris 2019. Tähtaja möödalaskmise tõttu puudub hagejal kostja vastu nõue. Esimese astme kohtu otsus
9.Kohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et reisijal oli broneering kostja 02.10.2017-03.10.2017 lennule marsruudiga Kuala Lumpur-Singapur-Helsingi-Tallinn; lend Singapurist Helsingisse hilines üle nelja tunni; reisija esitas 08.01.2018 kostjale nõude kahju hüvitamiseks; kostja keeldus kohtuväliselt kahju hüvitamisest ja reisija loovutas oma nõude kostja vastu

hagejale. Vaidlus puudub ka selles, et kohaldamisele kuulub määrus 261/2004 ja reisijal on lennu hilinemise korral õigus saada hüvitist. Pooled ei vaidle ka selle üle, et lennu hilinemine ei olnud põhjustatud erakorralisest asjaolust, et nõude loovutamine kehtib ja et põhimõtteliselt on hagejal õigus määruses sätestatud hüvitisele. Pooled vaidlevad selle üle, kas määruse alusel makstav hüvitis on käsitatav kahju hüvitamisena VÕS § 831 lg 5 mõttes ja milline õigusnorm kuulub kohaldamisele määruse artikli 7 alusel esitatud hüvitisenõude esitamise tähtaegade kindlakstegemise osas ning kas hageja kaotas nõudeõiguse, kuna ei teatanud oma nõudest kostjale ühe kuu jooksul.

11.Reisijal on iseenesest määruse 621/2004 alusel õigus hüvitisele lennu hilinemise korral samaväärsetel alustel reisijatega, kes lennust maha jäeti või kelle lend tühistati, vaatamata sellele, et määrus niisugust õigust sõnaselgelt ette ei näe (liidetud kohtuasi Nelson jt, C581/10 ja C-629/10).
12.Hüvitise saamiseks nõude esitamise tähtaja kindlaksmääramisel ei saa juhinduda Montreali konventsiooni artiklist 35, nagu leiab hageja. Montreali konventsioon ei kuulu kohaldamisele, kuna lennu hilinemisega kaasnevat ajakaotust, mis kujutab endast ebamugavust määruse nr 261/2004 tähenduses, ei saa käsitleda kui hilinemisest tulenenud kahju Montréali konventsiooni artikli 19 tähenduses (vt ka Nelson). Seega ei ole määruse 261/2004 artiklis 7 sätestatud hüvitis samatähenduslik kahju hüvitamise nõudega, mille esitamise tähtaega reguleerib VÕS § 831 lg 5.
13.Määruse artiklis 7 ette nähtud hüvitis on standardiseeritud hüvitus heastamaks ebamugavusi, mis igal reisijal paratamatult tekib siis, kui tema lend hilineb. Individualiseeritud kahju hüvitamise nõudeid, mida määrusega ette nähtud hüvitis ei kata, saab esitada Montreali konventsiooni ja ka siseriikliku õiguse alusel (vt ka Nelson jt). Määruse eesmärk oli mh tasakaalustada lennureisijate ja lennuettevõtjate huve. Artikkel 7 meetme kohaselt on hilinemine õigustatud ainult siis, kui see on tingitud erakorralistest asjaoludest, mis väljuvad lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt (vt ka otsus liidetud kohtuasjas Sturgeon jt, C-402/07 ja C-432/07 p 67). Seega ei kattu määrusega ette nähtud hüvitis kahju hüvitamisega Montreali konventsiooni ega Eesti siseriikliku õiguse tähenduses. Reisijal on õigus lennu hilinemise korral hüvitisele ka siis, kui tal ei ole individualiseeritud klassikalisel kujul kahju tekkinud.
14.Kuna VÕS § 851 lg 5 ei kohaldu, ei oma tähtsust see, et reisija ei teatanud nõudest ühe kuu jooksul pärast sihtkohta jõudmist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on nõue tähtaegne. Hageja nõue on põhjendatud nii põhinõude kui ka viivise osas. Apellatsioonkaebus
15.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
16.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja nõudele ei kohaldu VÕS § 831 lg 5. Määrus 261/2004 ei sätesta nõude aegumise ega muid nõuet lõpetavaid tähtaegu. Määrus sätestab eriliiki kahju, mis tekib reisijale lennu hilinemisest tekkinud ebamugavusest (vt kohtuasi Nelson jt, p 48 ja kohtuasi Sturgeon jt p 65). Euroopa Kohus on rõhutanud, et ebamugavuskahju on kahju eriliik, mis tuleb hüvitada. Tegemist on kahju hüvitamise juhtumiga, millele kohaldub kahju hüvitamise regulatsioon.
17.Tähtaeg, mille jooksul võib määruses ette nähtud hüvitise nõudmiseks hagi esitada, määratakse kindlaks iga liikmesriigi siseriiklikus õiguses (vt Moré, p 25 ja 26). Reisijaveolepinguid reguleeriva VÕS § 824 lg 3 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduse

sätteid ulatuses, milles valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti. Kuna vaidlusalust küsimust määrus 261/2004 ega Montreali konventsioon ei reguleeri, kohaldub kahjust teatamise tähtaegadele VÕS § 831 lg 5.

18.VÕS § 831 lg 5 on kooskõlas võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtetega. Säte ei kohusta pöörduma ühe kuu jooksul kohtusse, vaid üksnes teavitama vedajat. See tagab asjale kiire lahenduse ja õigusrahu. Hagi esitamise õigus on reisijal TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja jooksul. VÕS § 831 lg 5 eesmärk ühtib määruse nr 261/2004 eesmärgiga tasakaalustada lennureisijate ja lennuettevõtete huve. Lennureisi hilinemisest tulenev ebamugavustunne ja seega ebamugavuskahju tekkimine on reisijale kohe teada.
19.VÕS § 831 lg 5 kohaldamine on kooskõlas Euroopa Kohtu otsuse Moré p-ga 33, kuna see hõlmab kahjunõude esitamise õigustlõpetavaid tähtaegu. Otsuse eestikeelset teksti tuleb tõlgendada laiendavalt, sest vähemalt inglisekeelses tekstis ei saa terminit limitation of actions tõlgendada selliselt, et see hõlmab üksnes aegumistähtaegu Eesti õiguse mõttes. Oxfordi sõnaraamatu kohaselt on limitation tähtaeg, mille jooksul tuleb hagi esitada. See võib tähendada ka ajalist piiri hagemisõigusele ehk nõudeõigust lõpetavat tähtaega, mille VÕS § 831 lg 5 sätestab.
20.Õige ei ole maakohtu seisukoht, et määrusega ette nähtud kahju ei ole samatähenduslik VÕS § 831 lg-s 5 nimetatuga. Viimane räägib abstraktselt kahjust, mille põhjustab veotähtaja ületamine. Kuigi Eesti õiguses puudub eraldiseisev ebamugavuskahju hüvitamise institutsioon, peab liikmesriik seda aktsepteerima kui Euroopa Liidu õigusega loodud kahju eriliiki. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
23.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
24.Apellatsioonkaebuses kordab kostja maakohtus esitatud seisukohti materiaalõiguse kohaldamise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
25.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja nõudele ei kohaldu VÕS § 831 lg 5. Kohus leidis õigesti, et määruse nr 261/2004 artiklis 7 sätestatud hüvitis on standardiseeritud hüvitis selleks, et heastada ebamugavusi, mis tekivad kõigil reisijatel lennu hilinemise korral ühtviisi. Tegemist ei ole individualiseeritud kahjuga, mille

hüvitamist saab reisija nõuda Montreali konventsiooni ja siseriikliku õiguse alusel. Maakohus leidis õigesti, et määruses ettenähtud hüvitist on igal lennureisijal õigus lennu hilinemise korral saada ka siis, kui tal ei ole individualiseeritud klassikalisel kujul kahju üldse tekkinudki. Kuna VÕS § 831 lg 5 määruses nr 261/2004 sätestatud hüvitise nõudmise korral ei kohaldu, ei pidanud reisija teavitama lennuettevõtet hüvitise saamises soovist ühe kuu jooksul ja hageja ei ole kaotanud nõude esitamise õigust, nagu kostja ekslikult leiab.

26.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
27.Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kohaldub TsMS § 174 lg 4 ja menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm

Vahur-Peeter Liin

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja