Osaühingu TILTS (Eesti filiaali kaudu) avaldus Undla Vesi MTÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 4. oktoobri 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu TILTS (Eesti filiaali kaudu) määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Osaühing TILTS (Eesti filiaali kaudu; registrikood 10074620), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma Vastustaja (võlgnik): Undla Vesi MTÜ (registrikood 805444487), lepinguline esindaja vandeadvokaat Priit Lember
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 4. oktoobri 2019 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebemenetluse kulud Osaühingu TILTS (Eesti filiaali kaudu) kanda.
3.Mõista Osaühingult TILTS (Eesti filiaali kaudu) Undla Vesi MTÜ kasuks välja menetluskulud 900 eurot.
Osaühingul TILTS (Eesti filiaali kaudu) tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (900 eurolt) tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (määruse resolutsiooni p-d 2, 3 ja 4) esitada määruskaebuse. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (PankrS § 5 lg 2 koostoimes § 15 lg-ga 5). Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Osaühing TILTS (Eesti filiaali kaudu; avaldaja/võlausaldaja) esitas 19. augustil 2019 Viru Maakohtule avalduse Undla Vesi MTÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt teostas avaldaja riigihanke nr 202534 tulemusel 23. jaanuaril 2019 võlgnikuga sõlmitud projekteerimise töövõtulepingu nr 1-9/19/0129 alusel Undla kalapääsu projekti projekteerimistöid. Avaldaja andis võlgnikule üle esimese etapi tööd summas 2760 eurot ja väljastas samas summas arve nr 23, mille maksetähtaeg oli 26. mai 2019. Kuigi võlgnik võttis esimese etapi tööd vastu, esitas ta 3. mail 2019 avaldajale alusetult lepingust taganemise avalduse, mille avaldaja 7. mail 2019 motiveeritult tagasi lükkas ja andis võlgnikule tähtaja lepingu täitmise kinnitamiseks. Võlgnik kinnitust ei esitanud ning jättis arve tasumata. Võlgniku olulise lepingurikkumise tõttu esitas avaldaja 29. mail 2019 võlgnikule avalduse, milles andis talle vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 114 täiendava tähtaja arve tasumiseks ning lepingu täitmise kinnitamiseks. Samas avalduses teatas avaldaja, et kui võlgnik täiendavaks tähtajaks arvet ei tasu või ei esita kinnitust, et ta edaspidi täidab lepingut, loeb avaldaja end VÕS § 116 lg 5 alusel lepingust taganenuks. Võlgnik ei täitnud oma kohustusi ka täiendava tähtaja jooksul, millest tulenevalt on avaldaja lepingust taganenud. Avaldaja esitas 3. juulil 2019 võlgnikule e-posti teel ja tähitud kirjaga pankrotihoiatuse. Avaldaja esindaja võttis võlgnikuga korduvalt telefoni teel ühendust. Võlgnik lubas esitada pankrotihoiatusele vastuse ja ettepaneku võla tasumise kohta, kuid ei teinud seda. Avaldaja põhinõue on 2760 eurot. Lepingu p 8.3 järgi on avaldajal õigus nõuda viivist 0,5% päevas. Avalduse esitamise seisuga on viivisenõue 1173 eurot. Avaldaja kandis seoses võlgnikule esitatud kahju hüvitamise nõuetega 1742 euro suurust õigusabikulu. VÕS § 128 lg 3 alusel on avaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist. Võlgnik on registreeritud 15. jaanuaril 2018 ning tal puudub sisuline tegevus, sest alates registreerimisest kuni 2019 II kvartalini ei ole tal olnud käivet. Võlgnikul ei ole ka ühtegi töötajat. Võlgnikul ei ole ka kinnisvara ning puuduvad andmed muu vara kohta.
2.Võlgnik vaidles avaldusele vastu. Avalduse aluseks olev nõue ei ole selge ega tõendatud. Avaldaja ja võlgniku vahel on lepingut puudutav vaidlus, mis tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Avaldaja töö ei vasta lepingutingimustele, ta ei ole koostanud vastavat
põhiprojekti ega suutnud lepingut õigeaegselt täita. Võlgnik esitas 17. aprillil 2019 avaldajale leppetrahvi nõude. 3. mail 2019 esitas võlgnik avaldajale lepingust taganemise avalduse, mida pealkirjale vaatamata on võimalik tõlgendada võlgniku ülesütlemisavaldusena. Lepingu esemeks oleva Undla kalapääsu ja silla projekteerimise töid finantseeritakse Euroopa Liidu struktuuritoetustest. Sellest tulenevalt ei ole võlgniku enda rahalised vahendid lepinguliste kohustuste täitmise kontekstis asjakohased.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Viru Maakohus jättis 4. oktoobri 2019 määrusega ajutise halduri nimetamata, lõpetas menetluse, jättis menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 495 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu põhjenduste kohaselt esineb avaldajal formaalne alus pankrotiavalduse esitamiseks (pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p 1), kuid sellest ei piisa ajutise halduri nimetamiseks. Maakohus viitas PankrS § 15 lg 3 p-le 1. Avaldajal ei ole vaieldamatut nõuet võlgniku vastu. Vaidlus nõude tekkimise ja suuruse üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. 11. aprilli 2019 projekteerimistööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastu võetud tööde eest esitatud arve mittemaksmine ei ole piisavaks aluseks ajutise halduri määramiseks. Võlgniku väidete kohaselt ei ole tal vastuvõetud tööde eest tasumise kohustust olukorras, kus ta on kogu lepingust taganenud. Pankrotimenetluses ei ole kohtul võimalik anda õiguslikku hinnangut võlgnikul vastuvõtud tööde eest tasumise kohustuse tekkimisele. Seega on tõendamata PankrS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuslik tingimus (võlgniku vastu nõude olemasolu). Võlgniku vastuväidete kohaselt tuli avaldaja tehtud tööde eest tasuda SA Keskkonnainvesteeringute Keskus vahenditest. Avaldaja esindaja ei ole sellele vastu vaielnud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega nimetada võlgnikule ajutine haldur või saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Menetluskulud palub avaldaja jätta võlgniku kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on avaldaja nõue selge. Maakohus on õigesti lugenud tõendatuks, et võlgnik on 11. aprilli 2019 projekteerimistööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel tööd avaldajalt vastu võtnud. Võlgniku väited selle kohta, et tema taganemisavaldust on võimalik tõlgendada kui tellija ülesütlemist VÕS § 655 lg-te 1-2 alusel ning ta on laiendanud ülesütlemise juba täidetud kohustustele, ei ole asjakohased ning need tuleb jätta tähelepanuta. Võlgik esitas 3. mail 2019 taganemisavalduse, mitte ülesütlemisavalduse. Avaldaja on 7. mai 2019 vastuses selgitanud, et taganemisavaldus oli alusetu ja ainetu (s.o tühine). Isegi juhul, kui võlgnik oleks avaldusega lepingust taganenud (millega avaldaja ei nõustu), ei vabaneks ta kohustusest tasuda avaldajale juba tehtud ja üleantud töö eest (VÕS § 188 lg 2). Avaldaja viitab lepingu p-dele 3.4 ja 3.5. Võlgnik ei ole esitanud aktiga üleantud geodeetiliste uuringute ning põhiprojekti mahus geotehniliste pinnauuringute kvaliteedi ja/või lepingule vastavuse osas pretensioone ning allkirjastas akti. Seega oli ta kohustatud tasuma ka vastuvõetud tööde eest esitatud arve. Avaldaja ei saa esitada tasunõuet SA Keskkonnainvesteeringute Keskus vastu. Lepingu p 6.5 kohaselt, kui SA Keskkonnainvesteeringud Keskus keeldub võlgniku eest raha välja maksmast, on avaldaja nõudeõigus võlgniku vastu.
Avaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetust ja tõendanud nõude olemasolu.
5.Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
7.Võlausaldaja on võlgniku maksejõetuse põhistamisel tuginenud PankrS § 10 lg 2 p-le 1, mille kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui võlgnik ei ole täitnud 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohsutust täitnud 10 päeva jooksul. PankrS § 10 lg 3 esimene lause täpsustab, et pankrotiavalduse võib PankrS § 10 lg 2 p 1 nimetatud asjaoludel esitada võlausaldaja, kelle nõue on muutunud sissenõutavaks. PankrS § 10 lg 1 alusel peab võlausaldaja pankrotiavalduses tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta.
8.Vaidlustatud määrusega on maakohus jätnud PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel ajutise halduri nimetamata. Viidatud sätte kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nõuet ei saa lugeda selgeks, kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest (vt nt Riigikohtu 6. märtsi 2006 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10). PankrS § 15 lg 3 p 1 on suunatud eelkõige sellele, et ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Nõuet ei saa lugeda selgeks, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu.
9.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlusest. Võlgnik on nõudele vastu vaielnud ja ringkonnakohtu arvates on ta piisavalt põhistanud asjaolu, et võlausaldaja nõue ei ole PankrS § 15 lg 3 p 1 tähenduses selge. Praegusel juhul on võlausaldaja ja võlgniku vahel vaidlus töövõtulepingu üle. Kohus ei saa jätta tähelepanuta võlgniku väiteid selle kohta, et tema taganemisavaldust tuleb tõlgendada kui tellija ülesütlemist ning et ta on laiendanud ülesütlemise juba täidetud kohustustele. Lisaks tugineb võlgnik ka sellele, et hoopis temal on võlausaldaja vastu nõue. Nende asjaolude kindlakstegemine eeldab tõendite hindamist, asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Kuna võlausaldaja nõue ei ole PankrS § 15 lg 3 p 1 tähenduses selge, ei analüüsi ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väiteid võlgniku maksejõuetuse kohta.
10.Eelneva tõttu jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Võlgniku menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud määruskaebemenetluses 1665 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus on seisukohal, et võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu (180 eurot koos käibemaksuga) on mõistliku suurusega. Samas leiab ringkonnakohus, et võlgniku menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ega vajalikud. Ringkonnakohus menetluses on võlgnik esitanud sisuliselt ühe menetlusdokumendi, s.o määruskaebuse vastuse. Selle menetlusdokumendi koostamine peaks hõlmama ka maakohtu määrusega tutvumist, kliendiga nõupidamist kui ka määruskaebuse analüüsi. Seetõttu ei arvesta ringkonnakohus 4. oktoobri 2019 ja 8. oktoobri 2019 toiminguid. Ringkonnakohus ei arvesta ka 22. novembri 2019 toimingut (kohtunõudega tutvumine ja info edastamine), kuna kohtunõue puudutas menetluskulude nimekirjade esitamist. Määruskaebuse vastuse koostamiseks kulus võlgniku esindajal 7 tundi 30 minutit. Arvestades määruskaebuse vastuse keerukust ja mahtu, samuti seda, et selles menetlusdokumendis on olulises osas korratud juba maakohtu menetluses esitatud väiteid, on põhjendatud ajakuluks 5 tundi. Võlgniku põhjendatud ja vajalikud kulud määruskaebemenetluses on seega 900 eurot (5 tundi x 180 eurot/tund). See summa tuleb avaldajalt võlgniku kasuks välja mõista. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb määrata, et võlausaldajal tuleb tasuda väljamõistetud menetluskuludelt ka viivist.
12.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Tulenevalt PankrS § 5 lg-st 2 koostoimes § 15 lg-ga 5 ei saa määrust vaidlustada osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (määruse resolutsiooni p 1). TsMS § 178 lg 1 ja § 179 lg 3 alusel saab vaidlustada menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist (määruse resolutsiooni p-d 2, 3 ja 4). TsMS § 178 lg 3 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.