Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 04. oktoober 2019 kell 16.00 Tsiviilasja number
2-19-12408
Tsiviilasi
OÜ TILTS avaldus Undla väljakuulutamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: OÜ TILTS (registrikood: 50103005351), Eesti filiaali kaudu (registrikood: 10074620, asukoht: F.R.Faehlmanni 50/J.Köleri 18, 10125 Tallinn), lepinguline esindaja: Vesse Võhma (e-post: [email protected]);
Vesi
MTÜ
pankroti
Võlgnik: Undla Vesi MTÜ (registrikood: 80544487, asukoht: Tapa tee 11, 45201 Kadrina vald), seaduslik esindaja: T K (e-post [email protected]) ja lepinguline esindaja: Priit Lember (e-post: [email protected]). Eelistungi toimumise aeg
12. september 2019 kell 14.00
Eelistungil osalenud isikud
Avaldaja lepinguline esindaja Vesse Võhma; Võlgniku esindajad T K ja Priit Lember.
Resolutsioon
1.Jätta pankrotimenetluses ajutine haldur nimetamata ja lõpetada menetlus OÜ TILTS avalduses Undla Vesi MTÜ pankroti väljakuulutamise nõudes.
2.Jätta menetluskulud avaldaja OÜ TILTS kanda ja välja mõista avaldajalt võlgniku Undla Vesi MTÜ kasuks menetluskulud 495 (nelisada üheksakümmend viis) eurot.
Välja mõista avaldajalt võlgniku kasuks viivis menetluskuludelt (495 eurolt) alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 1 (6)
2-19-12408
4.Saata kohtumäärus avaldaja ja võlgniku esindajatele teadmiseks Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.19. augustil 2019 esitas OÜ TILTS Eesti filiaali kaudu Viru Maakohtule pankrotiavalduse Undla Vesi MTÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamise nõudes.
2.Avalduse kohaselt teostas avaldaja riigihanke nr 202534 tulemusel 23.01.2019 võlgnikuga sõlmitud projekteerimise töövõtulepingu nr 1-9/19/0129 alusel Undla kalapääsu projekti projekteerimistöid. Avaldaja andis võlgnikule üle esimese etapi tööd summas 2 760 eurot ning väljastas arve nr 23, mille maksetähtaeg oli 26.05.2019. Võlgnik võttis esimese etapi tööd vastu, kuid edaspidi hoidus igasugusest koostööst avaldajaga ning teiste Undla kalapääsu-silla projekti osalistega.
3.03.05.2019 esitas võlgnik lepingust taganemise avalduse, mille avaldaja 07.05.2019 lükkas tagasi ning andis võlgnikule tähtaja lepingu täitmise kinnitamiseks.
4.03.07.2109 esitas avaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, milles teatas, et juhul, kui võlgnik ei tasu võlga (sh arvet nr 23 summas 2 760 eurot, kuni 03.07.2019 arvestatud viiviseid summas 524.40 eurot ning õigusabikulusid summas 1 742 eurot) hiljemalt 14.07.2019, kavatseb avaldaja esitada võlgniku vastu kohtusse pankrotiavalduse.
5.Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku põhivõla suurus arve nr 23 eest 2 760 eurot ja avaldajal tekkinud kahju, so kantud õigusabikulud 1 742 eurot ning viiviste nõue 1 173 eurot
6.Avaldaja palus vastavalt PankrS § 10 lg 1, lg 2 p 1 kuulutada välja võlgniku pankrot.
MENETLUSE KÄIK
7.Viru Maakohtu 23.08.2019 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, määrati pankrotiavalduse läbivaatamiseks eelistung 12.09.2019 kell 14.00 ja võlgnikule anti tähtaeg avaldusele võimalike vastuväidete esitamiseks kuni eelistungi alguseni.
VÕLGNIKU VASTUVÄITED
8.12. septembril 2019 esitatud vastuses võlgnik vaidles avaldusele vastu. Vastuse kohaselt pankrotiavaldus on alusetu ja võlgnik on võimeline täitma oma rahalisi kohustusi. Avalduse aluseks olev nõue ei ole selge ega tõendatud. Poolte vahel on lepingut puudutav vaidlus, mis tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Pankrotiavalduse eesmärk on vältida avaldaja poolt toime pandud lepingurikkumiste alusel kahjuhüvitise väljanõudmist väljaspool pankrotimenetlust. Võlgnik palus kohtul jätta PankrS § 15 lg 3 p 1, 4 ja 6 alusel ajutine haldur nimetamata.
9.Võlgnik selgitas, et lepingu sõlmimise aluseks oli Maanteeameti riigihange nr 202534 ja selles esitatud lähteülesanne (kalapääsu eelprojekt). OÜ Tilts Eesti filiaal, kes kasutas lepingu täitmisel alltöövõtjana OÜ-t Xxxx, esitas riigihankel kõige madalama hinnaga pakkumuse. Pakkumus 2 (6)
2-19-12408 põhines lootusel, et töö on võimalik teha kerge vaevaga ja minimaalsete muudatustega, kasutades aluseks 2015.a projekti. Koheselt lepingu täitmisele asumise järgselt tekkisid pooltel erimeelsused. Töövõtja üritas tellijale presenteerida 2015.a tehtud ja sisu ning tehnilise kontseptsiooni poolest erinevat projekti. Tellija aga nõudis vastavalt lepingule lähtumist 2018.a koostatud uuest eelprojektist. Lepingu rikkumisena käsitleb võlgnik asjaolu, et avaldaja ei ole koostanud lepingule vastavat põhiprojekti ega suutnud lepingut õigeaegselt täita. Viivituste ning lepingule mittevastava töö tegemise tõttu esitas tellija 17.04.2019 töövõtjale leppetrahvinõude.
10.03.05.2019 edastas tellija töövõtjale lepingust taganemise avalduse. Kuigi võlgnik on avalduse pealkirjastatud kui taganemisavalduse, on seda võimalik tõlgendada kui tellija ülesütlemist VÕS § 655 lg 1-2 alusel. Tellija on vastavalt VÕS § 196 lg 4 laiendanud ülesütlemise ka juba täidetud kohustustele, mistõttu töövõtjal tasunõuet ei ole. Kuivõrd töövõtja „tehtud töö“ lähtub valest 2015.a projektist, ei ole sellel tellija jaoks mis tahes väärtust ega otstarvet. Osalise ja põhimõtteliselt vale töö alusel ei ole võimalik jätkata projekteerimist. Võlgnik ei tunnusta avaldaja tasunõuet, sest avaldaja töö ei vasta lepingule. Võlgnik peab lepingu lõppemise tõttu leidma projekteerimistöödeks uue partneri, kelle teenus on eeldatavasti kallim. Avaldaja puudulik töö ja töö tegemisega viivitamine on seadnud ohtu rahastamise Euroopa Liidu struktuurifondidest ning kulude abikõlbulikkuse.
11.Võlgnik rõhutas ka seda, et lepingu esemeks oleva Undla kalapääsu ja silla projekteerimise töid finantseeritakse Euroopa Liidu struktuuritoetustest. Tööde eest tasumise protsess näeb ette, et Undla Vesi MTÜ kinnitab avaldaja arve ning seejärel tasub arve SA Xxxxe (edaspidi XXXX) vahenditest. Võlgniku enda varalised vahendid lepinguliste kohustuste täitmise kontekstis ei ole asjakohased, mistõttu on arusaamatu, miks heidab avaldaja võlgnikule ette maksejõuetust, kui rahalised vahendid pärinevad kolmandalt isikult. Kui võlgnik annaks makseks aktsepti, saaks avaldaja nõuded XXXX-i poolt koheselt rahuldatud. Maksejõuetuse olukorda ei esine.
12.Võlgniku arvates avaldaja nõue ei ole sissenõutav ning on täitmata on PankrS § 10 lg 1 ja lg 2 p-s 1 sätestatud pankrotiavalduse esitamise eeldused. Lepingu p 6.2 ja ka VÕS § 637 lg 4 kohaselt on tasunõude eelduseks töö vastuvõtmine. Tõendid koostatud projekti nõuetele vastavuse või töö vastuvõtmise kohta puuduvad, mistõttu on PankrS § 10 lg 1 alusel avaldaja nõue tõendamata. Võlgnik on keeldunud avaldaja nõude täitmisest sellepärast, et avaldaja ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning ei ole koostanud lepingule vastavat põhiprojekti.
EELISTUNG
13.Eelistungil avaldaja esindaja jäi avalduse juurde. Võlgniku vastusest tulenevalt esitas avaldaja esindaja projekteerimistööde osa üleandmise-vastuvõtmise akti ja rõhutas, et võlgnik ei ole tasunud töövõtja poolt teostatud tööde eest, mida võlgnik on juba vastu võtnud. Esindaja palus nimetada ajutine haldur, et selgitada välja võlgniku maksejõuetus.
14.Võlgniku esindajad avaldusega ei nõustunud ja jäid võlgniku kirjalike vastuväidete juurde. Nende selgituste kohaselt olukorras, kus töövõtuleping on üles öelnud, ei ole võlgnikul ka lepingule mittevastava projekti alusel teostatud tööde eest tasumise kohustust. Lisaks tööde eest tasumine pidi toimuma SA Xxxxe vahenditest.
3 (6)
2-19-12408
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUISED
15.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja võlgniku vastuväidetega avaldusele, kuulanud ära menetlusosaliste esindajate seletused ning uurinud pankrotiasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et ajutine haldur tuleb jätta nimetamata ning pankrotiasja menetlus tuleb lõpetada.
16.Pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 1 kohaselt võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otsustab kohus kümne päeva jooksul ajutise halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse. Kui ajutise halduri nimetamine tuleb otsustada eelistungil, otsustab kohus kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest istungi toimumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhul otsustab kohus ajutise halduri nimetamise 20 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest.
17.Nõuded võlausaldaja pankrotiavaldusele on toodud PankrS 10 lg 2. Avaldaja on esitanud pankrotiavalduse võlgniku vastu PankrS § 10 lg 2 p 1 ja on tuginenud sellele, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Avalduse ja selle juurde lisatud lisade kohaselt esitas avaldaja võlgnikule 03.07.2019 pankrotihoiatuse ja andis võlgnikule tähtaja võlgnevuse tasumiseks 10 päeva, s.o kuni 14.07.2019 (t.lk 48-51). Eeltoodu alusel leiab kohus, et avaldajal esines küll formaalne alus pankrotiavalduse esitamiseks, kuid nimetatud asjaolust ei piisa võlgnikule ajutise halduri nimetamiseks.
18.PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
19.Avaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot, sest võlgnik ei ole poolte vahel 23.01.2019 sõlmitud projekteerimise töövõtulepingu nr 1-9/19/0129-1 (t.lk. 6-12) alusel tehtud ja 11.04.2019 üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 1/8-2019 (t.lk. 123-124) võlgnikule üle antud tööde eest 31.03.2019 esitatud arvet nr 23 (t.lk. 38) hiljemalt 25.05.2019 tasunud.
20.Võlgnik on esitanud pankrotiavaldusele vastuväited, millede kohaselt tekkisid pooltel erimeelsused, sest avaldaja kui töövõtja üritas võlgnikule kui tellijale esitada 2015.a tehtud projekti, võlgnik aga nõudis vastavalt lepingule lähtumist 2018.a koostatud uuest eelprojektist. Võlgniku arvates avaldaja ei ole koostanud lepingule vastavat põhiprojekti ega suutnud lepingut täita. Seda võlgnik käsitleb lepingu rikkumisena. 03.05.2019 esitas võlgnik avaldajale lepingust taganemise avalduse, mille kohaselt avaldaja ei ole alustanud projekteerimist vastavalt riigihankes nt 202534 olnud projekti edasi arendades (t.lk. 29). Menetluses on võlgnik tuginenud ka sellele, et tegelikult ta on 03.05.2019 avaldusega 23.01.2019 sõlmitud projekteerimise töövõtulepingu nr 1-9/19/0129-1 üles öelnud.
21.Eeltooduga on kohus tuvastanud, et avaldajal ei ole vaieldamatut nõuet võlgniku vastu. Kuna avaldaja oli teadlik sellest, et võlgnik vaidleb nõudele vastu, siis ole avaldaja pankrotihoiatustel olulist tähendust. Kohus leiab, et vaidlus võlgniku vastu nõude tekkimise ja nõude suuruse üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, mille käigus tuleb muu hulgas tuvastada, kas võlgnik on projekteerimise töövõtulepingu kehtivalt üles öelnud või sellest taganenud. Kohus leiab, et võlgniku poolt 11.04.2019 projekteermistööde üleandmise vastuvõtmise akti alusel vastu 4 (6)
2-19-12408 võetud tööde eest esitatud arve mittemaksmine ei ole piisavaks asjaoluks asjas ajutise pankrotihalduri määramiseks, põhjusel, et võlgniku väidete kohaselt ei ole tal ka vastuvõetud tööde eest tasumise kohustust olukorras, kus ta kogu töövõtulepingust taganenud. Pankrotimenetluses ei ole kohtul ka võimalik anda õiguslikku hinnangut võlgnikul vastuvõetud tööde eest tasumise kohustuse tekkimisele. Eeltoodu alusel kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et avaldajal võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue tekkis. Seega on tõendamata PankrS § 10 lg 1 sätestatud kohustuslik tingimus, s.o võlgniku vastu nõude olemasolu. Sellepärast leiab kohus, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu.
22.Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et PankrS § 10 lg 1 tulenevalt võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Võlgniku vastuväidete kohaselt tegelikult kuulus avaldaja tehtud tööde eest tasumine SA Xxxxe vahenditest. Avaldaja esindaja ei ole sellele vastu vaielnud. Kuigi avaldaja on 19.09.2019 tasunud kohtu deposiitarvele ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude ettemaksu summas 1 000 eurot (t.lk. 146), ei ole praeguses olukorras mõistlikku vajadust võlgnikule ajutise halduri määramiseks. Kohus on ka avaldaja esindajale kohtuistungilt teatanud, et ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude ette tasumine ei tähenda, et sellele järgneb pankrotimenetluse algatamine ja ajutise halduri nimetamine (t. lk.18 pöördel).
23.Kohus hinnanud menetlusosaliste väiteid ja vastuväiteid ning pankrotiasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, jätab ajutise halduri nimetamata. PankrS § 15 lg 7 kohaselt kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Menetluskulud
24.PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
25.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
26.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Võlgnik on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas võlgniku lepinguline esindaja TsMS §-s 218 lg 1 p 1 sätestatud nõutele. Võlgniku lepinguline 5 (6)
2-19-12408 esindaja on 12.09.2019 esitanud kohtule vastuse avaldusele (t. lk. 104-108) ja on osalenud 12.09.2019 toimunud eelistungil, mis kestis 44 min ehk 0,75 t (t.lk. 117-121).
27.Võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu on 150 eurot, millele lisandub käibemaks (t.lk. 133134), mis kohtu arvates on mõistliku suurusega. Võlgnik ei käibemaksukohustuslane, mistõttu tal ei võimalik käibemaksu tagasi taotleda. Kohus peab võlgniku lepingulise esindaja põhjendatuks õigusabi kulu suuruseks 495 eurot, s.h 360 eurot (2 t x 180) võlgniku seisukoha koostamise eest ja 135 eurot (0.75 t x 180) eelistungil osalemise eest, mis kuulub väljamõistmisele avaldajalt.
28.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlgnik on esitanud nõude menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Kohus rahuldab võlgniku taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
29.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel PankrS § 3 lg 2, § 5 lg 1, § 15 lg 5, TsMS § 463, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik 04.10.219 kohtumäärus 2-19-12408 jõustus 14. detsembril 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne referent
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.