28. november 2019 Lubja 4 Tallinn kohtumaja kantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-19-13367
Tsiviilasi
Intrum Debt Finance Ag hagi T T vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind
5439,59 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Intrum Debt Finance Ag (registrikood CH100.023.266, asukoht Industriestrasse 13c, Zug, 6300 Šveits), volitatud esindaja xxx (e-post xxx) Kostja: T T (isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada Intrum Debt Finance Ag hagi T T vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt
2.Välja mõista T Tlt põhivõlgnevus 3618,95 eurot (kolm tuhat kuussada kaheksateist eurot ja 95 senti), intress 240,23 eurot (kakssada nelikümmend eurot ja 23 senti), haldustasu 3,60 eurot (kolm eurot ja 60 senti) ja sissenõutavaks muutunud viivised 791,64 eurot (seitsesada üheksakümmend üks eurot ja 64 senti), kokku 4654,42 eurot Intrum Debt Finance Ag kasuks
3.Välja mõista T Tlt Intrum Debt Finance Ag kasuks viivis määras 19,9% aastas 3618,95 eurolt alates 03.09.2019 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni
Menetluskulud jätta 99% ulatuses T T kanda ja 1% ulatuses Intrum Debt Finance Ag kanda
2.Mõista T Tlt välja Intrum Debt Finance Ag kasuks menetluskulud 420,75 eurot (nelisada kakskümmend eurot ja 75 senti)
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb T Tl tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt
(420,75 eurot) Intrum Debt Finance Ag-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse asjaolud ja nõue
1.xxx AS (endine AS xxx) ja T T sõlmisid 20.06.2017 sihtlaenulepingu nr xxx. Laenulepingu alusel kohustus hageja andma kostjale laenu 4020 eurot osamaksega 107,53 eurot kuus 60 kuuks intressimääraga 19,90 % aastas. Lepingutasuks leppisid pooled kokku 80,40 eurot ning lepingu haldustasuks kuus 0,90 eurot. Kostja jäi tasumisega viivitusse, mistõttu ütles laenuandja 30.07.2018 laenulepingu üles.
2.AS xxx on 31.07.2018 nõuete loovutamise lepinguga loovutanud antud nõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Intrum Justitia Debt Finance AGle. Intrum Debt Finance AG volitatud esindajaks Eestis on Intrum Estonia AS. Teade nõude loovutamisest on kostjale saadetud ka 10.08.2018. Kostja vastuväited
3.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte e-posti xxx kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lgst 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
5.Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostjaga sõlmitud 20.06.2017 laenuleping, mida tõendab leping nr xxx (laenuleping). Laen tuli tagastada maksegraafiku alusel 60 osamaksega. Laenuleping öeldi üles 30.07.2018 osamaksete tasumata jätmise tõttu. Kostjal on tasumata laenumaksed perioodil 15.04.-31.07.2018 summas 3618,95 eurot.
6.Laenulepingu punkti 1.2 järgi on aastane intressimäär 19,9% ja krediidikulukuse määr 23,82%. Võrdluseks krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,92%. Seega krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
7.Riigikohtu kolleegium on lahendi 3-2-1-141-12 punktis 10 märkinud, et leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu
kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Eeltoodust järeldub, et intressi saab nõuda kuni laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumiseni, s.o kuni 30.07.2018. Kostjal tuli perioodi 15.04.15.07.2018 eest maksta intressi 240,23 eurot. Kuna kostja ei ole intressi tasunud, siis tuleb see talt hageja kasuks välja mõista.
8.Hageja on esitanud ka nõude haldustasu 3,60 euro väljamõistmiseks. Laenulepingu punktis 1.2 on pooled kokku leppinud haldustasu 0,90 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata nelja kuu haldustasu summas 3,60 eurot (4*0,90), mistõttu tuleb see kostjalt hageja kasuks välja mõista.
9.Hageja nõuab lepingu kehtivuse ajal saadetud kolme meeldetuletuskirja eest 15 eurot ja peale lepingu lõppemist sissenõudmiskulude hüvitist 50 eurot. VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot ning pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
10.VÕS § 1132 ei sisalda iseseisvat alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitisele ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirjade eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 580). Kohus on hagi käiguta jätmisel hagejale ka nimetatud asjaolu selgitanud.
11.Laenulepingu punkt 6.1. kohaselt on laenuandjal õigus kehtestada laenu haldamisega seotud kulutuste hüvitise, laenusaajale osutatavate teenuste tasude ja kohustuste rikkumise korral kohaldatavate leppetrahvide hinnakiri. Laenulepingust endast ei tulene, mille eest ja millises ulatuses võib hageja leppetrahve nõuda, kas poolte vahel on üldse kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks, samuti ei ole esitatud kohtule hinnakirja. Kohtu ette toodud asjaoludest ei saa järeldada, et poolte vahel oleks kehtivat kokkulepet sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Hageja ei ole tõendanud ka tegelikku kahju tekkimist, mistõttu jätab kohus rahuldamata meeldetuletuskirjade tasu 15 euro ja sissenõudmisega seotud kulude 50 euro nõude.
12.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
13.Laenulepingu punkti 1.2. kohaselt on pooled leppinud kokku viivisemääras 19,9% aastas ehk 0,06% päevas. Lepingu kehtivuse ajal on viivist arvestatud 4,38 eurot, mida kostja ei ole hagejale tasunud. Alates lepingu ülesütlemisest 31.07.2018 kuni hagi esitamiseni
02.09.2019 on põhivõlalt 3618,95 eurot arvestatud viivist 787,26 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised kokku 791,64 eurot (4,38+787,26) ja edasiulatuvad viivised alates 03.09.2019 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.
14.Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3618,95 eurot, intressid 240,23 eurot, haldustasu 3,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 02.09.2019 summas 791,64 eurot, kokku 4654,42 eurot ning alates 03.09.2019 viivis määras 19,9% põhinõudelt (3618,95 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 99% ja hageja kanda 1% ulatuses.
16.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 425 eurot, millest vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt välja mõista 420,75 eurot (425*99%).
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.