Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Aigar Saveljev'i vastu järelmaksuga müügilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask, PlusPlus Legal OÜ, e-post [email protected] Kostja Aigar Saveljev, isikukood xxx viibimiskoht xxx Esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Peep Rajavere, Läänemaa I Advokaadibüroo Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, 1⁄2 riigilõivu tagastamine
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
I. Kinnitada hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital ja kostja Aigar Saveljev'i vahel 25.11.2019. a kirjalikult sõlmitud kompromissileping alljärgnevatel tingimustel:
1.Kostja Aigar Saveljev tasub hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital põhisumma 169,00 €, intressid 37,33 €, viiviste nõue 21,18 €, sissenõudmiskulud 25 €, riigilõivu 1⁄2 määras summas 37,50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1/2 määras summas 210,00 eurot, kõik kokku 500,01 (viissada eurot 1 senti) eurot. Nõutud summad tasub kostja Aigar Saveljev PlusPlus Capital AS arveldusarvele EE082200221053320710 Swedbank, viitenumbriga 24751270 järgmise maksegraafiku järgi:
2.Kompromisslepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
3.Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub tasuma põhinõudelt 169,00 € viivist 0,07% päevas kuni nõude põhisumma täieliku tasumiseni. Kostja poolt sooritatud tasumised kuuluvad rahuldamisele VÕS § 415 lg 2 kohaselt s.o esimeses järjekorras sissenõudekulud summas 25,00 €, teises järjekorras põhisumma katteks summas 169,00 € ja kolmandas järjekorras intressi katteks summas 37,33 € ning neljandas järjekorras ülejäänud kohustuste katteks. II. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. III. Pärnu Maakohtul tagastada hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital peale käesoleva kohtumääruse jõustumist 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 37,50 (kolmkümmend seitse eurot 50 senti) eurot Aktsiaselts PlusPlus Capital arvelduskontole nr EE082200221053320710 Swedbank AS-is. IV. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Vastavalt kompromisslepingule jääb 1⁄2 hageja tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot ja 1⁄2 hageja lepingulise esindaja kuludest, s.o summas 210 eurot kostja kanda.
2.Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 405,60 eurot jätta riigi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
1.Hagiavaldus, menetluse käik 04.06.2019. a esitas Aktsiaselts PlusPlus Capital Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Aigar Saveljevilt 291,58 euro saamiseks, millele A. Saveljev esitas vastuväite. 15.07.2019. a esitas hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Aigar Saveljev'i vastu järelmaksuga müügilepingust tuleneva võlgnevuse 169 eurot, intressi 37,33 eurot, võla sissenõudmiskulu 25 eurot, viivise 21,18 eurot ja jooksva viivise nõudes alates 18.01.2019. a põhinõudelt (169 eurot) 0,07% päevas. Nõude aluseks on Inbank AS (faktoor), Hansapost OÜ (müüja) ja Aigar Saveljev'i (ostja) vahel 23.03.2018. a sõlmitud järelmaksuga müügileping nr HANZ17432. Lepingu kohaselt on müügilepingust tulenevad nõuded loovutatud faktoorile. Hagiavalduse kohaselt kostja lepingut ei täitnud ja tasumisi ei teostanud. Kuivõrd kostja rikkus lepingut, siis Inbank AS taganes lepingust 21.07.2017. a. AS Inbank on nõude loovutanud hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital 30.01.2019. a. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 75 eurot ja hageja õigusabikulud summas 420 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Pooled esitasid 08.11.2019. a kohtule kompromisslepingu, mille kohus jättis kinnitamata 22.11.2019. a määrusega. 25.11.2019. a esitasid pooled kohtule uue kompromisslepingu. Kohtu seisukoht
1.1.Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
1.2.Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.
1.3.TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle
tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
1.4.TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
2.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
2.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et menetlusega seotud menetluskuludest jäävad kostja kanda 1⁄2 hageja tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot ja 1⁄2 hageja lepingulise esindaja kuludest, s.o 210 eurot. Kompromisslepingus nimetatama menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses.
2.2.TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et 1⁄2 riigilõivu kuulub tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 75 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada hagejale 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot kompromisslepingus taotletud hageja arvelduskontole.
2.3.Kostja on taotlenud temale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu, summas 405,60 eurot, riigi kanda jätmist TsMS § 190 lg 7 alusel, mis sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub alus TsMS § 190 lg 7 kohaldamiseks, kuna kohus on 27.09.2019. a määrusega määranud A. Saveljev'ile riigi õigusabi andmise käesoleva tsiviilasja kohtumenetluses, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 8 p 1 alusel. Seega puudub kostjal riigi õigusabi tasu hüvitamise kohustus riigi ees. Kohus tugineb seejuures Riigikohtu 13.02.2013. a lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, kus Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud (p 23), et kui kostjale on määratud RÕS § 8 p 1 alusel riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, siis kostjal ei ole menetluse kestel ega ka pärast võimalikku apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist ei riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu ega kulutuste hüvitamise kohustust TsMS § 190 lg 2 ja lg 5 esimese lause alusel. Selliselt muutis kolleegium oma varasemat teistsugust seisukohta (vt Riigikohtu
1.veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-8-09, p 19). Menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse TsMS § 180 lg 4 järgi tsiviilkohtumenetluse seadustikus riigi menetlusabi kohta sätestatut üksnes niivõrd, kui riigi
õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kolleegiumi arvates sisaldub riigi õigusabi seaduses erikord riigi õigusabi korras kantud kulude riigi õigusabi saajalt väljamõistmiseks. RÕS § 15 lg 5 ja § 16 lg 1 järgi tuleb juba riigi õigusabi määramisel vastavalt RÕS §-le 8 kindlaks määrata, kas riigi õigusabi saaja peab saadud õigusabi eest ka midagi edaspidi riigile maksma. Seega peab riigi õigusabi saajale juba riigi õigusabi saamisel olema selge, mis tingimustel ta seda kokkuvõttes saab. Kui riigi õigusabi antakse hüvitamiskohustuseta, tähendab see kolleegiumi arvates, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend tema kahjuks. Kui kohus soovib jätta võimaluse, et kaotuse korral mõistetakse riigi õigusabi saajalt kulud riigi kasuks välja, tuleb riigi õigusabi anda hüvitamiskohustusega ja täpsustada, et hüvitamiskohustus on üksnes juhul, kui lahend kohtumenetluses tehakse riigi õigusabi saaja kahjuks. Hüvitamiskohustusega riigi õigusabi andmisel on kohtul TsMS § 190 lg-t 7 kohaldades võimalik isikut ka hüvitamiskohustusest vabastada või seda kohustust leevendada. Eeltoodust tulenevalt jäävad kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud summas 405,60 eurot (sh käibemaks) riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.