3.Määrata Ly Müürsoole ajutise halduri tasuks 10 tunni eest 1020 eurot (sh käibemaks).
4.Mõista Margus Viirokilt (isikukood xxxxxxxxxxx) välja ajutise halduri Ly Müürsoo tasu 543,60 eurot (sh käibemaks) OÜ-le Sentire MK (registrikood 10539935) arvelduskontole nr EE452200221011718199.
5.Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Ly Müürsoo ajutise pankrotihalduri tasust 476,40 eurot (sh käibemaks) riigi vahenditest ning kanda hüvitatav summa OÜ-le Sentire MK (registrikood 10539935) arvelduskontole nr EE452200221011718199.
6.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
7.Margus Viirokil (isikukood xxxxxxxxxxx) ilmuda võlgniku vande andmiseks Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja (Sauna 5, Rapla), 16. detsembril 2019 kell
1 (5)
8.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas (Sauna 5, Rapla) 16. detsembril 2019 kell 10.00.
10.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
11.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
12.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
13.Margus Viirokile võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
14.Käesolev määrus saata viivitamatult võlgnikule ja ajutisele haldurile ja jõustumisel Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja ajutise pankrotihalduri seisukohad
1.Margus Viirok (võlgnik) esitas 5. novembril 2019 avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
2.Pärnu Maakohus võttis 14. novembri 2019 määrusega panrotiavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo.
3.Ajutine pankrotihaldur esitas 22. novembril 2019 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur palub kuulutada välja võlgniku pankrot ning nimetada võlgniku pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Ajutine haldur palub kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta. Aruande kohaselt võlgnikul teadaolevalt vara, mida pankrotivara hulka arvata, puudub. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 89 981,66 euro ulatuses, sh võlgnevused Creditstar Estonia AS-ile 4999,27 eurot, Holm Pank AS-ile 1637,90 eurot, Luminor Bank AS-ile 38 559,73 eurot, Ferratum Bank p.l.c-le 3125,79 eurot, Credit.ee OÜ-le 676,22 eurot, TF Bank AB-le 1581,35 eurot, Omaraha OÜ-le 1200 eurot, Inbank AS-ile 1848,50 eurot, Coop Finants AS-ile 1650,03 eurot, Bondora AS-ile 6007,54 eurot, IPF Digital Estonia OÜ-le 4243,45 eurot, Rapo OÜ-le 7090 eurot, BB Finance Group OÜ-le 4670,80 eurot, Bigbank AS-ile 1193,52 eurot, Placet Group OÜ-le 2747,56 eurot ja hr T P (ik xxxxxxxxxxx) 8750 eurot. Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel on võlgnik saanud 2019. a maksustatavat tulu Rapo OÜ-lt, tema viimane netosissetulek oktoobris 2019 oli 984,49 eurot. Ajutine haldur toob maksejõuetuse põhjusena välja võlgniku vastutustundetu käitumise kohustuste võtmisel arvestamata enda reaalset sissetulekut ja võimalustega tekkivaid kohustusi tagasi maksta. Seega on maksejõuetuse
2 (5)
põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse (PankrS) mõttes. Käesolevas menetlusstaadiumis ei näe ajutine haldur takistusi, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuid võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse kestel täitma PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
4.Ajutine haldur palub pankrotivarast OÜ-le Sentire MK, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, välja mõista ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 1020 eurot. Kulude aruande kohaselt teostas haldur järgmised toimingud tunnihinnaga 80 eurot: järelpärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Maanteeametisse, MTA-le, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kotta, elektrimüügifirmadele, sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele, BIGBANK AS-ile, TF Bank AB-le, Holm Bank AS-ile, Svea Finance OÜ-le, ALG Liising AS-ile, AS-ile Inbank, Hüpoteeklaen OÜ-le, Mogo OÜ-le, Autopant OÜ-le, Autokiirpant OÜ-le, KiirAutoLaen.ee OÜ-le, Rapo OÜ–le, hr T P - 3 h; tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega 2 h; dokumentide analüüs, suhtlemine võlgniku ja võlausaldajate esindajatega - 1,5 h; aruande ettevalmistamine; kohtuistungil osalemine – 3,5 h . Kokku moodustab ajutise halduri tasu tehtud toimingute eest 800 eurot (10 h x 80 eurot/h). Ajutise halduri bürookulud (sh telefoni kasutamine, mobiiltelefoni skänneerimismasina kasutamine, arvuti kasutamine, bürooruumide transpordikulud) moodustavad 50 eurot.
kasutamine, kasutamine,
Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud kokku moodustavad 1000 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 1200 eurot.
5.Võlgnik esitas 26. novembril 2019 kohtule avalduse täienduse, mille kohaselt soovib ta oma kohustuste hulka arvata ka Veipmarket OÜ-le antud käendused, kokku 73 673,90 euro ulatuses.
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.
7.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse
3 (5)
raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.
8.Praegusel juhul on võlgniku maksejõuetus püsiva iseloomuga, sest võlgnikul vara puudub, mistõttu ei ole võimalik rahuldada võlgniku kohutusi, mida on ajutise halduri aruande järgi teadaolevalt vähemalt 89 981,66 euro ulatuses. Lisaks esitas võlgnik 26. novembril 2019 kohtule avalduse täienduse, mille kohaselt soovib ta oma kohustuste hulka arvata ka Veipmarket OÜ-le antud käendused, kokku 73 673,90 euro ulatuses. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes (PankrS § 22 lg 5). Võlgnik on ajutise pankrotihalduri aruandega tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud. Kuna võlgnik on esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse ning käesoleval ajal ei ole teada PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodust, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et Ly Müürsoo tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb viia läbi Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas (Sauna 5, Rapla) 16. detsembril 2019 kell 10.00. Pankrotihalduril tuleb tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.
9.PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.
10.Kohus kohustab võlgnikku Margus Viirokit ilmuma võlgniku vande andmiseks Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja (Sauna 5, Rapla) 16. detsembril 2019 kell 9.55.
11.Tulenevalt PankrS § 23 lg-test 1 ja 3 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, sh ajutise pankrotihalduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara.
12.Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu suurusele ei ole võlgnik istungil vastu vaielnud.
4 (5)
Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et määruses eeltoodu põhjal esineb võlgniku pankrotimenetluses PankrS § 29 lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna PankrS § 171 lg-s 11 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb seega ajutise halduri tasu hüvitada 397 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, mis lisandub välja makstavale summale).
/allkirjastatud digitaalselt/ Agle Elmik kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.