Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgnik kanti äriregistrisse esmakandena 06.05.1997.a. Võlgnik alustas oma tegevust 1992. aastal ja oli kantud ettevõtteregistrisse. Võlgniku aktsiakapital on 447 100 EEKi, aktsiakapital on eurodeks muutmata. Võlgniku põhitegevusalaks oli äriregistri andmete kohaselt elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Võlgniku majandusaasta kestus oli 01. jaanuarist 31. detsembrini. Viimane majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 2017. aasta kohta. Võlgniku juhatuse liige on alates 06.05.1997 A. G. (isikukood xxx). Äriregistri kande kohaselt on tema volitused lõppenud 18.01.2016.a. Võlgniku nõukogu liikmed on H. M. (isikukood xxx), L. T. (isikukood xxx), R. S. (isikukood xxx) ja T. R. (isikukood xxx). Võlgniku aktsionärid on A. K. (isikukood xxx) 16,7%, R. S. 14,3%, A. G. 23%, H. M. 23% ja T. R. 23%. Võlgnik palub välja kuulutada pankroti ja põhjendab seda sellega, et käesoleval aastal on ehitushangetes osalemine olnud ebaedukas, võidetud on paar väiksemat hanget ja töö seiskumise tõttu ei ole olnud võimalik töötajatele keskmist töötasu maksta. Aastal 2018 kogutud reservid on ära kasutatud. Võlad on tekkinud töötajate ees, samuti maksuvõlad. Olenemata sellest, et Maksuja Tolliametiga on võlgnevused ajatatud, ei ole äriühingu juhataja hinnangul tegevuse jätkamisel perspektiivi. Äriühingu juhatus on otsinud võimalusi edasi tegutsemiseks, kuid hangetel saavutatud mõningane edu ei olnud juhatuse hinnangul sedavõrd suur, et oleks taganud vanade võlgade kustutamise, pigem oleks võlakoorem suurenenud. Äriühingu aktsionärid on pankrotiavalduse heaks kiitnud 13.09.2019.a. erakorralisel üldkoosolekul. Töötajatega on töösuhted lõpetatud ja peale kohtulahendi saamist esitab selles osas pankrotihaldur nõude Töötukassale. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikul osalusi teistes äriühingutes ei ole. Võlgnikule kuulub kinnistu: nr 12608202, katastritunnus 33702:003:0091, elamumaa 271m2 , xxx, kaasomand 336/2016. Tegu on garaažiga, mille orienteeruv väärtus võib olla kuni 1000 eurot. Võlgnikul on pangakonto Swedbank AS-s nr EExxx, konto jääk 83,33 eurot. Maanteeameti andmete kohaselt on võlgniku nimele liiklusregistris registreeritud järgmised sõidukid: Renault Trafic registreerimisnumbriga xxx (registreerimise aasta 2008). Sõiduki ligikaudne väärtus võib olla 1200 eurot. Sõiduk on remonti vajav; Renault Trafic registreerimisnumbriga xxx (registreerimise aasta 2007). Sõiduk on sõidukõlbmatu ja seetõttu väärtust ei oma. Võlgniku pankrotiavaldusest ja antud selgitustest nähtub, et võlgnik arvestab varana ka säilinud kontoritehnikat ja tööriistu. Võlgniku seletuste kohaselt on nimetatud varad amortiseerunud enamuses täielikult. Pankrotihaldur nõustub nimetatud hinnanguga. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku vara väärtuseks ligikaudu 2200 eurot. Võlgnikul on kohustused 10 töötaja ees (saamata töötasud, puhkusetasud ja töölepingute lõpetamise hüvitised) kokku summas 57 271,01 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel ja võlgniku kinnitusel on võlgnikul maksuvõlg summas 16 770,64 eurot, millele lisandub intress summas 828,12 eurot, kokku 17 598,76 eurot. Ajutise pankrotihalduri tehtud päringu vastusest täitemenetluste registrisse nähtub, et võlgniku suhtes käimasolevaid täitemenetlusi ei ole.Võlgnikul on lisaks eespool nimetatud võlgadele veel alljärgnevad kohustused: T. OÜ 800 eurot; L.OÜ 1500 eurot; X 150 eurot; A. G. 620 eurot; H. M. 4200 eurot; V. OÜ 324,98; N.15,12. Kokku 7 610,10 eurot. Kõik kohustused kokku moodustavad 82 479,87 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et arvestades võlgniku vara ilmselt võimalikku madalat müügiväärtust, siis võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Vastavalt PankrS § 22 lg 5 peab ajutine haldur andma arvamuse ka maksejõuetuse põhjuse ja aja kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Esmalt peab haldur vajalikuks märkida, et käesoleval juhul on pankrotiavalduse

esitanud võlgnik ise, mistõttu on maksejõuetuse olemasolu võimalik eeldada. Kontrollides ja analüüsides võlgniku poolt esitatud andmeid võib nõustuda võlgniku seisukohtadega, sealhulgas maksejõuetuse põhjuste osas. Võlgniku viimaste aastate äritegevuse tulem on olnud kahjumis, samuti on juhatuse liige kinnitanud, et ettevõtte tegevus on sisuliselt lõppenud, samuti on edaspidist tegevust omanike ringis hinnatud perspektiivituks. Tulenevalt pankrotiseaduses antud maksejõuetuse põhjuste liigitustest on käesoleval juhul maksejõuetuse põhjuseks „muud põhjused“. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu vähemalt alates ajast, mil selgus, et ehitushankeid ei ole tavapärases ulatuses võidetud, selleks on 2019.a. suvi. Tuleb märkida, et võlgniku juhatus on pankrotiavalduse sisse andnud õigeaegselt, et mitte võlakoormat suurendada. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnuseid. Raskete juhtimisvigade olemasolu ajutise pankrotimenetluse raames ei ole samuti võimalik olnud tuvastada. Pangakontode ja tehingute ülevaatusel tavapärasest majandustegevusest erinevaid ja tagasivõidetavaid tehinguid ei ilmnenud. Ajutisel halduril ei ole käesolevas menetlusstaadiumis võimalik tehtud järeldusi ajutise menetluse piiratud mahtu arvestades lõplikult kinnitada. Juhul, kui võlausaldajad soovivad läbi viia põhjalikumat analüüsi ning dokumentaalrevisjoni, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames, tuleks kuulutada välja võlgniku pankrot. Käesoleval ajal on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara väärtuses, mille realiseerimisel on võimalik katta ajutise halduri tasu ja kulud, kuid millest ei jätku pankrotimenetluse kuludeks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara, mille arvelt oleks võimalik edaspidi võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada. Samuti, kuna võlgniku äriühingu tegevus on lõppenud ja töötajad on vabastatud, ei ole võimalik eeldada, et võlgnikul taolises ulatuses rahalisi vahendeid pikemas perspektiivis võiks tekkida. Tulenevalt eeltoodust on ajutisel pankrotihalduril ainuvõimalik asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Arvestades eeltoodut leiab ajutine haldur, et esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 29 lg 1 alusel raugemisega ilma pankrotti välja kuulutamata juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 2500 eurot pankrotimenetluse kuludeks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 82 479,87 eurot, kuid vara vaid 2 200 euro väärtuses. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks ilmselt „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 13.11.2019 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2 500 eurot hiljemalt 25.11.2019. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kA.akse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku endise juhatuse liikme A. G. (isikukood: 35710150220). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 710 eurot, millele lisandub käibemaks 342 eurot, kokku 2 052 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 1 710 eurot, millele lisandub käibemaks 342 eurot, kokku 2 052 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.