Tallinna Ringkonnakohus
Tsiviilasja number
2-19-2976
Määruse tegemise aeg ja koht
26.11.2019, Tallinn
Kohtukoosseis
Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin
Tsiviilasi
XX avaldus väljakuulutamiseks
pankroti
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.05.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Ajutine pankrotihaldur: Martin Krupp
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Avalduse kohaselt on võlgnikul võlgnevusi kokku ca 38 756 eurot ja lisaks kohtutäituri tasud. Seletuses maksejõuetuse põhjuste kohta on võlgnik märkinud, et laenude võtmise ajal oli tal olemas töö ja ta sai laene tagasi maksta, kuid pärast töölt koondamist võttis ta uusi laene, et vanad laenud ära maksta, mistõttu võlad kasvasid. Pankrotiavalduse esitamise ajal viibis võlgnik vanglas, kuid vabanes vanglast 2019. aasta septembris. Vanglas puudub võimalus tööd saada, et võlgnevusi tasuda. Vabaduses olles on tööle saamine takistatud vanuse (50 eluaastat) ja kriminaalkorras karistatuse tõttu.
sissetuleku puudumine pikema ajajooksul ning ebaseaduslik tegevus, mille tulemusena on temalt täiendavalt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud. Maakohus märkis, et kohus määras 10.05.2019 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 7 kalendripäeva jooksul kohtumääruse avaldamisest. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.05.2019. Seisuga 23.05.2019 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. Maakohtu hinnangul ei kuulu võlgniku avaldus rahuldamisele, kuivõrd esinevad PankrS § 171 lg 2 p 1 ja 5 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist takistavad asjaolud: võlgnik on rikkunud teabe andmise kohustust ning võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjus on kuritegude ja väärtegude toimepanemine, mille tulemuseks on kahju hüvitamise nõuded võlgniku vastu. Kohtu e-toimiku andmetel on võlgnik esmakordselt kriminaalkorras karistatud 2006. aastal, kui võlgnikku süüdistati selles, et ta varastas sõiduautost Ford Sierra reg. nr. XXXXXX, aku ja küünlajuhtmed, tekitades sellega kokku varalist kahju summas 1000 krooni. Järgnevate aastate jooksul on võlgnikku korduvalt karistatud erinevate kriminaalsüüdistuste alusel. Viimane karistus on võlgnikule määratud 12.11.2018 kohtuotsusega põhjusel, et võlgnik juhtis tahtlikult ning korduvalt mootorsõidukit olles joobeseisundis, millega ta rikkus LS § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Kriminaalkaristuste ning Politsei- ja Piirivalveameti nõuete puhul on tegemist võlgniku poolt õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõuetega. Seega moodustuvad võlgniku kohustused õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuded, mis ei lõpeks ka võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise korral. Maakohus viitas, et PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Selliste kohustuste puhul ei ole võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral võimalik oma kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevalt puudub võlgniku kohustustest vabastamise menetlusel igasugune edulootus ning avaldusega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Samuti puudub maakohtul veendumus, et võlgnik asub täitma oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud alates 2002. aastast (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti nõue) ning on vastutustundetult üksnes kohustusi juurde tekitanud, millega on kahjustanud juba olemasolevate võlausaldajate huve. Võlgniku menetluslik huvi ei ole seega suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi osalisele rahuldamisele, vaid üksnes kohtulahenditest tulenevatest kohustustest vabanemisele, mis ei ole aga kooskõlas PankrS § 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgiga. Võlgniku määruskaebus
Võlgnik on seisukohal, et kohus saab PankrS § 176 lg 2 nimetatud õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuded välja jätta.
PankrS §-s 171 lg 2 p 1 (pankroti- või täitemenetlusalane kuritegu, maksualane kuritegu või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuritegu). Asjas ei nähtu, et võlgnik on toime pannud PankrS § 171 lg 2 p 1 nimetatud süütegusid. Seega ei esine PankrS § 171 lg 2 p 1 nimetatud alust, mis takistaks võlgniku pankroti väljakuulutamist.
PankrS § 176 lg 2 järgi ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega juhul, kui võlgniku kohustuste aluseks on kahju õigusvastane tahtlik tekitamine, ei ole võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda (RKTKm 3-2-1-1-13, p 11). Maakohtu põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks võlausaldajate nõudeid analüüsinud ja jõudnud järeldusele, et kõik võlgniku kohustused on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused või lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Ajutise halduri aruandest (tl 36-39, 52, 55-58) nähtuvalt ei koosne võlgniku kohustused praegusel juhul vaid sellistest kohustustest, millest vabanemine ei ole PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgadest vabastamise menetluse tulemusena võimalik. Võlausaldajate nõuete lõplik struktuur selgub alles nõuete kaitsmise tulemusena.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.