Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-19-12851
Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja lahendamise viis Menetlusliik
Pärnu Maakohus Leanika Tamm 25. november 2019.a, Pärnu kohtumaja 2-19-12851 PlusPlus Capital AS hagi R.S. vastu võla nõudes
126,21 eurot nende Hageja: PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806; asukoht: Tartu maantee 83-601, Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask, PlusPlus Legal OÜ; e-post: [email protected] Kostja: R.S., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx Kirjalik menetlus Lihtmenetlus
Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega. Välja mõista kostjalt R.S.lt (S.) hageja PlusPlus Capital AS kasuks kostja ja Elisa Eesti AS vahel 28.12.2015.a sõlmitud liitumislepingu nr xxxxxxxxxxx (kliendinumber xxxxxxxxxxx) alusel koostatud arvetest nr 2016442100 ja 2016656575 tulenev võlgnevus kogusummas 72,14 eurot, millest põhivõlgnevus 38,33 eurot, viivis perioodil 18.09.2016.a kuni 16.08.2019.a 8,81 eurot, sissenõudekulu 25 eurot).
2-19-12851 summas 109,36 eurot.
2-19-12851 hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
2-19-12851 ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (3,1875 korda). Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja on arvestanud viiviseid tasumata arve tasumistähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni päevani, s.o kuni 16.08.2019.a. Arve nr 2016442100 summas 20,70 eurot tasumata jätmise eest on hagejal õigus nõuda viivist perioodil 18.09.2016.a kuni 16.08.2019.a summas 4,82 eurot ning arve nr 2016656575 summas 17,63 eurot tasumata jätmise eest perioodil 18.10.2016.a kuni 16.08.2019.a summas 3,99 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt osaliselt summas 8,81 eurot (4,82+3,99). Sissenõutavaks muutunud viivise summas 19,28 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas kuni põhinõude 38,33 eurot.
2-19-12851
2-19-12851 Kohus on eelnevalt selgitanud, et hagejal oli võimalik esitada nõuded kostja vastu ühes hagiavalduses. Kuni 126,21 euro suuruselt hagihinnalt tuleb tasuda riigilõivu 75 eurot. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta kostja kanda riigilõiv summas 150 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu osas on menetluskulude väljamõistmine kostjalt põhjendatud 75 euro ulatuses. Hageja on tahtlikult teinud ebavajalikke kulutusi ilmselgelt väikeste nõuete eraldi välja mõistmiseks kohtu kaudu, seega ei ole põhjendatud nende kulutuste kostja kanda jätmine. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 37,51% ulatuses ja kostja kanda 62,49% ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 175 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mõistab kostjalt hageja kasuks välja 109,36 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
6/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.