3 433,69 eurot Hageja: Duubel Veod OÜ (registrikood 12010081), asukoht Sadama tn 5, 10111 Tallinn
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja seaduslik esindaja: Tõnu Uusmaa, e-post: [email protected] Kostja: FIE Xxx (registrikood xxx), asukoht xxx: Kohtuistungi aeg
25.09.2019 ja 06.11.2019
RESOLUTSIOON
1.Jätta Duubel Veod OÜ hagi FIE Xxx vastu võla nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja Duubel Veod OÜ kanda.
3.Määrata menetluskulud kindlaks selliselt, et neid hagejalt kostja kasuks välja ei mõisteta.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Hageja ja kostja sõlmisid 15.12.2015 paketilepingu 1 Individuaal nr 232 (rendilepingu). Lepinguga sai kostja enda kasutusse sõidukid taksoteenuse osutamiseks.
2.Duubel Veod OÜ-l ja AS-l Tallink Takso on lepingud erinevate ettevõtetega (äriklient), kellele on väljastatud firmakaardid taksosõitude tegemiseks. Firmakaardiga sõite (sh ka teisi tehinguid) teostavad vastutavad vedajad (taksojuhid), kellel on sõlmitud sõiduki kasutamiseks rendilepingud kas Duubel Veod OÜ-ga või AS-ga Tallink Takso. Xxxil oli rendileping Duubel Veod OÜ-ga, kuid sõltumata sellest kumma äriühinguga leping on sõlmitud toimub arveldamine läbi AS Tallink Takso (see on kokku lepitud Duubel Veod OÜ ja Xxxi vahel sõlmitud rendilepingu lisas nr 2 - Poolte lepingulised tasud ning nende arvestamise ja tasumise kord).
3.Tallink Takso AS esitab vastutavale vedajale iga kuu teenuste arve (taksorent). Vastutav vedaja esitab Tallink Takso AS-le vastu samal kuul arve ärikliendi firmakaardi tehingute eest. Tallink Takso AS teeb nende kahe arve vahel tasaarvelduse. Kui vastutava vedaja firmakaartide käive on väiksem kui tema taksorendi kohustus, siis peab vastutav vedaja maksma vahe Tallink Takso AS pangakontole või kassasse. Kui vastutava vedaja firmakaartide käive on suurem kui tema taksorendi kohustus, siis maksab Tallink Takso AS ise vahe vastutava vedaja pangakontole.
4.Kostja on jätnud eelnimetatud lepingu alusel osaliselt tasumata 30.11.2016 esitatud arve nr 7445 (tasumata osa 594,09 eurot) ja täielikult tasumata 31.12. 2016 esitatud arve nr 8130 summas 820,64, 31.01.2017 esitatud arve nr 553 summas 807,79 eurot, 28.02.2017 esitatud arve nr 1260 summas 738,55 eurot ja 31.03.2017 esitatud arve nr 1939 summas 472,62 eurot. Võlgnevuse kogusumma 3 433,69 eurot.
5.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 3 433,69 eurot.
KOSTJA VASTUS
Kostja vaidleb hagile vastu ja ei tunnista hagis esitatud nõudeid.
7.Kostja selgitab, et töötas taksojuhina Tallink Takso AS-s umbes 8 aastat. Detsembris 2015 sõlmis ta rendilepingu hagejaga ja hakkas sõitma Takso 24 kaubamärgi all.
8.Iga kuu lõpus andis ta kõik lepinguliste klientide sõidu eest kogunenud kviitungid ära Tallink Takso AS raamatupidamisosakonnale. Kostja selgitas, et on suurema osa rendisummast maksnud sularahas Tallink Takso AS kontoris ja mõned maksed teinud oma arvelt (500 eurot) ja oma naise arvelt (400 eurot).
9.Täiendavalt selgitab kostja, et kogu arveldus käis ainult Tallink Takso kaudu ja Duubel Veod OÜ ei ole esitanud kostjale ühtegi arvet. Kostja lõpetas töö taksojuhina 15.03.2017 ja palus väljastada lõpparve, sest tema andmete järgi jäi tal umbes 500 eurot maksmata. Ta sai aga arve summas umbes 4 600 eurot, millega ta ei olnud nõus. Ta palus selgitusi, mida ta ei saanud. Sai mais 2018 ainult paberid kohtumajast.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja kostja vastuväiteid ning poolte poolt esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
11.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub pooltel vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 15.12.2015 paketilepingu 1 Individuaal nr 232. Pooled käsitlevad ülalviidatud lepingut auto rendilepinguna (tlk 84 – eelistungi protokoll).
12.Pooled ei vaidle, et poolte vaheline arveldus käis läbi Tallink Takso AS (tlk 92 pöördel – hageja seisukohad, tlk 84 pöördel – kostja seisukoht, eelistungi protokoll). Hageja esitas läbi Tallink Takso AS kostjale auto rendiarveid vastavalt pooltevahelisele lepingule. Kostja poolt kuulusid tasumisele:
auto rent (600 eurot)
teenustasu vastavalt lepingu lisa 2 p 8 - kui rentnik teostab Duubel Veod OÜ klientide vedu, siis nende äriklientide taksomeetri näidu eest on ettenähtud teenustasu, mis on 10% äriklientide vedude summast
taksomeetri sõidu alustamise tasu - lepingu lisa p 9 - iga käivitus, mil taksojuht taksomeetri käima paneb, on tema jaoks tasuline - koos käibemaksuga 90 senti/käivitus
lennujaama tasu - vastavalt lepingu lisa 2 p 9 lg c – 36 senti on üks sisenemine lennujaama
remondi kulu - iga kord, kui autol on tekkinud vigastus, see fikseeritakse ja pannakse remondikulu arvele juurde
13.Kostja poolt tasumisele kuuluvatest summadest arvestati maha firmaklientide poolt Tallink Takso AS-le makstud summad, taksojuhi poolt sularahas või ülekandega Tallink Takso AS-le tasutud summad ja Tallink Takso AS makseterminalist Tallink Takso AS-le laekunud summad.
14.Kostja kinnitas istungil, et ta on hagejaga sellistes arvestuspõhimõtetes kokku leppinud ja arvete kujunemise põhimõttele kui sellisele vastu ei vaidle. Samas vaidleb kostja vastu arvetel olevatele reaalsetele summadele ja asjaolule nagu oleks tal hageja ees võlgnevus.
15.Kohus selgitas hagejale eelistungil, et kui esimesel arvel, mis on kohtule esitatud, ei ole nullseis, vaid enne seda oli mingi võlgnevus, tuleb hagejal esitada selle kohta tõend ja selgitus. Kohus on selgitanud, et selline arvestus tuleb esitada alates 15.12.2015 (ehk ajast, mil pooled omavahelise lepingu sõlmisid). Täiendavalt selgitas kohus, et kui kostjal oli lepingu sõlmimise seisuga hageja hinnangul Tallink Takso AS ees võlgnevus, mille katteks kostja poolt tasutud summasid arvestati, tuleb tõendada, et nõudeõigus on hagejale loovutatud või tal on muul alusel õigus seda Tallink Takso AS eest sisse nõuda (eelistungi protokoll, lk 3, tlk 85). Hageja selliseid tõendeid kohtule ei esitanud. Pooled sõlmisid lepingu 15.12.2015. Tasumise kohustus tekkis kostjal hageja ees vastavalt lepingu lisa 2 p-le 2 järgneva kalendrikuu 20. päeval või sellele järgneval esimesel tööpäeval (tlk 33 pöördel). Samas nähtub arvete koondtabelist (tlk 107), et hageja on arvestanud 2015 detsembri arve katteks esimesed laekumised alles märtsi ja aprilli 2016
maksetest. Kuivõrd kostja on teinud hagejale makseid igakuiselt (sh jaanuaris, veebruaris, märtsis 2016 – vt tl 60 – laekumiste koond ja tlk 109, 110 – maksete koond) on ilmne, et hageja ei ole arvestanud pooltevahelise lepingu kohasest esimesest maksepäevast alates saadud laekumisi jooksva kuu ja järgnevate kuude eest tasumisele kuuluva rendi ja lisatasude katteks. Neid on arvestatud väidetava varasema võlgnevuse katteks. Hageja selgitab ka ise, et rendilepingu nr 232 alusel esitatud kohustuste tasumist hakati arvestama Mxxx arvelduskontolt laekuvate ülekannetega alates 15.04.2016 ja xxx arvelduskontolt laekuvate ülekannetega alates 11.04.2016, kuna nendele eelnevate ülekannete (M. xxx arvelduskonto ülekanded vahemikus 27.01.2016 kuni 04.03.2016 ja xxx arvelduskonto ülekanded 18.12.2015 kuni 05.04.2016) alusel arvestati võlgnevused tasutuks muu lepingu alusel Tallink Takso AS ees. Samas ei ole kohtule esitatud mingeid tõendeid varasema võlgnevuse olemasolu kohta. Samuti ei ole hageja, vaatamata kohtu ettepanekule esitanud tõendeid selle osas, et kostjal oleks olnud Tallink Takso AS ees (enne 15.12.2015) võlgnevus või et hagejal oleks õigus nõuda Tallink Takso AS eest sisse nõudeid, mis tekkisid kostjal Tallink Takso AS ees (enne 15.12.2015).
16.Hageja selgitab, et kuna ülekannete selgitusse ei ole märgitud, millist arvet ülekandega tasuda sooviti, arvestas hageja ülekandega tasutuks kõige varasema nii-öelda ülevaloleva arve. See väide ei vasta aga tõele, kuivõrd arvete ja laekumiste koondtabelist nähtuvalt on loetud samal kuul toimunud laekumisi erinevate kuude võlgnevuse tasumiseks täiesti läbisegi (tl 107). Kohtul ei ole võimalik mõista hageja loogikat kostja poolsete maksete arvestamisel tasumata arvete katteks.
17.Kohus ega kostja ei pea tuletama hagi aluseks olevaid asjaolusid kohtule esitatud tõenditest. Kõik asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud peavad tulema hagiavaldusest ja hageja seisukohtadest endast. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-169-13 tulenevalt on hageja ülesanne selgitada oma nõude arvestust ja koosseisu. Kohus leiab, et hageja haginõue on vaatamata kohtu selgitustele ebaselge, selle kujunemine ei ole jälgitav ega kontrollitav. Samuti on nõue täielikult tõendamata. Eeltoodud põhjustel jätab kohus hagi rahuldamata.
18.Täiendavalt märgib kohus, et hageja on esitanud nõude perioodi osas 01.11.2016 31.03.2017 (võlgnevuse kogusumma selle perioodi osas on 3 433,69 eurot). Hageja ja kostja kinnitasid viimasel istungil ühiselt, et 01.11.2016 hagejal kostja ees võlgnevus puudus (tlk 122 – eelistungi protokoll). Hageja väitis, et nõue tekkiski perioodil 01.11.2016 - 31.03.2017 summas 3 433,69 eurot. Kohus liitis kokku kõik hageja poolt esitatud koondtabelis (tlk 107) olevad kostjaga seotud laekumised perioodil 01.11.2016 – 27.09.2017 ja sai summaks enam kui 5 000 eurot. Eeltoodu kinnitab kohtule samuti, et ka hageja enda poolt esitatud koondaruannet analüüsides ilmneb, et kostjal hageja ees võlgnevus puudub.
19.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi.
MENETLUSKULUD
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
21.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse
kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja kinnitas istungil, et tal menetluskulud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulud kindlaks selliselt, et neid hagejalt välja ei mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.