2-19-13498/8 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

9.M P’le võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik M P esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik muutunud maksejõuetuks kuna seoses kolimisega Tallinnasse võttis võlgnik kulude katteks kiirlaene, mida ta ei suutnud tagastada. 2019. a mai seisuga on võlgnikul täitmata kohustusi kokku 40 050.21 eurot. Võlgnik tunnistab, et ei osanud õigesti hinnata oma võimalusi laene tagasi maksta ja ta kahetseb tehtut. Võlgnik on üksikema, kelle sissetulekuks on palk 540 eurot kuus ja lastetoetus 539.18 eurot kuus. Võlgnik ei ole abielus, ta ei oma ühisvara, ta ei ole äritegevusega tegelenud. Võlgnik elab üürikorteris, tal on 3 alaealist laast. Võlgnik on seisukohal, et tema sissetulekud ei võimalda tema kohustuste täitmist pikema ajaperioodi vältel. Võlgnik tunnistab enda maksejõuetust. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 12.09.2019 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnik töötab ja tema töötasu on 540 eurot kuus. Võlgniku sissetulekuks on ka peretoetus 539.18 eurot. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik lahutatud, võlgnikul on 3 alaealist last. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud hooletu finantskäitumine, kuna võlgnik ei ole laenukohustuste võtmisel arvestanud enda reaalseid rahalisi võimalusi kohustuste täitmisel ja oma majanduslikku olukorda. Võlgniku igakuine sissetulek kokku on 1100 eurot, kuid igakuiselt tuleb kohustusi täita kokku umbes 1 900 eurot. Võlgniku finantsraskused said alguse 2014. a. Võlgniku psüiv maksejõuetus on välja kujunenud 2019.a. Võlgniku vara koosneb 1725,517 Xxxx osakust väärtusega 1698.18 eurot, millele TMS § 130 lg 4 ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi vähemalt 38 598.15 eurot. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund on püsiva iseloomuga. Võlgnik ei ole suuteline rahuldama oma võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine.

2-19-13498 Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku vara koosneb 1725,517 Xxxx osakust väärtusega 1698.18 eurot, millele täitementluse seadustiku § 130 lg 4 ja kogumispensionide seaduse § 65 kohaselt ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 38 598.15 euro ulatuses. Võlgnik töötab, tema igakuine sissetulek koosneb töötasust 540 eurot ja peretoetusest 539.18 eurot. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik lahutatud, võlgnikul on 3 alaealist last. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund on püsiva iseloomuga. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis ei ole selle ja võlgniku igakuise sissetuleku arvelt võimalik tema olemasolevad kohustusi täita, mistõttu võlgnik on PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui

2-19-13498 võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituse kohaselt on võlgnik muutunud maksejõuetuks kuna seoses kolimisega xxxx võttis võlgnik kulude katteks kiirlaene, mida ta ei suuda oma sissetulekust tagastada. Võlgnik tunnistab, et ei osanud õigesti hinnata oma võimalusi laene tagasi maksta ja ta kahetseb tehtut. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud hooletu finantskäitumine, kuna võlgnik ei ole laenukohustuste võtmisel arvestanud enda reaalseid rahalisi võimalusi kohustuste täitmisel ja oma majanduslikku olukorda. Võlgniku igakuine sissetulek kokku on 1100 eurot, kuid igakuiselt tuleb kohustusi täita kokku umbes 1 900 eurot. Võlgniku finantsraskused said alguse 2014. a. Võlgniku psüiv maksejõuetus on välja kujunenud 2019.a. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab M Ple, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui M P soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks M P pankrotihalduriks.