Hageja lepinguline esindaja: Armand Mark (Turu Õigusbüroo OÜ, Turu tn 17-21, Tartu linn, Tartu linn, 51004, Tartu maakond, e-post: [email protected]). Kostja: Toomas Männisalu (isikukood: XXX; elukoht: XXX, e-post: XXX). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aavo Kabaneni hagi Toomas Männisalu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Toomas Männisalult Aavo Kabaneni kasuks võlgnevus 35 000 eurot.
Välja mõista Toomas Männisalult Aavo Kabaneni kasuks menetluskulud 1840 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Aavo Kabaneni arveldusarvele nr XXX.
5.Menetluskuludelt tuleb Toomas Männisalul tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 2-7)
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Aavo Kabanen (hageja) ja Toomas Männisalu (kostja) XX.XX.XXXX. a laenulepingu nr XXX (leping), mille kohaselt sai kostja hagejalt sularahas laenu 24 490 eurot. Laenusumma tagasimaksmise tähtaeg oli 10.11.2017. a.
2.Hageja lepinguline esindaja esitas kostjale 17.09.2018. a võlanõude tasuda hagejale põhivõlg summas 24 490 eurot ja viivised seisuga 17.09.2018. a summas 25 134 eurot. Kostja teatas 29.10.2018. a e-kirjaga, et on saanud hagejaga võlgnevuse tasumiseks kokkuleppe tingimustel, et tasub põhivõlga 20 000 eurot, esimese kuue kuu jooksul on igakuine osamakse 300 eurot, intressimääraks 1% kuus, peale kuue kuu möödumist lepitakse kokku suurema kuumaksega graafik ja tema eesmärgiks on võlgnevus tasuda 2019. a lõpuks. Vaatamata ettepanekus pakutud tingimustele (maksegraafikule) kostja sellest kinni pidanud. Kostja mingeid makseid november ja detsember 2018. a hagejale ei teinud. Kostja tasus jaanuar kuni mai 2019. a igakuiselt hagejale 300 eurot (kokku 1200 eurot). Alates juunist 2019. a kuni käesoleva ajani ei ole kostja maksegraafiku järgseid makseid teinud.
3.Hageja leiab, et tal on õigus üles öelda kostja maksegraafiku järgne ettepanek laenulepingu nr XXX, XX.XX.XXXX. a täitmiseks, kuna kostja on korduvalt enda poolt pakutud maksegraafikujärgseid kokkuleppe tingimusi rikkunud. Hageja on seisukohal, et kehtivad pooltevahelises võlasuhtes laenulepingust tulenevad õigused ja kohustused.
4.Kostjal on tasumata laenulepingujärgne põhivõlg 24 490 eurot ja viivis perioodi 11.11.2017. a kuni 01.08.2019. a eest seisuga summas 50 753,08 eurot. Kostja poolt hagejale jaanuar kuni mai 2019 tasutud summa 1200 eurot loeb hageja tasutuks viivise kohustuse katteks VÕS § 88 lg 8 ja 9 alusel.
5.Hageja vähendab viivise nõuet kostja vastu summale 10 510 eurot ning loobub õigusest nõuda kostjalt viivist kuni kohustuse kohase täitmiseni ja kohtueelse võlanõude esitamiseks õigusabi kasutamisega tekkinud kahju. Hagiga esitatav viivise nõue ei ole ebamõistlikult suur ega vastuolus heade kommetega.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 24 490 eurot ning viivise hagi esitamise seisuga s.o 01.08.2019. a summas 10 510 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (tl 24-25, 30-31, 57-58).
7.Kostja hagi ei tunnista. Kostja on tasunud hagejale 20.11.2018. a 300 eurot ja 21.12.2018. a 300 eurot, mida tõendab hagejale 21.12.2018. a saadetud SMS. Kostja ei saa aru, mis 17.08.2019. a võlanõudele hageja viitab. Jaanuaris 2017. a oli hagejaga kokkulepitud maksegraafik 23 000 euro tasumiseks 36 kuu jooksul intressiga 1% kuus, mille alusel pidi kostja igakuiselt tasuma 764 eurot ning kuni 07.11.2018. a on kostja tasunud 8125 eurot. 07.11.2018. a sõlmitud kompromisslepingu p 7 on märgitud viivise määraks 0,2% päevas. Kostja ei nõustu hagis esitatud viivisemäära arvutusega, vale on lähtesumma, arvestuse periood ja viivise määr.
8.Jaanuaris 2017. a hagejaga kokku lepitud maksegraafikus toodud summade tasumine toimus sularahas. Tasumiste kohta tegi hageja märkmed maksegraafiku lehele, mis oli tema valduses. Kostja allkirja tasumise kohta ei võtnud. Mõnel korral pani kostja raha ka Nisu tänavas asuva maja postkasti (maja numbrit ei oska öelda), millest tavaliselt teavitas hagejat sõnumiga või helistas. Mõnel korral viis kostja raha ka hagejale koju.
9.Kostja on seisukohal, et hageja poolt nõutav põhivõlgnevuse summa 24 490 eurot ja viivised summas 10 510 eurot ei ole õiged. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (tl 36-38, 50-52, 67-68).
10.Hageja ei tunnista kostja poolt novembris ja detsembris 2018 300 euro tasumist ega ka maksegraafiku järgi kuni 07.11.2018. a summas 8125 euro tasumist või 07.11.2018. a kompromisslepingu sõlmimist ega kohustuse tasumist.
11.Kostja on täitnud laenulepingust tuleneva intressi tasumise kohustuse, muid laenulepingust tulenevaid kohustusi ei ole kostja täitnud.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus, arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
14.Poolte vahel on vaidlus selles, kas ja milline kokkulepe oli kostjal hagejaga laenu tagastamiseks ning mis ulatuses on kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud.
15.Hageja ja kostja vahel XX.XX.XXXX. a sõlmitud laenulepingu nr XXX (tl 8-9) p 1 kohaselt on kostja saanud hagejalt laenu 24 490 eurot, mille kohustus p 2 järgi tagastama hiljemalt 10.11.2017. a. Vastavalt lepingu p-le 6 anti p-s 1 nimetatud laenusumma kostjale üle sularahas, mille kättesaamist on kostja oma allkirjaga kinnitanud.
16.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kuivõrd lepingust ei nähtu kokkulepet laenu ositi tasumise kohta, tuli laen lepingu p 2 järgi tervikuna tagastada hiljemalt 10.11.2017. a.
17.VÕS § 13 lg 1 näeb ette, et lepingut võib muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Lepingu p-st 11 nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et kõik laenulepingu muudatused ja täiendused fikseeritakse kirjalikult ja lisatakse laenulepingule. Kostja on väitnud, et tal oli hagejaga jaanuaris 2017. a kokkulepe maksegraafiku osas, samas on ta avaldanud oktoobris 2018. a soovi teha kirjalik maksegraafik (tl 10-12, 41-42). Lepingupool, kes tugineb sellele, et lepingut muudeti (nt lepiti kokku maksegraafikus vms), peab tõendama nii selle, et lepingut üldse muudeti, kui ka selle, et lepingu sisu muudeti. Kohus, hinnates esitatud tõendeid, on seisukohal, et kostja väide jaanuaris 2017. a sõlmitud maksegraafiku olemasolu kohta on paljasõnaline ja tõendamata. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et laenulepingu kehtivuse ajal oleks laenulepingut või selle tingimusi muudetud (nt sõlmitud lepingu lisana maksegraafik) või täiendatud.
18.Kostja on vastuses tuginenud 07.11.2018. a sõlmitud kompromisslepingule, kuid ei ole seda kohtule esitanud. Hageja väitel ei tea ta midagi sellise lepingu olemasolust. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtuvalt on kostja 29.10.2018. a (tl 14-15) teatanud hageja esindajale, et on saanud hagejaga kokkuleppele, et võlgnevuse summaks on 20 000 eurot, esimese kuue kuu jooksul on igakuiseks osamakseks 300 eurot, intressimääraks 1% kuus ja pärast kuue kuu möödumist lepitakse uue, suurema kuumaksega graafik kokku. 25.06.2019. a e-kirjast (tl 13-14) nähtuvalt on hageja nõustunud 29.10.2018. a kostja
ettepanekuga laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumisega maksegraafiku alusel. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejale tasunud jaanuarist maini 2019. a igakuiselt 300 eurot, kokku 1200 eurot.
19.VÕS § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Seega on kokkuleppe sõlmimiseks vaja mõlema poole tahteavaldust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 2 järgi ning tahteavaldus muutub kehtivaks ja siduvaks juhul, kui teine pool mingil viisil selle tahteavaldusega nõustub. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2) ja kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3).
20.Kohus, arvestades poolte esitatud seisukohti lepinguga seotud kokkulepete kohta ning hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et kuigi hageja on olnud pärast lepingu lõppemist tekkinud võla tasumisega nõus 300 euroste igakuiste maksetena esimese kuue kuu jooksul ning on kostja poolt tasutud summad vastu võtnud, ei saa hageja sellisest käitumisest veel järeldada tema tahet sõlmida kostja pakutud tingimustel uus iseseisev kokkuleppe VÕS § 30 lg 1 tähenduses. Pigem saab kostja ettepanekut võla tasumiseks käsitleda kinnitusena võla olemasolu kohta, mis ei loo ega muuda poolte õigusi ega kohustusi. Seega ei ole kohtus leidnud tõendamist laenulepingust tuleneva kohustuse tasumises osas kokkuleppe sõlmimine.
21.Kostja vastuväidete kohaselt on ta tasunud hagejale sularahas seisuga 07.11.2018. a 8125 eurot. Hageja väitel ei ole kostja laenu tagasi maksnud. Kostjal kui laenusaajal on kohustus tõendada, et ta on hagejale laenu tagasi maksnud. Kohus leiab, et kostja esitatud SMS kuvatõmmised (tl 59-60), millel on kirjas „toon täna õhtul kella 7 paiku sulle koju ära“ ning „panin postkasti“ ei tõenda laenu tagasi maksmist. VÕS § 95 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi. Kostja on öelnud, et ta allkirja tasumise kohta ei võtnud. Muid tõendeid, millest nähtuks, et kostja on laenu tagasi maksnud, kohtule esitatud ei ole. Seega tuleb kostjal tagastada hagejale laenulepingu alusel saadud laen summas 24 490 eurot.
22.VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
23.Kostja ei nõustu hagis esitatud viivisemäära ja arvutusega. Lepingu p-st 4 nähtuvalt on viivise määraks 0,33% ööpäevas tasumata summalt ning lepingujärgne viivis tagastamata laenult summas 24 490 eurot perioodi 11.11.2017. a kuni 01.08.2019. a eest oleks 50 753,08 eurot. Hageja on hagi esitamisel viivist vähendanud ja nõuab kostjalt perioodi 11.11.2017. a kuni 01.08.2019. a eest viivist 10 510 eurot (mis teeb viivisemääraks ca 0,068% päevas).
24.Kostja tasutud 1200 eurot (perioodil jaanuari kuni mai 2019) on hageja VÕS § 88 lõike 8 ja 9 alusel arvestanud enne viivise vähendamise avalduse tegemist kogunenud viivise katteks. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud.
25.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 35 000 eurot, mis koosneb tagastamata laenust summas 24 490 eurot ning viivisest summas 10 510 eurot. Menetluskulud
26.TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
27.TsMS § 174 lõige 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
28.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja (tl 50-51) kohaselt on hageja kantud menetluskuludeks tasutud riigilõiv 1000 eurot ja lepingulise esindaja kulud 840 eurot (koos käibemaksuga), kokku 1840 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
29.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 35 000 eurot tasuda riigilõivu 1000 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 1000 eurot. Seega kuulub hageja tasutud riigilõiv kostja poolt hüvitamisele.
30.TsMS § 144 p 1 ja 2 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
31.Kostja leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta) on ebamõistlikult kõrge. Kohus, arvestades Riigikohtu senises praktikas põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu, milleks on 120 eurot koos käibemaksuga ja ilma käibemaksuta, leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 100 eurot tunnis ilma käibemaksuta ei ole, arvestades vaidluse sisu, põhjendamatult kõrge.
32.Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1, arvestades nõude suurust ning hageja esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ning vajalikkust, peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu 7 tunni ulatuses summas 840 eurot (koos käibemaksuga).
33.Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 1840 eurot (1000 + 840).
34.Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda kostjal viivist lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.